AGavaldus lähenemis- ja suhtlemiskeelu kohaldamiseks SB’i suhtes -
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
Asja läbivaatamise aeg
avaldaja: AG(isikukood XXX; elukoht XXX) avaldaja esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo T.M.Hoib OÜ; asukoht Tondi 1306, Tallinn 11313; e-post [email protected]) puudutatud isik I: SB (isikukood XXX; elukoht XXX) puudutatud isik II: AG(isikukood XXX; elukoht XXX) puudutatud isiku II seadusjärgne esindaja: AG puudutatud isiku II esindaja: vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ, Keemia 23-1, Tallinn 10616; e-post [email protected])
22. september 2010.a; kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Keelata SB’il (isikukood XXX) läheneda AG’le (isikukood XXX) lähemale kui 50 (viiskümmend) meetrit, hoonete siseruumides lähemale kui 10 (kümme) meetrit.
Keelata SB’il (isikukood XXX) suhelda AG’ga (isikukood XXX), sh suhtlemine telefoni ja kirja teel ning muude sidekanalite vahendusel, v.a suhtlemine ühise lapsega (AG) suhtlemise küsimustes kirja, elektroonilise kirjavahetuse ning mobiiltelefonile saadetavate tekstisõnumite (SMS-lühisõnum) teel.
4.Keelata SB’il (isikukood XXX) läheneda AG’le (isikukood XXX) viimase lasteaia või muu koolieelse lasteasutuse territooriumil lähemale kui 50 (viiskümmend) meetrit.
5.Kohtu poolt määratud keelud (määruse resolutsiooni punktid 2-4) kehtivad 2 (kaks) aastat alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest SB’ile.
6.Määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest SB’ile.
7.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Jätta avaldaja AG menetluskulud puudutatud isiku SB’i kanda. Puudutatud isiku AG menetluskulud jätta 50% ulatuses puudutatud isiku SB’i kanda ja 50% ulatuses AGenda kanda. Puudutatud isiku SB’i menetluskulud jätab kohus täies ulatuses tema enda kanda.
2.Mõista puudutatud isikult SB välja riigituludesse menetluskuluna tasu avaldajale osutatud riigi õigusabi eest summas 4410 (neli tuhat nelisada kümme) krooni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-11311, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
AVALDUS JA SELLES SISALDUVAD ASJAOLUD
1.09.03.2010.a Harju Maakohtule esitatud avalduses palub AG(edaspidi ka avaldaja) kohaldada SB’i (edaspidi ka puudutatud isik I) suhtes kohtuliku lähenemiskeelu
2-10-11311 äratundmiskaugusele (s.o mitte vähem kui 100 meetrit) avaldaja ja AG(edaspidi ka puudutatud isik II) suhtes ning keelata SB’il suhelda AGja AG’ga elektronkirjade vahendusel, telefoni ja SMS-i teel ning MSN-is.
