Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2.7.1, 2.8.1, 1.6 alusel kõrvalkulud eest, millele lisandub käibemaks, 5 päeva jooksul arvates arve esitamisest kostjale. Lepingu p 2.8.2 tõuseb üüritasu kord aastas 7% üüritõusule eelnevalt kehtinud määra järgi ja esmakordselt tõuseb üüritasu automaatselt ühe aasta möödumisel üüripinna üleandmisest üürnikule, 01.07.2008. Kokku oli 2007.a üür kuus 3540 krooni (sh käibemaks) ja 01.08.2008 alates 3787,80 krooni (sh käibemaks). Vastavalt lepingu p 2.10.3 pidi kostja maksma hagejale 0,25% viivist päevas tähtaegselt tasumata summast. Kostja võlg üüri eest on 50 134,20 krooni, hageja ei nõua perioodi 01.02.08-31.12.2008 eest tasu kõrvalkulude eest. Lepingu p 2.10.03 järgi oli viivis 0,25% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Kokku on viivis 27 422,75 krooni 31.12.2008 seisuga. Hageja palus kostjalt välja üürivõla 50 134,20 krooni, viivise 27 422,75 krooni ja viivise 01.01.2008 alates 0,25% põhivõlast kuni võla tasumiseni. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja ütles erakorraliselt lepingu üles 10.08.2007 põhjusel, et lepingu jätkamine ei ole võimalik, sest ruumi üürimine on ebaefektiivne. Kostja kolis ruumidest välja augusti lõpus, jättes sinna mõned riiulid, ja kui ta tagasi tuli, selgus, et need on arestitud võla katteks. 12.11.2007 tegi kostja ettepaneku augusti, septembri ja novembrikuu üüri tasumiseks ja asjade tagasisaamiseks ja lubas oma kohustused täita, kui hageja kinnitab pakutut. 2008.a võttis kostjaga ühendust hageja esindaja AS Intrum Justitia arvete nr 2707112, 2708011, 2708112, 2709011, 2709111, 2710011, 2710111, 2711010, 2712010, 2711110 alusel võla sissinõudmiseks. Kostja sõlmis hagejaga kokkuleppe 06.03.2008, mille kohaselt kohustus kostja tasuma 14 950,20 krooni ja hageja pidi tagastama asjad. Kokkulepitud summa on tasutud ja pärast seda ei ole hageja pretensioone esitanud. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks üüri ja kõrvalkulude katteks 48 875,18 krooni ning viivise 31.12.2008 seisuga 24 993,12 krooni ning alates 01.01.2009 viivise päevas 0,25% võlgnetavalt põhivõla osalt kuni põhivõla rahuldamiseni. OÜ Hexanor Haldus menetluskulud jäid 97% ulatuses Elmaayergy Mohamed Gamal Abdelmeged kanda ja Elmaayergy Mohamed Gamal Abdelmeged menetluskulud 3% ulatuses OÜ Hexanor Haldus kanda. Kohus leidis, et tulenevalt lepingu p-st 2.11.4 ja kostja majanduslikust olukorrast puudus kostjal õigus lepingut erakorraliselt üles öelda, kuna selline alus ei tulene lepingust. Seega oli kostja lepingu ülesütlemine alusetu. Seda, et pooled oleksid saanud kokkuleppe lepingu lõpetamise kohta, ei ole asjas tõusetunud. Lisaks nähtub hageja 16.08.2007esitatud kirjast kostjale, et hageja ei ole aktsepteerinud lepingu lõpetamist kostjaga. Kuna alus lepingu ülesütlemiseks puudus, kehtib sõlmitud üürileping ning hagejal on õigus VÕS § 76 ja 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 271 ja 292 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist, so üüri ja kõrvalkulude tasumist ning lepingus kokkulepitud viivist. Vaidlus puudus selles, et hageja on saatnud kostjale arved üüri ja kõrvalkulude tasumiseks perioodil november 2007 kuni veebruar 2007, mille kohta on esitatud ka vastavad arved 2711010, 2711110, 2712010, 2712111, 2801011, 2801111, 2802011. Seega on üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustus muutunud sissenõutavaks; seejuures tulenes üüri tasumise kohustus jooksva kuu eest ilma arve esitamiseta ja kõrvalkulude tasumise kohustus arve saamisest 5 päeva jooksul vastavalt lepingule. Samas oli arve 2712010 tasumise tähtaeg 10.12.2007, mitte 10.11.2007 nagu hagis märgitud, arve nr 2801011 tasumise tähtaeg oli tegelikult 10.01.2008, mitte 10.12.2007 ja arve 2802011 tasumise tähtaeg oli 10.02.2008, 2(4)

