NKC KONSULTATSIOONI OÜ hagi Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) 14.10.2009 toimunud võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
25 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.03.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NKC KONSULTATSIOONI OÜ apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja NKC KONSULTATSIOONI OÜ (registrikood 10220441, asukoht Õismäe tee 4-20, Tallinn); Kostja Eesti Teede Grupp OÜ (registrikood 11250711, asukoht Narva mnt 7, Tallinn), pankrotihaldur Kauri Rattus; Pankrotitoimkonna esimees Lembit Ülper (aadress Ristiku tn 10, Tallinn).
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 25.03.2009 otsus NKC KONSULTATSIOONI OÜ hagis Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) 14.10.2009 toimunud võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud NKC KONSULTATSIOONI OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada
teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.23.10.2009 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu 14.10.2009 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Samas esitas hageja taotluse asjas menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-09-24749 22.10.2009 esitatud määruskaebuse lahendamiseni. Määruskaebus esitati 14.10.2009 kohtumäärusele, millega jäeti hagejale kostja pankrotimenetluses hääled andmata. Harju Maakohtu 25.11.2009 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ja peatas menetluse käesolevas tsiviilasjas kuni määruskaebuse lahendamiseni tsiviilasjas nr 2-09-24749.
2.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.12.2009 ja 04.01.2010 jõustunud määrustega tsiviilasjas nr 2-09-24749 hagejale häälte andmata jätmise ning määras kostja võlausaldajate üldkoosolekul kuni nõude kaitsmiseni hagejale 22 503 781 häält.
3.01.02.2010 esitas hageja kohtule taotluse menetluse uuendamiseks. 09.02.2010 uuendas kohus menetluse käesolevas tsiviilasjas.
4.03.07.-01.10.2009 omandas hageja OÜ Realsten, OÜ Absint, Levkoriin & KA OÜ ja OÜ Novemall nõuded kostja vastu. Nõude suurus on ca 22 503 781,95 krooni, millest põhinõue moodustab 7 996 058,10 krooni ja viivis 14 507 723,85 krooni.
5.11.09.2009 (s.o enne kohtuistungit tsiviilasjas nr 2-09-24749) teatas hageja ajutisele pankrotihaldurile Kauri Rattusele kirjalikult allkirja vastu, et ta on kostja võlausaldaja ning lisas nimetatud kirjale dokumentaalsed tõendid selle kohta, et hagejal on olemas nõue võlgniku vastu. 08.10.2009 esitas hageja pankrotihaldurile Kauri Rattusele oma nõudeavalduse.
6.14.10.2009 toimus kostja võlausaldajate esimene üldkoosolek, kus pankrotihaldur määras hagejale 0 häält. Hageja ei nõustunud talle pankrotihalduri poolt määratud häälte arvuga, mistõttu määras tsiviilasjas nr 2-09-24749 14.10.2009 kohtumäärusega üldkoosolekul osalev kohtunik hagejale esitajahäälte arvu (0 häält).
7.14.10.2009 toimunud kostja võlausaldajate esimesel üldkoosolekul võeti vastu otsused ilma hageja arvamust arvestamata ning ilma tema vastava tahteavalduseta. Hageja ei nõustu ühegi eelnimetatud koosolekul tehtud otsusega. Hageja arvates on 14.10.2009 toimunud kostja võlausaldajate üldkoosoleku otsuste tegemisel rikutud seadusest tulenevat korda. Pankrotihaldur ja üldkoosolekul osalev kohtunik rikkusid pankrotimenetluse protsessuaalset korda. Hagejale ei antud pankrotiseadusega (PankrS) kehtestatud tähtaega nõudeavalduse puuduste kõrvaldamiseks, mis pankrotihalduri arvates olevat aset leidnud.
8.Hageja palus tunnistada kostja 14.10.2009 võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsused kehtetuks ning jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja.
10.Kostja võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 14.10.2009 Tallinnas, mille toimumise aja ja koha kohta ilmus teade Ametlikes Teadaannetes. Koosolekul osalenud võlausaldajad arutasid koosoleku päevakorras märgitud küsimusi ning võtsid vastu otsuseid. Koosolekul osales ka hageja, kellele haldur hääli ei määranud.