2.Avalduse kohaselt on AGja SB’i kooselust sündinud tütar AG. Avaldaja ja SB’i kooselu lõppes 06.04.2004.a. Pärast abielu lahutamist sündis XXX.a avaldajal tütar AG, kes põlvneb SB’ist. Lapse isadus on tuvastatud. Harju Maakohtu 22.04.2009.a määrusega (tsiviilasjas nr 2-08-91448) määrati alaealise lapse AG elukohaks lapse ema (s.t avaldaja) elukoht. Lähenemis- ja suhtlemiskeelu rakendamine on vajalik, sest SB käitub pidevalt avaldaja suhtes vägivaldselt, ähvardab avaldajat, saadab pidevalt nii ähvardava kui paluva sisuga SMS-e ja helistab avaldaja mobiiltelefonile päeva jooksul loendamatuid kordi, jälitab teda tänavatel ja teistes avalikes kohtades. Avaldaja tunneb tõsist hirmu enda ja lapse julgeoleku pärast. Puudutatud isiku I taoline käitumine on põhjustanud avaldajale ja tema lähedastele (vennale) psüühilisi üleelamisi ja kannatusi. Avaldaja on pöördunud Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonda ning tema avalduse alusel on alustatud kriminaalmenetlus nr 08230107873 karistusseadustiku (KarS) § 121 tunnustel selles, et puudutatud isik I 17.05.2008.a kella 21:00 ajal oma elukohas XXXtõukas ja lõi avaldajat kätega rinna piirkonda, millest avaldaja põrkus vastu seina ja seejärel kukkus maha. Peale selle puudutatud isik I tõstis avaldaja püsti seina najale ja võttis tal kõrist kinni, tekitades avaldajale füüsilist valu. Kõige läbielatu põhjal on avaldaja seisukohal, et SB on temale ja lapsele ohtlik, ta on ettearvamatu ja agressiivne. Isegi kriminaalasja menetlemise ajal käitus puudutatud isik I üleolevalt ja täpselt nii nagu temale meeldis. Võttis last lasteaiast siis, kui talle pähe tuli ja ei toonud last avaldaja elukohta kokkulepitud ajal tagasi. Avaldaja muretseb pidevalt lapse pärast, sest SB on last võtnud lasteaiast selliselt, et avaldaja ei tea sellest midagi, kaob koos lapsega, mobiiltelefon on välja lülitatud ja avaldajal puudub igasugune informatsioon, kus on puudutatud isik I ja laps. Avaldaja kardab, et taolised juhtumid võivad korduda, sest SB ei anna oma käitumisest endale aru. Puudutatud isik I on korduvalt nõudnud, et avaldaja annaks lapse temale ööseks. Samas ei saa avaldaja aru, miks peaks SB tahtma kahe aasta vanust last võtta enda juurde ööseks. Avaldaja kardab last puudutatud isiku I juurde ööseks jätta, sest laps on veel väike ja vajab turvatunnet, mida SB oma isikuomaduste ja vägivaldse meelelaadi tõttu ei saa lapsele pakkuda. Avaldaja ei ole teinud SB’ile takistusi lapsega kohtumiseks päevasel ajal, kuid ööseks kardab ta last puudutatud isiku I juurde jätta. Kuna SB ei pea kinni mitte mingisugustest omavahelistest kokkulepetest, seepärast ei saa teda ka usaldada. Selleks, et takistada puudutatud isikut I last omavoliliselt lasteaist võtmast, leiab avaldaja, et SBi suhtes peab kohaldama lähenemis- ja suhtlemiskeeldu ka lapse AG suhtes. Samuti märgib avaldaja, et SB’i käitumine tema häirimise kaudu kahjustab ka last. AG turvalisus ja stabiilne elu on pikka aega olnud häiritud, sest puudutatud isik I ei anna oma tegevusest endale aru. Avaldaja leiab, et lähenemis- ja suhtlemiskeeldu tuleb puudutatud isikule I kohaldada ka tema enda suhtes. SB on sellest ajast peale, kui avaldaja lahkus tema juurest, pidevalt jälitanud avaldajat erinevatel aegedel tema kodu piirkonnas, kõndinud kaasas ja/või avaldaja järel tänavatel ja jälitanud ühiskondlikus transpordis. Ta on avaldajat ähvardanud sellega, et valab viimase üle happega ja et tulevad Ida-Virumaalt mehed, kes murravad tal kondid ja et avaldaja tuleb kohtusse invaliidikärus. Avaldaja on saanud puudutatud isikult I lugematul hulgal SMS-e, küll ähvardava sisuga, küll
palvetega taas alustada kooselu. SB on armukade ja kiivas ning loodab suhte jätkamist veel ka praegu, mil poolte suhe on ammu lõppenud. Puudutatud isik I lõhkus 2009.a suvel avaldaja mobiiltelefoni, millele ta oli saatnud avaldajat ähvardava sisuga SMS-e ja armukadedushoogudest tingitult sõnumeid. Avaldaja on seisukohal, et SB ei kontrolli oma käitumist, on äärmiselt agressiivne ja põhjendamatult ning kohatult armukade, mistõttu on ta avaldajale reaalselt ohtlik. Avaldaja elab pidevas hirmus, sest kardab, et SB viib täide oma ähvardused tema või lapse suhtes. Avaldaja hindab oma isikuõiguste riivet SB’i poolt pikaajaliseks ja süstemaatiliseks. Avaldaja tunneb pidevat hirmu ähvarduste võimaliku täideviimise eest, tajub SB’i ülbet ja ahistavat hoiakut. SB kasutab kõiki võimalusi, et avaldajaga kohtuda, jälitab teda kõikjal ja ilmub ootamatutel hetkedel avaldaja ligidusse (vähem kui 100 meetrit). Vältimaks SB’i ähvarduste täideviimise tagajärjel saabuda võivat kahju avaldajale ja AG’le, soovib avaldaja isikuõiguste kaitseabinõuna SB’i suhtes kohtuliku lähenemiskeelu kohaldamist enda ja puudutatud isiku II suhtes äratundmiskaugusele (100 m ulatuses) ning keelata SB’il suhelda avaldajaga elektroonilise kirjavahetuse, telefonikõnede ja SMS-de ning MSN-i vahendusel või muul viisil.
