Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Malle Seppik, liikmed Iko Nõmm ja Imbi Sidok
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. september 2010. a., Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-10123
Tsiviilasi
T. S. hagi AS-i T. vastu töövaidluses
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 15. juuni 2010. a. vaheotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i T. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant AS T. (registrikood XXXXXXXX asukoht XXXXXXXX XX XXXXX), lepinguline esindaja adv. Paul Järve Vastustaja T. S. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
Menetluse liik
Üksnes kaebuse põhjal TsMS § 646 alusel
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
tehti 20. jaanuaril 2010. a. ja otsuse ärakiri saadeti avaldajale 16. veebruaril 2010. a. Hagi maakohtusse esitas hageja 2. märtsil 2010. a. Apellatsioonkaebus AS T. palub tühistada Pärnu Maakohtu vaheotsuse. Maakohus on rikkunud nii menetlusõiguse kui ka materiaalõiguse normi. Maakohtu otsuses puudub sisuline lahend ning kostja väiteid ja seisukohti ega seadusest tulenevaid aegumispõhjuseid ei ole kaalutud. TLS § 105 lg. 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühistuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest, lg. 2 kohaselt, kui hagi või avaldust ei esitada tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine kehtiv ja tööleping lõppenud. Hageja nõue töövaidluskomisjonile oli töölepingu lõpetamine TLS § 107 lg. 2 alusel ja kohustuse panemine AS-ile T. viimase 3 kuu keskmise töötasu väljamaksmiseks TLS § 109 lg. 1 alusel. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg. 3 kohaselt saab töövaidluses hagimenetluses esitada üksnes samu nõudeid, mis avalduses töövaidluskomisjonile olid esitatud. Seega ei ole hagejal enam võimalik esitada hagis tema ja kostja vahelise töölepingu ülesütlemise tühisuse tunnustamise nõuet, kuna ta töövaidluskomisjonis sellist nõuet ei esitanud ja aeg selleks on mööda lastud. Maakohus ei ole kuidagi motiveerinud ITVS § 24 lg. 3 arvestamata jätmist. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Töövaidluskomisjonile pidi olema selge, et hageja esmaseks eesmärgiks on töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine. Sama probleemideringi käsitlemiseks on nüüd esitatud hagi ja väita ei saa, et tegemist ei oleks sama vaidlusega. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu vaheotsus tuleb tühistada TsMS § 656 lg. 1 p. 5 alusel põhjusel, et maakohus ei otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg. 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. TsMS § 656 lg. 1 p. 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Nõustuda tuleb kostja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, mille kohaselt maakohtu otsus on puudulik ega vasta seaduses otsuse kohta sätestatud nõuetele. See tingib otsuse tühistamise ja maakohtule uueks arutamiseks saatmise. Hagiavalduses esitas hageja mitu töösuhtel põhinevat nõuet. Maakohus on vaheotsuse sissejuhatuses märgitu kohaselt lahendanud pooltevahelist töövaidlust, kuid vastuolus TsMS § 442 lg. 2 punktiga 5 ei ole hagi eset selles nimetatud. Vastuolus sama paragrahvi lõikega 7 ei sisalda hageja nõudeid ka otsuse kirjeldav osa ning vastuolus lõikega 5 ei ole otsuse resolutsioonis märgitud, milliste hageja esitatud nõuete suhtes on kohus jätnud aegumise kohaldamata. Seda ei ole võimalik mõista ka otsuse põhjendusest, sest sellestki ei nähtu, milliste nõuete suhtes on tähtsus nendel faktidel, mida otsuse põhjendus sisaldab. TsMS § 442 lg. 8 lausete 1 – 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused,
samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. TsMS § 449 lg. 3 lause 1 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Seadusest ei tulene, nagu ei tuleks aegumise kohta tehtavat vaheotsust põhjendada TsMS § 422 lg. 8 kohaselt. Seega peab maakohtu otsus sisaldama järeldusi selle kohta, millised nõuded on esitatud, millised on nende nõuete alused ning millised nõuded ja millisel põhjendusel on või ei ole aegunud. Maakohtu vaheotsus nendele nõuetele ei vasta. Nii vaidlesid pooled selle üle, kas hageja esitas kõik maakohtule esitatud nõuded ka töövaidluskomisjonile; kumbki pool esitas selle kohta oma põhjendused ja vastuväited vastaspoole seisukohtadele. Hageja leidis, et ta esitas töövaidluskomisjonile muuhulgas nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, kostja seda eitas. Niisugustel asjaoludel pidi kohus eelkõige tuvastama selle, millised nõuded esitas hageja töövaidluskomisjonile ja kas kohtusse on esitatud samad või nendest erinevad nõuded. Seejärel pidi kohus käsitlema iga esitatud nõude aegumist. Maakohus ei ole hageja esitatud nõudeid tuvastanud ning otsuse põhjal ei ole mõistetav, milliste nõuete aegumise kohta otsus käib. Ka aegumise kohaldamata jätmise põhjendus ei ole iseenesest mõistetav, sest tuvastatud kuupäevi ja kohtu järeldust toimingute tähtaegsuse kohta ei ole otsuses omavahel seostatud. Poolte väidetele ja vastuväidetele ei ole maakohus üldse mingeid hinnanguid andnud. Otsus on sedavõrd puudulik, et ringkonnakohtul ei ole võimalik otsuse puudust kõrvaldada. Seaduse kohaselt vaatab vaidluse esmalt läbi maakohus (TsMS § 9 lg. 3 – tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti), see eeldab ka lahendit, mis vastab seaduses sätestatud põhilistele nõuetele. Pealegi on tegemist vaheotsusega, millega aegumist ei kohaldatud ja vaidlust sisuliselt ei lahendatud ning kooskõlas TsMS § 449 lg. 3 lausega 2 jätkub menetlus maakohtus nii või teisiti. TsMS § 449 lg. 3 iseenesest küll võimaldab teha vaheotsuse aegumise kohta ka juhul, kui kohus aegumist ei kohalda, edasises menetluses peaks maakohus aga vajadusel muuhulgas kaaluma ka seda, kas taolise otsuse tegemine on otstarbekas ja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse ülesannetega, milleks on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2).
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.