11.Hageja ei nõustu mitte ühegi kostja võlausaldajate esimesel üldkoosolekul vastu võetud otsusega, sest need on vastu võetud tema arvamust ja tahteavaldust arvestamata. Samas ei nähtu esitatud hagiavaldusest, millised olid need hageja arvamused ja tahteavaldused, millega üldkoosolek ei arvestanud.
12.Kostja võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 14.10.2009 määras pankrotihaldur võlausaldajatele kokku 27 429 129 häält. Hagejale pankrotihaldur hääli ei määranud, häälte määramata jätmise kinnitas üldkoosolekul viibinud kohtunik määrusega. Hageja (võlausaldaja) esitas määruskaebuse endale häälte määramata jätmise peale, mille Tallinna Ringkonnakohus 22.12.2009 määrusega rahuldas ja määras hagejale kuni nõuete kaitsmiseni 22 503 781 häält. Hageja ei vaidlustanud kostja võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 14.10.2009 pankrotihalduri poolt teistele võlausaldajatele häälte määramist. Käesoleva hagiga ei saa hageja enam vaidlustada pankrotihalduri poolt kostja teistele võlausaldajatele 27 637 866 hääle määramist, sest halduri poolt määratud hääled on kinnitatud kohtuniku poolt kohtumäärusega ja seda määrust ei ole tühistatud. Kostja võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 14.10.2009 võtsid võlausaldajad vastu kõik otsused seaduse kohaselt lihthäälteenamusega. Kui isegi eeldada, et hageja oleks saanud esimesel üldkoosolekul oma hääled, siis ikkagi hageja poolt taotletud 22 503 781 häälega ei oleks teistsuguseid otsuseid saadud vastu võtta ehk teisisõnu hageja häältega ei oleks saadud otsuste vastuvõtmist mõjutada. Seega ei oma hagis märgitud hageja arvamuse ja tahteavalduse arvestamata jätmine võlausaldajate üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel mitte mingisugust tähtsust. Arvestatakse üksnes lihthäälteenamust.
13.Kostja võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 14.10.2009 võeti vastu järgmised otsused. 1) Pankrotihalduri kinnitamine. Üldkoosolek otsustas 27 637 866 häälega kinnitada pankrotihalduriks Kauri Rattus. Hageja poolt taotletud 22 503 781 häältega ei oleks teistsugust otsust vastu võetud. 2) Võlgniku tegevuse jätkamine või lõpetamine. Pankrotivarade müügiga seonduva otsustamine. Üldkoosolek otsustas 27 637 866 häälega võlgniku tegevuse jätkamine või lõpetamine otsustada mõnel järgneval võlausaldajate üldkoosolekul. Hageja poolt taotletud 22 503 781 häälega ei oleks teistsugust otsust vastu võetud. 3) Üldkoosolek otsustas 27 302 458 häälega lugeda suuremaks võlausaldajaks isik, kelle nõue ületab 400 000 krooni ja väiksemaks võlausaldajaks isik, kellenõude suurus on kuni 400 000 krooni. Hageja poolt taotletud 22 503 781 häälega + otsuse vastu olnud 335 408 häälega ei oleks teistsugust otsust vastu võetud. 4) Üldkoosolek otsustas pankrotitoimkond valida kolme-liikmelisena 27 637 866 häälega. Hageja poolt taotletud 22 503 781 häälega ei oleks teistsugust otsust vastu võetud. 5) Üldkoosolekul valiti pankrotitoimkonna liikmeteks Maarika Lemeti, Boriss Nossov ja Lembit Ülper 25 654 028 häälega. Hageja poolt taotletud 22 503 781 häälega + otsuse vastu olnud 579 080 häälega (erapooletud 1 404 758 häält) ei oleks teistsugust otsust vastu võetud. 6) Üldkoosolek otsustas 27 637 866 poolthäälega pankrotitoimkonna liikmetele tasu mitte määrata ja antud küsimus otsustada mõnel järgneval üldkoosolekul. Hageja poolt taotletud 22 503 781 häälega ei oleks teistsugust otsust vastu võetud. Arvestades eeltoodut ei kuulu hagi rahuldamisele.