PUUDUTATUD ISIKU II SEISUKOHT
3.06.04.2010.a kohtule esitatud puudutatud isiku II esindaja A.Lusmägi on seisukohal, et avaldaja suhtes lähenemis- ja suhtlemiskeelu kohaldamine võib olla põhjendatud. Kuna avaldaja pole aga väitnud ega tõendanud, et puudutatud isik I oleks puudutatud isikule II kehavigastusi tekitanud, tervist kahjustanud või muu isikuõiguse rikkumise toime pannud, leiab puudutatud isiku II esindaja A.Lusmägi, et puudub võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 1055 nimetatud alus lähenemis- ja suhtlemiskeelu kohaldamiseks SB’ile tütre AGsuhtes.
AVALIKKU HUVI KAITSMA ÕIGUSTATUD ISIKU SEISUKOHT
4.Mustamäe Linnaosa Valitsuse poolt kohtule 19.04.2010.a esitatud arvamuses ollakse seisukohal, et avaldaja avaldus SB’i vastu lähenemis- ja suhtlemiskeelu kohaldamiseks enda ja lapse AG suhtes, on põhjendatud ja tuleks rahuldada.
5.Mustamäe Linnaosa Valitsus leiab, et SB, sooritades rünnakuid lapse ema vastu AG juuresolekul ja lapse nähes, jälitades avaldajat ja sekkudes pidevalt nii ema kui lapse ellu aegadel, milles ei ole vanemad kokku leppinud, on tegu VÕS §-s 1055 kohase lapse isikuõiguse rikkumisega, sest vanem kahjustab oma tegevusega lapse arengut, tekitades talle pingeid oma etteteatamata ilmumistega lasteaeda, emalt kaasa rebimise ja enda juurde viimisega, viidates oma õiguse realiseerimisele, jättes aga lapse huvi tagaplaanile. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et AG huvid ei vaja kaitsmist sel määral, et keelata isa suhtlemine lapsega, siis ei tohiks isa ja lapse kohtumised mitte mingil juhul toimuda ilma kõrvalise isiku (spetsialisti) juuresolekuta ning peaksid olema lühiajalise kestusega. Ka lühiajalised kontrollitud kohtumised ei tohiks alata varem kui vähemalt 2-3 aasta möödumisel.
MENETLUSE KÄIK
6.07.07.2010.a toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ning puudutatud isiku II esindaja A.Lusmägi jäi oma kirjalikult esitatud seisukoha juurde. Mustamäe Linnaosa Valitsuse esindaja K.K toetas avaldaja avaldust ning jäi linnaosa
2-10-11311 valitsuse poolt kirjalikult esitatud seisukoha juurde. Puudutatud isik I ei ole esitanud kohtule kirjalikku seisukohta ega ilmunud 07.07.2010.a toimunud ärakuulamisele.
