Tsiviilasi nr: 2-10-1929
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number Määruse tegemise aeg ja koht Kohtukoosseis
Tsiviilasi 2-10-1929 30.09.2010, Tallinn Margo Klaar, Malle Seppik, Tiit Kollom
Kohtuasi
A. M. hagi S. OÜ vastu töötasu 3 900 krooni ja puhkusetasu 5 826,60 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.08.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A. M. apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
9 726,60 krooni
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine Hageja: A. M. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X-XX XXXXX XXXXXX) Kostja: S. OÜ (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXXXXX XXX XXX, XXXXX XXXXXXX), esindaja Ljubov Smolina
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1(4)
Tsiviilasi nr: 2-10-1929
Eelnev menetluse käik 04.09.2009 esitas A. M. Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tunnistada temaga sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 89 lg 1 alusel arvates 20.08.2009, välja mõista tööandjalt töötasu 01.08.2009 - 20.08.2009 eest, kasutamata puhkuse hüvitis ning hüvitis 1 kuu keskmise palga ulatuses seoses töölepingu lõpetamisega TLS § 100 lg 1 alusel summas 6 000 krooni. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjon 07.12.2009 otsusega nr 9.402/4766/09 rahuldas A. M. avalduse osaliselt ja mõistis välja OÜ-lt S. A. M. kasuks 2009 augusti töötasu 3 900 krooni ja puhkusetasu 5 826,60 krooni ning jättis rahuldamata A. M. avalduse töölepingu koondamise tõttu lõppenuks tunnistamiseks ja koondamishüvitise väljamõistmiseks. Tööandja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ja esitas kohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. Töötaja töövaidluskomisjoni otsust rahuldamata jäetud osas ei vaidlustanud. Kohus menetles töövaidlust osas, milles töövaidluskomisjon avalduse rahuldas ja mille tööandja vaidlustas taotluse kohtusse esitamisega. Hageja jäi seisukohale, et temaga sõlmiti 01.07.2008 tööleping, töötasuga 6 000 krooni kuus. Lisaks oli kostja kohustatud võimaldama hagejale iga-aastast puhkust ja maksma puhkusetasu. Hageja leidis, et talle laienesid töölepingu seadusest tulenevad õigused vaatamata sellele, et ta oli ka kostja juhatuse liige ja täitis juhatuse liikme ülesandeid. Hageja väitel võttis töö projektijuhina rohkem aega ja jõudu, kui juhatuse liikme ülesannete täitmine. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja oli kostja juhatuse liige, mis välistas töösuhte juhatuse liikme ja äriühingu vahel, kuna hageja töö kujutas endast juhatuse liikme ülesannete täitmist. Hageja ametijuhendis olevad tööülesanded olid tegelikult juhatuse liikme ülesanded, sest nii äriseadustikus sätestatu kui ka hageja ja äriühingu vahel sõlmitud juhatuse liikme teenistusleping kohustasid hagejat kostjat esindama ja juhtima. Hageja ja kostja vahel 01.07.2008 ühe kostja nõukogu liikme poolt allkirjastatud töölepingut ei saa lugeda sõlmituks, kuna see on vastuolus ÄS § 317 lg-ga 8. Lepingu sõlmimiseks hagejaga ei olnud nõukogu otsust, samuti ei olnud määratud isikut, kes kostja nimel lepingu sõlmis. Tulenevalt sellest, et enne 01.07.2009 kehtinud TLS § 7 p 10 sätestas, et töölepingu seadus ei laiene juriidilise isiku juhatuse liikmele ning käesoleval ajal kehtiva TLS § 1 lg 5 kohaselt töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingu suhtes, puudus hagejal õigus nõuda töölepingust tulenevat palka ja puhkusetasu, sest hageja ja kostja vahel olnud õigussuhet reguleeris vaid juhatuse liikme teenistusleping. Harju Maakohus tegi 09.08.2010 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Kohus leidis, et kuigi seadus ei keela äriühingu juhatuse või nõukogu liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi, tuli kindlaks teha, milline oli lepingute õiguslik iseloom ja nende suhtes kohaldatav seadus. Riigikohtu lahendites on asutud seisukohale, et äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Otsustamaks, kas poolte vahel oli tegemist töösuhtega või täitis hageja kostja juures ainult juhtorgani liikme ülesandeid, tuli tuvastada, kas hageja ja kostja suhetes esinesid töölepingut iseloomustavad tunnused või mitte. TLS § 1 (kuni 01.07.2009 kehtinud) järgi on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd,
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-10-1929 alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle ettenähtud töötingimused. Käesoleval ajal kehtiva TLS § 1 lg 1 kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Seega on ja olid töölepingu tunnused järgmised: töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema; töö tegemisel on töötaja ja tööandja alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; töölepingu alusel tehtav töö on tasuline. Osaühingu juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi äriühingu osanike poolt ÄS § 184 lg 1 kohaselt ning osaühingu juhatuse ülesanded ja juhatuse valimise korra sätestab ÄS §
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-10-1929 Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis 9 726,60 krooni väljamõistmist kostjalt. Järelikult oli tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, millest saaks järeldada, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
Margo Klaar
Tiit Kollom
Malle Seppik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.