mitte 10.12.2007 nagu on märgitud hagiavalduses, mida tuleb arvestada viivise suuruse määramisel. Arve nr 2711010 osas leidis kohus, et kostja on võla tasumise kokkuleppe alusel Intrum Justitia AS-ga tasunud 2007.a novembrikuu üüri 3540 krooni ning see kohustus on lõppenud. Hagejal puudub alus nõuda kohustuse täitmist arve nr 2711010 alusel 1259,02 krooni ulatuses ja seega ka sellelt summalt viivist nõuda. Hageja põhinõue kuulub rahuldamisele 48 875,18 krooni ja seisuga 31.12.2008 viivise 24 993,12 krooni osas. Apellatsioonkaebus Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt hagi rahuldamata jäetud osas ja uue otsusega mõista välja kostjalt täiendavalt põhivõlg 1259,02 krooni ja viivis sellelt summalt 31.12.2008 seisuga 1312,53 krooni ning alates 01.01.2009 viivis 0,25% päevas võlgnetavalt põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kuna ei ole analüüsinud ja põhjendanud kõiki tõendeid ning ei ole hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohus jättis hagi rahuldamata põhivõla 1259,02 krooni ja vastava viivise osas. Kõnealune põhinõude osa 1259,02 krooni tuleneb 01.11.2007 arvest nr 2711010 kogusummas 3540 krooni, mille maksetähtaeg oli 10.11.2007. Enne hagi esitamist oli kostja tasunud sellest arvest 2280,99 krooni, seega on arve tasumata osa 1259,02 krooni. Kohus luges kehtivaks kostja poolt 06.03.2008 sõlmitud kokkulepet Intrum Justitia AS-ga, mille kohaselt hageja keeldub nõudmisest ja koostab kreeditarve arvele nr 2711010 summas -2360 krooni. Kokkuleppe kohaselt kohustus hageja tegema kreeditarve selles osas, mille tasumisest ta loobub (st -2360 krooni). Hageja ei ole teinud sellist kreeditarvet, kuna nägi esimest korda Intrum Justitia AS poolt sõlmitud kokkulepet hagivastuses ja kreeditarvet ei ole kostja ka asjas esitanud. Seega ei saa hageja raamatupidamislikult mitte nõuda arve tasumist, mille ta on väljastanud ja millele pole tehtud kreeditarvet. Kohus jättis tähelepanuta hageja ja Intrum Justitia AS vahel 10.05.2007 sõlmitud käsunduslepingu ja käsunduslepinguga lisatud 19.11.2007 nõude alusdokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti. Akti p-st 2 on selgelt näha, et nõude aluseks on muuhulgas arve nr 2711010, mille osas ei ole tehtud ühtegi märget, et seda arvet tuleks võlana sisse nõuda ainult ositi. Asjas ei ole esitatud ühtegi hageja allkirjastatud korraldust, milles ta loobub teatud summade sissenõudmisest. Hageja volitas Intrum Justitia AS sisse nõudma arve nr 2711010 kogu võlgnevust ja see on asjas dokumentaalselt tõendatud. Esindusõigust on piiratud aktis väljatoodud toimingutega ja ühtegi täiendavat kokkulepet, mis akti muudab, hageja sõlminud ei ole. Seega TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise eeldused pole täidetud, kuna hageja ei teadnud ega pidanudki teadma, et esindaja on omavoliliselt, ühepoolselt ja käsundiandja nõusolekuta muutnud käsunduslepingu, akti tingimusi ja (aluseta) loobunud kokkuleppe sõlmimisel kostjaga teatud nõuetest. Kohus ei ole neid asjaolusid arvesse võtnud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastust esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht 3(4)

Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Hageja esindajaga sõlmitud käsunduslepingust ei nähtu, et hageja oleks piiranud esindaja volitusi keeluga sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid.

Tiit Kollom

Margo Klaar

Gaida Kivinurm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.