7.Kohus on teinud 09.07.2010.a Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Politseiprefektuurile järelepärimise, milles palus politseiasutusel esitada andmed politsei poolt registreeritud SB’iga seotud sündmuste kohta viimase kolme aasta osas, võimalusel koos sündmuste lühikirjeldusega. 21.07.2010.a esitas Põhja Prefektuur kohtule andmed politsei poolt registreeritud SB’iga seotud sündmuste kohta.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
8.Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Vastavalt TsMS § 475 lg 1 p-le 7 tuleb avaldused lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamiseks läbi vaadata hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 544 lg-s 1 sätestatust, võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada VÕS § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Kui isikuõiguse kaitse abinõu rakendamist menetletakse seoses perekonnasuhtega, kohaldatakse täiendavalt seaduses hagita perekonnaasjadele sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti (TsMS § 544 lg 2).
10.Tsiviilõigusliku lähenemiskeelu materiaalõiguslik alus on sätestatud VÕS § 1055 lg-s 1, mille kohaselt võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või selle suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kohtu hinnangul tuleneb viidatud sätte sõnastusest, et teises lauses sisalduva lähenemiskeelu rakendamise taotluse nõudenormi kohaldamise eelduseks on ka esimeses lauses märgitud asjaolude olemasolu s.t, et kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Kahju õigusvastase tekitamise ähvarduse hindamisel tuleb normi tõlgendamisel lähtuda selle kaitse eesmärgist. Avalduse lahendamiseks tuleb tuvastatud asjaolude põhjal jõuda järeldusele, kui suur on risk, et lähenemiskeeldu taotleva isiku jaoks võib esineda kahju tekitaja poolt tegelik oht. VÕS § 1055 lg-s 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude (VÕS § 1055 lg 2).
11.Kohus peab vajalikuks käsitleda VÕS § 1055 lg 1 kohaste abinõude rakendamise põhjendatust avaldaja enda ja puudutatud isiku II suhtes eraldiseisvalt.
12.Kohtu hinnangul esinevad avaldajat ennast puudutavas osas VÕS § 1055 lg-s 1 sätestatud eeldused lähenemis- ja suhtlemiskeelu rakendamiseks. Avaldaja on
tuginenud asjaolule, et lähenemis- ja suhtlemiskeelu rakendamine on vajalik, sest SB käitub pidevalt avaldaja suhtes vägivaldselt, ähvardab avaldajat, saadab pidevalt nii ähvardava kui paluva sisuga SMS-e, helistab avaldaja mobiiltelefonile päeva jooksul loendamatuid kordi, jälitab teda tänavatel ja teistes avalikes kohtades. Need avaldaja väited on asjas olemasolevate tõendite põhjal ka piisavalt kinnitust leidnud. SB’i füüsiline vägivald avaldaja suhtes ja sellega ähvardamine, samuti avaldaja jälitamine nähtub avaldusele lisatud kriminaalasja kohtueelses menetluses toimunud tunnistajate ülekuulamise protokollidest (vt toimik, lk 11-13, 14-16, 17-21 ja 22-24), samuti avaldaja patsiendikaart, milles on kajastatud avaldajal tekkinud kehavigastuste iseloom (vt toimik, lk 25-26). Kaudselt kinnitavad avaldaja väiteid ka Põhja Prefektuuri poolt kohtule edastatud materjalid (vt toimik, lk 99-100). Ähvarduste edastamist telefoni teel kinnitab ka avaldaja poolt ärakuulamise käigus kohtule antud seletus (vt toimik, lk 89). Eeltoodu põhjal võib järeldada, et SB on kahjustanud avaldaja tervist ning rikkunud ka muid isikuõigusi – õigust kehalisele puutumatusele ja eraelu puutumatusele.
