Narva linna avaldus N V pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: N V (isikukood: xxxx) pärandvara
Narva kohtumaja kantselei
Ajutine pankrotihaldur: Tarmo Villman (aadress Sompa 3, 41533 Jõhvi, postiaadress PK 7, Kiviõli Post 43101, e-mail: [email protected], tel 5297927, 3370038, faks 3357911; halduri tunnistuse nr 170) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada N V pärandvara pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
3.Vabastada pankrotihaldur Tarmo Villman ajutise halduri kohustustest.
Välja mõista riigi arvelt Tarmo Villman kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 6 200 (kuus tuhat kakssada) krooni ning võlgniku vara arvelt tasu 3 800 (kolm tuhat kaheksasada) krooni ja kulutuste hüvitis 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni, mis kuulub väljamaksmisele Tarmo Villman pangakontole nr 221010990316 Hansapank. Pankrotihalduri tasule lisandub sotsiaalmaks 33%.
5.Määrus saata täitmiseks pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates. Asjaolud ja menetluse käik Narva linn esitas 28. juulil 2010 Viru Maakohtule avalduse N V pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt oli Narva notari poolt välja antud pärimisõiguse tunnistus, et surnud N V pärijaks on Narva linn. Kohtutäitur Andrei Krek tegi pärandvara inventuuri, mille kohaselt ei kata pärandvara väärtus xxxx-i ees võetud kohustusi (laen). Seoses eeltoodu
asjaoludega palub Narva linn algatada pankrotimenetlus ja kuulutada välja N V pärandvara pankrot. Viru Maakohus tegi 09. augustil 2010 määruse, millega võttis Narva linna avalduse menetlusse ning määras ajutiseks halduriks pankrotihalduri Tarmo Villman. Ajutine haldur esitas 31. augustil 2010 ajutise halduri aruandeAjutise halduri aruanne Võlgniku poolt esitatud andmete ja kolmandatelt isikutelt kogutud andmete alusel esitas ajutine haldur kohtule järgmise ettekande:
1.Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus haldur: Erinevate krediidiasutuste, liisingufirmade, registrite poole ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et
1.võlgnik omab pangaarveid – xxxx jääk seisuga 01.12.2009.a. 18,47 EEK; xxxx jääk seisuga 30.11.2009.a. 0 EEK ja kogumispensioni konto, jääk seisuga 30.11.2009.a. 4734,78 EEK
2.Kohustused pankadele: xxxx saldod 30.11.2009 seisuga on: väikelaen (leping nr 07-153205-VL), põhiosa võlg EEK 29354,70 +intressi võlg EEK 204.50 + intress EEK 425,72 EEK, kokku 29762,87 EEK.
3.Kohustused muudele laenuandjatele puuduvad.
4.Maksuametile kohustused puuduvad.
5.Vararegistrite andmetel ehitised ja kinnisasjad puuduvad.
6.Eesti Riiklikus Autoregistris: sõidukid puuduvad
7.Liisingfirmade andmetel: kohustused puuduvad
8.Kohtutäiturite andmetel täitmised: puuduvad
2.Haldur selgitas üldandmed Võlgniku kohta N V suri xxxx N V on olnud periood 02.06.1989- 03.04.1995 ja 18.01.2005 kuni surmani abielus. Ülalpeetavaid oli kaks (18 aastane ja 6 aastane laps). Elukoht oli üürikorter. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku abikaasal A V (ik xxxx) registrisse kantud vara olemasolu. Pangaväljavõtete kohaselt enne surma võlgniku peamiseks sissetuleku allikaks olnud erinevad toetused.
3.Võlgniku varaline seisund Varad: Halduri kogutud ja võlgniku esitatud andmete kohaselt Võlgnikul pangakontol raha on 18,47 EEK ja kogumispensioni kontol on 4734,78 EEK. Eelduslikult on võlgnikul olnud vallasvarana vara, kuid millele ei ole võimalik pöörata sissenõuet. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt konservatiivselt hinnatuna VARASID on ca 4753,25 EEK. Kohustused: Ajutisele haldurile on teatavaks saanud võlakohustused. Pankadele: xxxx 30.11.2009 seisuga kokku 29762,87 EEK. Arvestuslikult kõik võlad pidevalt suurenevad, seda intresside-viiviste arvel. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt konservatiivselt hinnatuna KOHUSTUSI on 29762,87 EEK. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad varasid, seda summas ca 25009,62 EEK ulatuses. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et puuduvad rahalised vahendid, puudub sissetulek. Ajutine haldur seisukohal, et kuna võlgniku netovara on selgelt negatiivne, siis puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks 2(5)
täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Võlgnik ka ise tunnistab oma püsivat maksejõuetust enda (st võlgniku) pankrotiavalduse esitamisega.