14.Käesolevaks ajaks on kostja pankrotimenetluses ka nõuded kaitstud. 31.12.2009 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustasid pankrotihaldur ja võlausaldaja Alpenmark OÜ hageja nõude täies ulatuses. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse
tunnustamata. Hageja ei ole hagiavaldust oma nõude tunnustamiseks kohtusse esitanud, mistõttu hageja ei ole kostja võlausaldaja. Kuna hageja ei ole enam kostja võlausaldaja, ei ole hagejal võimalik võlausaldajale ette nähtud õigusi kasutada ja üldkoosoleku otsuseid vaidlustada. Seega tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
15.Harju Maakohus jättis hagi 14.10.2009 toimunud kostja esimese võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
16.Vaidlust ei ole selles, et 23.09.2009 kuulutati välja kostja pankrot (tsiviilasi nr 2-0924749) ja 14.10.2009 toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek, kus muu hulgas valiti ka pankrotitoimkond.
17.Tuvastatud on asjaolud, et 14.10.2009 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-0924749 määrati võlausaldajatele kokku 27 637 866 häält, hagejale hääli ei määratud, põhjendusel, et nõudeavaldusele ei ole lisatud nõuet tõendavaid dokumente. Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2009 määrusega nimetatud määrus tühistati osaliselt hagejale häälte andmata jätmise osas ja määrati hagejale kuni nõuete kaitsmiseni 22 503 781 häält. Hageja taotleb 14.10.2009 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist põhjendusel, et ei ole arvestatud tema arvamust ega tahteavaldust.
18.PankrS § 83 lg 1 sätestab, et võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. 14.10.2009 toimunud võlausaldajate koosoleku protokolli kohaselt oli päevakorras pankrotihalduri kinnitamine, halduri ettekanne võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse kohta, võlgniku tegevuse jätkamise või lõpetamise ja pankrotivara müügiga seonduva otsustamine, pankrotitoimkonna liikmete valimine ja neile tasu määramise otsustamine.
19.PankrS § 81 lg 1 sätestab, et võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-09-24749 võlausaldajatele kokku 27 637 866 hääle määramiseks on jõustunud, hageja ei ole teistele võlausaldajatele määratud hääli vaidlustanud. Hagejale määrati 22 503 781 häält kuni nõuete kaitsmiseni. Nii on võlausaldajate üldkoosoleku otsused pankrotihalduri kinnitamise kohta, võlgniku tegevuse jätkamise või lõpetamise kohta, pankrotivara müügiga seonduva kohta, pankrotitoimkonna arvulise koosseisu ja pankrotitoimkonna liikmele tasu määramise kohta 27 637 866 poolthäälega vastu võetud. Isegi juhul, kui hageja oleks hääletanud otsustele 22 503 781 häälega vastu, oleks loetletud otsused lihthäälteenamusega vastu võetud.
20.Nimetatud võlausaldajate üldkoosoleku otsus lugeda suuremaks võlausaldajaks isik, kelle nõue ületab 400 000 krooni ja väiksemaks võlausaldajaks isik, kelle nõude suurus on kuni 400 000 krooni, võeti vastu 27 302 458 poolthäälega, vastu 335 408 häält. Pankrotitoimkonna liikmed valiti 25 654 028 poolthäälega, erapooletuid 1 404 758 ja vastu 579 080 häält. Juhul, kui hageja oleks hääletanud eeltoodule 22 503 781 häälega vastu, oleks nimetatud otsused lihthäälteenamusega vastu võetud.
21.Seadusest ei tulene võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamine põhjusel, et otsuste vastuvõtmisel ei arvestatud hageja arvamust ja tahteavaldust. Hageja ei ole ka selgitanud, milliseid hageja arvamusi ja tahteavaldusi üldkoosolek ei arvestanud. Isegi kui hageja oleks hääletanud 14.10.2009 toimunud võlausaldajate koosolekul 22 503 781 häälega kõigi päevakorrapunktide vastu, ei oleks võimalik teha teistsuguseid otsuseid.
Kohtu hinnangul ei ole rikutud võlausaldajate huve, mistõttu hageja nõue otsuste kehtetuks tunnistamiseks ei ole põhjendatud.
22.Kostja nõuete kaitsmine on toimunud 31.12.2009. Kohtule esitatud võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtuvalt on hageja nõue 22 503 781,95 krooni ulatuses jäetud tunnustamata, nõude on täies ulatuses vaidlustanud pankrotihaldur ja Alpenmark OÜ. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hageja ei ole nõude tunnustamata jätmist vaidlustanud.
