Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Määruse tegemise aeg ja koht
29. september 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-38595
Tsiviilasi
OÜ RApankrotiavaldus
Menetlusosalised
Võlgnik OÜ RA(registrikood XXX, asukoht XXX) Võlgniku juhatuse liige JS Ajutine pankrotihaldur Peeter S
Asja läbivaatamise kuupäev
6. september 2010.a
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud OÜ RA esitas 09.08.2010 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli võlgniku peamiseks tegevusalaks kinnisvara ja hoonestusprojektide arendamine. Avalduse esitamise ajaks on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks peab võlgnik ebasoodsat makromajanduslikku olukorda, mille tõttu on kinnisvara müügimahud oluliselt vähenenud. Harju Maakohtu 16.08.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas OÜ RAajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Peeter S esitas 04.09.2010 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt oli OÜ RA raamatupidamine korraldatud nõuetekohaselt ja ajutisele haldurile kättesaadav. Käesoleva pankrotiasja ettevalmistamise käigus on kindlaks tehtud, et OÜ-l RA on vara 972,45 krooni. Osaühingul on kohustusi kogusummas 5 161 080 krooni. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et alaline maksejõuetus, mida saab konkreetsete näitajate alusel kindlaks teha, kujunes välja peale viimaste kinnisvarade realiseerimist juunis 2010.a. Tehingute tagajärjel tekkinud käibemaksukohustust ei suutnud võlgnik raha puudumisel täita. Arvestades asjaolu, et võlgniku majandustegevus on lõppenud ja osanikel puuduvad rahalised vahendid võlgade tasumiseks ning tegevuse taastamiseks ning nimetatud on ajutine pankrotihaldur, ei ole tervendamine ja majandustegevuse jätkamine võimalik. Kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea tunnuseid juhatuse liikme tegevuses seoses alalise maksejõuetuse väljakujunemisega ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes tuvastatud. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused OÜ RA pankrotimenetluses puuduvad. Tulenevalt eelnevast on ajutine haldur seisukohal, et kuna võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvel saaks pankrotimenetluse kulusid kanda, siis tuleb OÜ RA pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada OÜ RA pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 20 150 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 6 649,50 krooni, kokku 26 799,50 krooni ja hüvitada vajalike kulutuste katteks 3 040,90 krooni. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Peeter Sepperi arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OÜ RA pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi
võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. OÜ-l RA on kohustusi 5 161 080 krooni ulatuses ning vara 972,45 krooni. Maksejõuetuse peamise põhjusena toob ajutine haldur välja kinnisvara müügihindade olulise languse ja müügikäibe faktilise puudumise. OÜ RA pankrotimenetluses ei ole ajutine haldur tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea tunnuseid juhatuse liikme tegevuses seoses alalise maksejõuetuse väljakujunemisega ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes tuvastatud. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et OÜ RA pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 06.09.2010 määrusega tegi kohus OÜ RA pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda OÜ RA pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 57 000 krooni 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on 06.09.2010 avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. OÜ RA pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna OÜ RAk ohustused ületavad vara väärtuse olulises ulatuses ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning OÜ RA pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜ RA pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt ajutise halduri aruandele tuleb võlgniku dokumendid anda juhatuse liikme JS vastutavale hoiule. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama
paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 20 150 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 6 649,50 krooni, kokku 26 799,50 krooni. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 300 krooni. Samuti palub ajutine haldur hüvitada OÜ-le Haldur vajalike kulutuste katteks 3 040,90 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri kulud summas 3 040,90 krooni ja ajutise halduri tasu summas 3 159,10 krooni hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna OÜ RA pankrotiavalduse menetlus on lõpetatud raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole OÜ RA pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.