4.Hinnang Võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele. Võlgnikul puudub sissetulek. Võlgniku finantsolukord on pidevalt halvenenud (arvestatavate intresside arvel). Puuduvad vahendid ja võimalused, et toimuks võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine. Pankrotiseadus (PankrS) mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. PankrS § 1 lg 2 järgi Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Hinnates eeltoodut on haldur seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. PankrS § 31 lõike 4 kohaselt võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsiva maksejõetuse seisundi olemasolu. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varad ei kata pankrotimenetluse kulusid.
5.Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest Ajutine halduril ei ole õnnestunud kindlaks teha maksejõuetuse põhjusi. Ajutine haldur ainult oletab, et maksejõuetuse mõjutajaks on olnud N V pikaajaline mittetöötamine (pangakontole andmetel saanud viimase aasta jooksul peamiselt ainult toetusi, ei nähtu töötasu laekumisi). Maksujõuetuse põhjustena ei ole ajutine haldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegusid. Maksejõuetuse põhjused muud asjaolud, seda PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur uuris tagasivõitmise võimalusi, kuid nende võimalusi ei ole tuvastanud. Ajutine haldur uuris tagasinõuete esitamise võimalusi, kuid nende võimalusi ei ole tuvastanud. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks ja/või tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks/otstarbekaks pankroti väljakuulutamist ja soovib pankrotimenetluse edasist läbiviimist, siis selle finantseerimiseks on vajalik deposiidi tasumine. Deponeeritavaks summaks oleks 30000 kr, mis kataks ajutise halduri ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Ajutine haldur kinnitab, et on deposiidi tasumisel valmis asuda täitma halduri kohustusi.
6.Kokkuvõtvalt hinnangud ja ettepanekud Esialgse saadud andmete analüüsi põhjal ajutise halduri arvates Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei olnud kuriteo tunnustega teod. Maksejõuetuse põhjuseks on muud asjaolud PankrS tähenduses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise aluste olemasolu käesolevas pankrotimenetluses. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning nii arvestades et puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning puuduvad tagasinõuete esitamise võimalused, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
3(5)
Võlausaldajate või muudele pankrotimenetlusest huvitatud isikutele võiks teha ettepanek tasuda kohtudeposiiti 30000 krooni. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 ajutine haldur palub: 1.määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summaks 30000 EEK, avaldades ka vastavasisulise teatise;
2.juhul, kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summat, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, avaldada ka vastavasisuline pankrotiteade, vabastades ajutine haldur oma kohustustest.
3.juhul, kui huvitatud isik tasub määratud summa määratud tähtajaks, kuulutada välja võlgniku pankrot (ajutine haldur kinnitab valmidust asuda täitma halduri ülesandeid), avaldada pankrotiteade, määrata 1.üldkoosoleku aeg;
4.mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis (taotlus lisatud). Kohtu põhjendused Kohus leiab, et võlgniku avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning tuleb välja kuulutada võlgniku N V pärandvara pankrot. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 3 kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kuna antud pankrotimenetluses ei ole keegi deposiiti kohtu poolt määratud summat tasunud ning võlgniku varast ei piisa kulude katteks, tuleb kohtul lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ei jätku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise reaalne võimalus. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus ei ole tuvastanud, et maksejõuetuseni viis kuriteo tunnustega tegevus. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et N V pärandvara pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 alusel. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Tuvastatud on, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb N V pärandvara pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest.
4(5)
Eeltoodu alusel lõpetab kohus N V pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine Ajutine haldur esitas kohtule taotluse tasu määramiseks. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg-te 2-7 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos aruandega. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata ning kui võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata kulutuste hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas kui 6 200 krooni (s.h maksud, v.a sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu summas 6 200 krooni väljamõistmist riigi vahenditest. Ajutise halduri aruande kohaselt koostab pankrotimenetlusele kulutatud aeg 10 tundi ja haldur arvestas iga tunni eest tasuks 1 000 krooni. Tasu juurde oli lisatud kulutuste hüvitis 2 500 krooni. Ajutine haldur palus pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata mõista ajutise halduri Tarmo Villman arvelduskontole 221010990316 Swedbank tasu summas 6 200 krooni riigivahenditest ja ülejäänud tasu summas 3 800 krooni ja kulutuste hüvitis 2 500 krooni võlgniku vara arvelt. Ajutise halduri tasule lisandub sotsiaalmaks. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise taotlusele vastu ei vaielnud. PankrS §-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Kui pankrotimenetlus algatatakse mitte võlausaldaja vaid võlgniku avalduse alusel, siis ei näe pankrotiseadus ette võimalust kohustada võlgnikku või võlgniku seaduslikku esindajat tegema kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ajutisele haldurile tuleb määrata tasuks 10 000 krooni ning kulutuste hüvitiseks 2 500 krooni. Tasule lisandub sotsiaalmaks. Kohtunik:
/allkiri/
Fred Fisker
Ärakiri õige Nooremreferent
Lea Herne
Kohtumäärus jõustus 13. oktoobril 2010. a. Nooremreferent
Lea Herne
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.