23.Tuginedes tuvastatud asjaoludele ja uuritud tõenditele, leidis kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega hageja.
Apellatsioonkaebuse põhjendused
24.Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata ning jätta menetluskulud kostja kanda.
25.Maakohus pidi tuvastama, mis on aluseks 14.10.2009 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku otsustes, tühine või vaieldav tehing, sest tühisel ja vaidlustataval otsusel on erinevad õiguslikud tagajärjed. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku kõik otsused on tühised juba järgmiste protsessuaalsete rikkumiste alusel: ajutise pankrotihalduri 14.09.2009 aruanne ja arvamus on koostatud hageja nõuet arvestamata; pankrotihaldur Kauri Rattus takistas hagejale esitada nõudeavaldust; 14.10.2009 toimunud kostja võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määrasid ebaseaduslikult pankrotihaldur Kauri Rattus ning üldkoosolekul osalev kohtunik hagejale 0 häält. Üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise protseduuri formaalne rikkumine toob selle otsuste tühisuse. Riigikohus on 19.11.2008 lahendis nr 3-2-1-99-08 leidnud, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolekul ÄS § 1721 esimese lause kohaselt õigust otsuseid vastu võtta, v.a kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on sama paragrahvi teise lause kohaselt tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, ei kiida otsust heaks. Kui rikutakse otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda, on osanike otsus tühine ka ÄS § 1771 lg. 1 järgi. Sama põhimõte tuleneb ka TsÜS § 38 lg-st
2.Heas usus toimimise kohustuse õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel sätestab ka TsÜS § 138 lg 1. Kui hageja, kui tegeliku osaniku suhtes, on rikutud osanike koosoleku kokkukutsumise korda, on sellisel koosolekul vastu võetud otsused tühised nii ÄS § 1721, ÄS § 1771 lg 1 kui ka TsÜS § 38 lg 2 järgi. Eeltoodust järeldub, et protsessuaalsed rikkumised üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel toovad kaasa otsuste tühisuse, kuna mainitud rikkumised võivad olemuslikult mõjutada üldkoosoleku otsuste vastuvõtmist.
26.14.10.2009 toimunud esimese üldkoosoleku kõik otsused kuuluvad kehtetuks tunnistamisele. Ajutise pankrotihalduri 14.09.2009 aruande ja arvamuse koostamisel, hageja nõudeavalduse vastuvõtmisel ning 14.10.2009 toimunud kostja võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimisel ja üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel sooritas pankrotihaldur Kauri Rattus järjekindlalt toiminguid hageja varaliste õiguste kahjuks. Kostja pankrotimenetluses on hagejal kõige suurem nõue kostja vastu, mis ületab oluliselt
teiste võlausaldajate nõudeid. Ajutise pankrotihalduri 14.09.2009 aruanne ja arvamus on koostatud hageja nõuet arvestamata. Pankrotihaldur takistas hagejal esitada nõudeavaldust seadusega kehtestatud tähtaja jooksul, sest pankrotihalduri sõnade järgi asus ta kuni 09.10.2009 väljaspool Eestit OÜ TMT Group (pankrotis) asjus. Sõltumata sellest, kas pankrotihaldur oli mainitud töölähetuses või mitte, oli ta kohustatud tagama kostja võlausaldajate õigused nõudeavalduste esitamiseks PankrS § 82 lg 3 sätetega kehtestatud tähtaja jooksul. On alus oletada, et mainitud pankrotihalduri äraolek Eestis, võib olla meeletu takistus võlausaldajale tema õiguste teostamisel. Kummaline on, et hagejal kellel on kõige suurem nõue kostja vastu tekkisid esialgu probleemid nõude registreerimise ajal, aga ka pärast häälte saamise ajal.
27.14.10.2009 toimunud kostja võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määrasid ebaseaduslikult pankrotihaldur ning üldkoosolekul osalev kohtunik hagejale 0 häält. Tallinna Ringkonnakohus määras hagejale kuni nõuete kaitsmiseni 22 503 781 häält. Kui hagejale oleks hääled antud, oleks hageja saanud koosolekul esitada omapoolseid vastuväiteid ettepanekutele pankrotihalduri ja toimkonna liikmete kinnitamiseks, saanud esitada/selgitada teistele võlausaldajatele enne otsuste tegemist oma seisukohti ja vastuväiteid, teha omapoolsed ettepanekuid pankrotihalduri ja toimkonna osas. Selle tulemusena oleks mainitud üldkoosoleku otsused olnud teistsugused.
