Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

21.10.2010.a. algusega kell 14.00 14.00 Rakvere

Assar Lukuauk OÜ arvelt viimase eest kohustuste täitmata jätmisega. Võlgniku majandustegevus lõppes 2010.a. augustikuus, kui Maksu- ja tolliamet tegi korralduse maksuvõla sundsissenõudmiseks ja saatis selle panka sissenõudmiseks. Äriühing ei ole enam jätkusuutlik ettevõte, kuna tegevus puudub ja vajalikud lepingud tegevuse jätkamiseks puuduvad. Töösuhted on lõppenud. Võlgniku raamatupidamist on peetud korrektselt. Võlgnik omab pangaarvet SEB Pangas, saldo seisuga 16.09.2010.a. on 3 597 krooni ja teenustasuvõlad 270 krooni. Konto on arestitud. Laenukohustused pankadele puuduvad. Laenulepingud ega liisinglepingud ei ole. Maksuameti nõue võlgniku vastu seisuga 16.09.2010.a. on põhivõlg 36 052 krooni ja 37 senti, intressivõlg 1 420 krooni ja 98 senti, kokku 37 473 krooni ja 35 senti. Võlgnikul kinnistud, ehitised ja sõidukid puuduvad. Samuti puuduvad kommertspandid, kohtuvaidlused ja kohtutäituritel täitmisel olevad nõuded. Võlgniku varaks seisuga 13.09.2010.a. on raha kassas 61 733 krooni ja 80 senti, pangakonto summas 3 597 krooni, nõuded ostjate vastu 5 455 krooni. Seega vara kokku 70 786 krooni. Muu vara olemasolu ei ole tuvastatud. Võlgniku kohustused on summas 574 362 krooni, millest võlgnevus Assar Lukuauk AS (pankrotis) üürinõue 508 001 krooni ja 09 senti, Maksu- ja Tolliamet nõue seisuga 14.09.2010.a. on kokku 37 473 krooni ja 35 senti. Muud kohustused puuduvad. Võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Võlgniku lasuvad võlad ületavad suuresti äriühingu vara ning ajutise haldur hinnangul ei ole vajalik maksejõuetuse tuvastamiseks mingite täiendavate finantsnäitajate väljatoomine. Ajutine haldur leiab, et võlgnik ei suuda täita oma kohustusi ja on ka püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida sellise hinnaga olemasolevaid varasid, et tasuda lähiajal oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku majandustegevus on nüüdseks lõppenud ja tema finantsolukorra järsk paranemine lähitulevikus ei ole võimalik. PankrS § 1 lg. 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on maksejõuetu ja tunnistab seda. Ajutine haldur ei ole käesolevaks ajaks tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid, kuid leiab, et pole välistatud kuriteole viitavate asjaolude ilmnemine pankrotimenetluse käigus. Haldur leiab, et maksejõuetuse on põhjustanud valearvestused äriprojektis ja turuolukord, kus ettevõtte tegevust ei suudetud müüa analoogilist teenust pakkuvate äriühingute seas. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud väga selgeid ja tulemuslike tagasinõuete võimalusi ega raskeid juhtimisvigu, kuid ei välista nende ilmnemist pankrotimenetluses. Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Seega on olemas PankrS § 31 lg. 1 sätestatud eeldused pankroti väljakuulutamiseks. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot, määrata pankrotihaldur ja kinnitab oma valmidust asuda täitma halduri ülesandeid, ning palub välja mõista ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis vastavalt lisale. III. Kohtumääruse Kohtumääruse põhjendused. põhjendused PankrS § 3 lg. 2 järgi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et põhjendatud on võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. Äriühing on maksejõuetu. Vastavalt PankrS §-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg. 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg. 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt äriühingu tegevuses on lõppenud, võlgnevus on olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. Võlgniku kohustused ületavad teadaolevat vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku esindajad on kinnitanud äriühingu püsivat maksejõuetust ja toetavad pankroti väljakuulutamist. Võlgnikul kohustuste täitmiseks vara puudub. Kohustused on ka Maksu- ja tolliameti ees. Ajutise halduri tuvastatust nähtuvalt maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, väga selged ja tulemuslikud tagasinõuete esitamise võimalused puuduvad. Võlgniku olemasolevad rahalised vahendid katavad pankrotimenetluse kulusid. PankrS § 31 lg. 5 ja 6 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega, milles tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Halduri isiku ja ajutise halduri tasu suhtes vastuväiteid ei esitatud. Seega on põhjendatud halduriks nimetada Tarmo Villman. PankrS § 17 lg. 1 kohaselt kohus nimetas pankrotimenetluse läbivaatamiseks ajutise halduri. PankrS § 23 lg. 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg. 2 kohaselt on halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. Ajutise pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt haldur kulutas oma ülesannete täitmiseks kokku 17 tundi, mille kestel ta suhtles võlgnikuga, tutvus võlgniku esitatud dokumentidega, koostas ja lähetas päringuid registritesse ja krediidiasutustesse, analüüsis päringute vastuseid ja kogutud dokumente, koostas ajutise pankrotihalduri aruande koos tööaruandega. Kuna ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud, ta on lähtunud tasust arvestusega 1 000 krooni tund, võlgnik ega võlausaldaja taotletavat summat ei vaidlusta, siis on põhjendatud halduri taotlus tasu määramiseks ja kulude hüvitamiseks rahuldada, määrata halduri tasuks 17 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, ja see summa pankrotivara arvelt haldurile välja mõista. Pankrotimenetluse teenindamise kulude nõue, sh. päringute esitamine, transport, side, paljundus jne., on põhjendatud rahuldada summas 4 500 krooni. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS 32 kohaselt pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates. Kohus kohaldas PankrS §-de 1, 3 lg. 2, 23, 31- 33 sätteid ning juhindus TsMS § 1 lg. 3, §de 463-465, § 661 lg. 2 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 16. oktoobril 2010. a. Nooremreferent

/allkiri/

Sirja Tooming Lea Herne Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.