13.Kahju tekitava käitumise kestvust ja iseloomu arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud alus arvata, et SB võib ka tulevikus avaldaja suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda tarvitada. Seetõttu on iseenesest põhjendatud avaldaja poolt taotletud suhtlemis- ja lähenemiskeelu rakendamine. Samas ei tohi SB’i suhtes rakendatavad meetmed riivata tema õigusi rohkem kui see on keeldude eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaolusid ja jälgida, et kehtestatud keelud ei riivaks adressaadi õigusi rohkem kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Kaitseabinõu valikul tuleb hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist ei oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks keelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt keelust tuleneva piirangu mõju keelu adressaadile. Kohtu hinnangul on piisav määrata lähenemiskeeld ruumilise ulatusega 50 meetrit, hoonete siseruumides ulatusega 10 meetrit. Kohus arvestab muu hulgas asjaoluga, et avaldajal ja puudutatud isikul I on ühine alaealine laps, kellega puudutatud isikul I on õigus vastavalt lapse vanemate vahel kokkulepitud tingimustele suhelda. Samuti peavad vanemad teatud olukordades paratamatult kokku puutuma ja suuremast määratud vahemaast ei oleks võimalik kinni pidada. Lähenemiskeelu adressaadile võiks sellega kaasneda põhiõiguste riive, mis ei ole lähenemiskeelu eesmärgi saavutamiseks vajalik või mõõdukas. Sisuliselt samadel kaalutulustel ei pea kohus võimalikuks absoluutse suhtlemiskeelu kehtestamist. Käesoleval hetkel ei ole isikute ühine laps AGoma vanusest tulenevalt võimeline lahus elava vanema SB’iga iseseisvalt suhtlema ning see saab toimuda üksnes avaldaja abil ja vahendusel. Samuti peab puudutatud isikul I olema õigus ühise lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes avaldajaga ühendust võtta. Avaldaja isikuõiguste kaitseks seatud suhtluskeelu järgimise kontrollimiseks peavad taolised kontaktid toimuma püsivat taasedastamist võimaldavas vormis (kirjad, e-kirjad, tekstisõnumid).
14.Keelu ajalise kestvuse peab kohus põhjendatuks piirata kahe aastaga. Ülalviidatud TsMS § 544 lg 1 võimaldab kohaldada VÕS § 1055 alusel abinõusid tähtajaga kuni kolm aastat. Kohtu hinnangul mainitud maksimaalse tähtaja rakendamine praegusel juhul siiski vajalik ei ole. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja suhted SB’iga viimastel aastatel aeg-ajalt teravnenud, seejärel on isikud jälle leppinud. Eeltoodut arvestades võib SB’i suhtumine avaldajasse ja ühise lapse kasvatamise küsimustesse
2-10-11311 aja jooksul muutuda. Vajadusel on avaldajal võimalik pärast 2-aastase tähtaja möödumist uue samasisulise avaldusega kohtu poole pöörduda. Sellisel juhul saab kohus uuesti hinnata, kas keeldude kohaldamine on jätkuvalt õigustatud. Vastavalt TsMS §-s 547 sätestatule tuleb keelu tähtaja algust arvestada arvates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest SB’ile.
15.Edasiselt käsitleb kohus suhtlemis- ja lähenemiskeelu kohaldamise vajadust puudutatud isiku II suhtes. Suhtlemiskeelu kohaldamist kohus AGsuhtes vajalikuks ei pea. Esiteks puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et SB’i suhtlemine AG’ga oleks viimast kahjustanud või võiks kahjustada. Teiseks, isegi kui suhtlemise kahjulikku mõju saaks SB’i käitumise põhjal eeldada, ei aitaks see kaasa keeluga taotletava eesmärgi (lapse huvide kaitse) saavutamisele. Nagu kohus on juba eelpool märkinud, ei ole AGiseseisev suhtlemine SB’iga lapse vanusest tulenevalt võimalik ning see saab toimuda üksnes avaldaja vahendusel ja kaasabil. Seetõttu saab avaldaja määrata ka isa ja lapse suhtlemise viisi, vormi, kestvust jne.
