Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXXXXXXXXXX.

Määruse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Pankrotiavalduse asjaolud. 18.06.2010 esitas Osaühing E kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus määras 29.06.2010.a. ajutise pankrotihalduri. Ajutise pankrotihalduri ettekande kohaselt on võlgniku põhitegevuseks asutamisest (30.11.2007.a) alates olnud ehitus-renoveerimistööd ning kinnisvaratehingud. Ettevõte finantseeris oma tegevust kolmelt eraisikult võetud laenudega. 2009.a. alustati allhankijate (OÜ TTning OÜ WTG) abil Tallinna vanalinnas XXXobjektil renoveerimistöödega, eesmärgiga rajada objektile ateljeed, mida renditulu saamiseks välja rentida. 1. etapis sõlmiti ruumide omanikega kokkulepe kasutusvalduse seadmiseks 20 aastaks. 2. etapis alustati objekti osas arendustegevust. Lisaks eeltoodule ettevõte otsis ja leidis kliente, kellele ehitustöid teostada. 2009.a. septembris sõlmiti objekti aadressil XXX, Saku ehitustööde teostamiseks alltöövõtuleping OÜ-ga TT, kuid objektil ei jõutud halva ilma tõttu töid teostada. 2010.a. planeeriti jätkata renoveerimistöid poolelioleval objektil, kuid ettevõttel tekkisid ületamatud probleemid (eelkõige vabade käibevahendite puudus ning Maksu- ja Tolliameti otsus, mille kohaselt ettevõttel on maksuvõlgnevus, mitte ettemaks). Saku XXX objektil on tööd siiani tegemata, töövõtuleping on kliendi poolt ühepoolselt lõpetud, samas on tööde teostamiseks tasutud ettemaks OÜ TTBpoolt käesoleva hetkeni OÜ-le E tagastamata. Kuna võlgnik ei suutnud makseraskuste tõttu jätkata töid XXXobjektil, siis lõpetati ka nimetatud objekti kasutusvalduse leping. Võlgnik on käesolevaks hetkeks majandustegevuse lõpetanud ning ei ole enam suuteline täitma oma võlakohustusi. AS-is Swedbank omab võlgnik arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 13.07.2010.a. on negatiivne – 13,70 krooni ning arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXX, mille saldo on 0 krooni. On sõlmitud teleteenuste leping, kohustusi panga ees ei ole. Konto on arestitud 12.07.2010.a. seisuga. Teistes krediidiasutustes (AS SEB Pank, Tallinna Äripanga AS, AS Eesti Krediidipank, Marfin Pank Eesti AS, Sampo Pank, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, AS Parex Pank Eesti filiaal, AS Unicredit Bank Eesti filiaal, Bank DnB Nord A/S Eesti filiaal, Handelsbanken AB Eesti filiaal) võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt kontosid ei oma ning võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel nende krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused. Käesoleva aruande esitamise hetkeks ei ole ajutise halduri järelepärimisele vastanud kõik krediidiasutused, mistõttu ajutine haldur ei saa täie kindlusega väita, et võlgnik nendes kontot ei oma. AS Eesti Väärtpaberikeskus on haldurile teatanud, et Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole OÜ E nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu ettevõtte nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Võlgniku andmetel on kassa jääk 0 krooni. Kassa eest on vastutav juhatuse liige RF. Nõuded ostjate vastu puuduvad. Varud võlgnikul puuduvad. Võlgniku bilansis kajastuvad seisuga 30.06.2010.a. järgmised ettemaksed:

käigus kogutud tõendeid analüüsides järeldusele, et ettevõttel on ettemaksu asemel maksuvõlgnevus, siis puudub ajutisel halduril alus arvestada ettemaksu summas 59 597 krooni võlgniku vara hulka.

Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes ei ole kindel, kas vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused on olemas, see võib selguda hilisema menetluse käigus. Arvestades, et võlgnikul on vara väärtuses 0 krooni ja kohustusi on vähemalt 888 309,70 krooni, ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Majandustegevus on lõppenud ja osaühingul puuduvad lisavahendite saamise võimalused. Arvestades eeltoodut teeb haldur ettepaneku, juhul kui võlausaldajad ei soovi kulude deposiidi tasumist, lõpetada OÜ E pankrotimenetlus raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära võlgniku esindajad ja tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Aruande kohaselt on OÜ E põhitegevuseks asutamisest (30.11.2007.a) alates olnud ehitusrenoveerimistööd ning kinnisvaratehingud. Arvestades, et võlgnikul on vara väärtuses 0 krooni ja kohustusi on vähemalt 888 309,70 krooni, ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Majandustegevus on lõppenud ja osaühingul puuduvad lisavahendite saamise võimalused. Ajutise pankrotihalduri arvamusel ei esine antud juhul KarS §-is 3851 nimetatud teo tunnused, so seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine juhatuse liikme poolt. Ajutise halduri hinnangul võivad Maksu- ja Tolliameti 03.06.2010.a. kontrollaktis märgitud asjaolude ning võlgniku raamatupidamisdokumentide täpsema kontrollimise käigus ilmneda KarS §-is 3811 nimetatud teo tunnused. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 07.09.2010.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud

Teadaanded OÜ E võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 75 000 krooni 14 kalendripäeva jooksul. Võlausaldajad nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab OÜ E dokumentide hoidjaks RF’i (ik XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Haldur palub ajutise halduri tasu summas 6200 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu) hüvitada riigi vahenditest. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu tuleb välja mõista riigilt 6200 krooni ulatuses Terje E kasuks. Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.