16.Ka lähenemiskeelu osas ei pea kohus põhjendatuks avaldaja poolt taotletud laiaulatuslike piirangute kehtestamist, kuna need ei ole proportsionaalsed taotletava eesmärgiga. Lähenemiskeelu kehtestamine piiraks oluliselt avaldaja võimalusi oma lapse AG’ga suhelda. Üldjuhul peaks lapsel olema võimalus suhelda enda mõlema vanemaga, välja arvatud juhul, kui see ei oleks lapse huvides. Sellist järeldust toetab Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 28, mille kohaselt on ühest või mõlemast vanemast lahutatud lapsel õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Samuti on perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 järgi lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Kohus ei ole asja menetluse käigus tuvastanud, et SB oleks lapse AGsuhtes vägivalda tarvitanud või talle kehavigastusi tekitanud. Ükski menetlusosaline ega linnavalitsuse esindaja ei ole vastavasisulisi väiteid ka esitanud. Menetluse käigus tuvastatu põhjal seisneb puudutatud isiku I oht AG’le selles, et ta on tekitanud lapsele emotsionaalseid pingeid oma etteteatamata ilmumisega lasteaeda, emalt kaasarebimisega ja enda elukohta viimisega. Samuti on avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku arvamuse kohaselt last kahjustatud sellega, et SB on sooritanud rünnakuid AG(s.t avaldaja) vastu lapse juuresolekul ja nähes. Kohus nõustub avaldaja ja linnavalitsuse seisukohaga, et SB’i eelkirjeldatud käitumine võib olla kvalifitseeritav AGisikuõiguste rikkumisena vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p-le 4 ja § 1055 lg-le 1. Vaieldamatult peab lapsele olema tagatud võimalus kasvada ja areneda turvalises keskkonnas, eemal pingetest ja vägivallast. Samas välistab käesoleva määrusega kohaldatav suhtlemis- ja lähenemiskeeld suure tõenäosusega SB’i edaspidise vaimse ja füüsilise vägivalla avaldaja suhtes. Seetõttu on vähe tõenäoline, et AGpeab ka tulevikus olema tunnistajaks vanemate vahelistele vägivallaintsidentidele. Samuti on õiguslikult välistatud AGärarebimine emalt, kuna see oleks võimalik üksnes lähenemiskeeldu rikkudes. Ka avaldaja ja puudutatud isiku I omavaheline (konfliktne) suhtlemine peaks suhtlemiskeelu tõttu tulevikus oluliselt vähenema. Kohus lisab, et ka avaldaja ise ei ole pidanud lapse suhtlemist isaga täiesti välistatuks. Nii on AGkohtule esitatud avalduses kinnitanud, et ta ei ole teinud SB’ile takistusi lapsega kohtumiseks päevasel ajal. Avaldaja on seisnud vastu sellele, et laps isa juures ööbib.
17.Avaldaja suhtes SB’ile kehtestatud suhtlemis- ja lähenemiskeeld siiski ei välista avaldajaga kooskõlastamata ilmumisi lasteaeda (koolieelsesse lasteasutusse), kus käib AG, eesmärgiga laps endaga kaasa võtta. Asja materjalidest nähtuvalt on SB seda teinud ning ilmselt võib sarnane isikuõiguste rikkumine AG’t ka tulevikus ohustada. Seetõttu on vajalik AGsuhtes SB’ile lähenemiskeelu kehtestamine lasteaia või muu koolieelse lasteasutuse territooriumi puudutavas osas. Keelu ruumilise ulatuse osas peab kohus ka siin piisavaks 50-meetrist distantsi. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud keelu rakendamine kestvusega 2 aastat. Pärast nimetatud tähtaega tuleb keelu vajalikkust ja põhjendatust uuesti hinnata, arvestades muu hulgas muutusi lapse arengutasemes ning suhtes isaga. Kohus on seisukohal, et nimetatud abinõu võimaldab ära hoida AG’t ähvardatavat isikuõiguste rikkumist. Lähenemiskeelu rakendamine avaldaja poolt soovitud ulatuses muudaks puudutatud isikul I lapsega suhtlemise võimatuks ja temale lapsega suhtlemise keelamine oleks vastuolus PKS § 143 lg-ga 1.
18.Kohus peab vajalikuks selgitada, et VÕS § 1055 alusel rakendatud kahju tekitavast tegevusest hoidumise kohustuse rikkumist sanktsioneeritakse eelkõige karistusõiguslike vahenditega. Kui rikkuja kahju tekitavat tegevust hoolimata tema suhtes rakendatud keelust jätkab või seda kordab, saab kohus teda kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustiku § 183 alusel trahvida. Lisaks võimaldavad KarS § 3311 ja § 3312 rikkuja suhtes kohaldada täiendavaid karistusõiguslikke sanktsioone. Samuti märgib kohus, et vastavalt 01.07.2010.a jõustunud PKS § 214 lg-s 3 sätestatule kuulub AGhooldusõigus praegusel hetkel üksnes avaldajale, kuna 22.04.2009.a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-91448 on lapse elukohaks määratud tema ema AGelukoht (vt toimik, lk 7-9). Tulenevalt PKS § 116 lg-st 2 hõlmab vanema hooldusõigus õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Isikuhooldus on PKS § 124 lg-s 1 sisalduva määratluse kohaselt hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Seega on hetkel üksnes avaldaja õigustatud ja kohustatud otsustama AGseonduvaid küsimusi, juhindudes lapse huvidest. See siiski ei välista SB’i õigust ja kohustust lapsega suhelda (PKS § 143) ning kohustust last ülal pidada (PKS § 97 p 1). Samuti on SB’il õiguslikud võimalused taotleda kohtult lapse hooldusõiguse muutmist vastavalt PKS X ptk 5. jaos sätestatule.
19.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
20.Juhindudes TsMS § 172 lg-st 1 teisest lausest, peab kohus põhjendatuks jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Puudutatud isiku II menetluskulud peab kohus samast sättest juhindudes põhjendatuks jätta 50% ulatuses puudutatud isiku I
2-10-11311 kanda ja 50% ulatuses puudutatud isiku II enda kanda. Puudutatud isiku I menetluskulud jätab kohus täies ulatuses tema enda kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 174 lg 3).
21.TsMS § 190 lg-st 6 tuleneb, et kui menetlusosalisele anti menetlusabi menetluskulude kandmiseks hagita menetluses, võib kohus menetluskulud mõnelt teiselt menetlusosaliselt riigituludesse välja mõista TsMS § 172 lg-s 1 sätestatud tingimustel. Käesolevas asjas on nii avaldaja kui puudutatud isik II saanud menetlusabina riigi õigusabi. Avaldajale on riigi õigusabi antud 09.10.2009.a kohtumääruse alusel kohustusega hüvitada 25% ulatuses riigi õigusabi tasu ja kulud ühekordse maksena ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist (vt toimik, lk 5). Puudutatud isikule II on antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (vt toimik, lk 39-40). Avaldajale osutatud riigi õigusabi eest on Advokaadibüroo T.M.Hiob OÜ-le kohtu 20.09.2010.a määrusega riigieelarve vahenditest välja mõistetud 5880 krooni (vt toimik, lk 94-95). Puudutatud isikule II osutatud riigi õigusabi eest on Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ-le 20.09.2010.a kohtumäärusega riigieelarve vahenditest välja mõistetud 3840 krooni (vt toimik, lk 96-97). Lähtudes ülalesitatud menetluskulude jaotusest ja 09.10.2009.a määrusest avaldajale riigi õigusabi andmise kohta ning juhindudes TsMS § 190 lg-st 6, peab kohus põhjendatuks avaldaja menetluskulud riigi õigusabile 75% ulatuses puudutatud isikult I välja mõista. Väljamõistmisele kuulub seega 4410 krooni. Puudutatud isiku II menetluskulude osas ei pea kohus juhtumi asjaolusid arvestades vajalikuks TsMS § 190 lg-s 6 sätestatud õiguse kasutamist.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.