28.Asjaolu, et hageja ja AS K&H Tallinn olid jäetud ilma võimaluseta hääletada mainitud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul näitab mitte ainult hageja ja AS K&H Tallinn subjektiivsete ja protsessuaalsete õiguste, vaid ka pankrotimenetluse üldkorra ja konkreetse võlausaldajate üldkoosoleku läbiviimise korra olulise rikkumise. Mis omaette näitab nii kostja esimese võlausaldajate (14.10.2009) üldkoosoleku kui ka mainitud üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuse tühisuse tõttu.
29.Juba see asjaolu, et juhul kui hagejale oleks määratud häälte arv mitte enamus hääli mainitud üldkoosolekul, siis vaatamata sellele, hageja osalemine mainitud üldkoosolekul annaks võimaluse hagejale hääletada ning öelda välja oma seisukohti ja arvamuse, mis omavad suurt mõju üldkoosoleku käigule ja vastuvõetavate otsuste tegemisele, kuid ei saa arvata ka välja, et teised kostja võlausaldajad oleks sellisel juhul hääletanud teisiti, kui näiteks AS K&H Tallinn. Alates 04.01.2010 teeb hageja ja AS-i K&H Tallinn nõuete summa teeb ca 31 636 795 krooni, mis on kokku rohkem kui pool nõude summat kõikide võlausaldajate poolt.
30.Maakohtu järeldus, et hageja ei ole nõude tunnustamata jätmist vaidlustanud, kajastab kohtu vale hinnangu dokumentaalsete tõendite, mis on lisatud käesoleva tsiviilasjale materjalide juurde, mis oma korda viis käesoleva tsiviilasja tegelike asjaolude moonutamise maakohtu poolt. 01.02.2010 esitas hageja maakohtule käesolevas tsiviilasjas taotlus menetluse uuendamiseks ja hagide liitmiseks. Mainitud taotlusega teavitas hageja kohut sellest, et 25.01.2010 esitas hageja maakohtule hagiavalduse kostja vastu kostja võlausaldajate 31.12.2009 üldkoosoleku (nõuete kaitsmise koosolek) tühisuse tuvastamiseks. Mainitud taotlusega palus hageja lisada käesoleva tsiviilasja materjalide juurde hageja hagiavaldus tsiviilasjas nr 2-10-3728 kostja võlausaldajate 31.12.2009 üldkoosoleku (nõuete kaitsmise koosolek) tühisuse tuvastamiseks. Käesoleva asja tõendite ebaõige hindamine maakohtu poolt on ühtlasi ka menetlusõiguse normide rikkumine.
Vastus apellatsioonkaebusele
31.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
32.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebused rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et 14.10.2009 toimunud kostja võlausaldajate esimese üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsused on seaduspärased ja hagis esitatud kaalutlused ei anna alust nende tühistamiseks. Kohus on hageja kõigile seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
33.Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad tuginevad endiselt hageja ekslikule eeldusele, et hagejal on õiguslik huvi kostja 14.10.2009 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks ning seetõttu ainetud. Maakohus on käsitlenud vaidlustatud otsuste sisulisi ja formaalseid kehtivuse eeldusi ja otsuse tähendust hageja jaoks ning selgitanud piisava selgusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet rahuldada. Õige on maakohtu järeldus, et isegi juhul, kui hagejale oleks esimesel võlausaldajate üldkoosolekul PankrS § 82 lg 1 alusel hääled antud, ei oleks neist lihthäälteenamust arvestades piisanud teistsuguste otsuste langetamiseks ning sellest tulenevalt ei saa võlausaldajate esimesel üldkoosolekul vastuvõetud otsused hageja õigusi rikkuda. Maakohtu hinnang hagis esiletoodud asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud seadusekohane, apellatsioonkaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus esimese astme kohtu töös ei tuvastanud. Hageja mittenõustumine maakohtu seisukohtadega ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.
34.Paikapidav on maakohtu tähelepanek, et kõnealusel juhul tuleb arvestada ka asjaoluga, et vastavalt PankrS § 8 lg-le 3 on pankrotivõlausaldaja isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Erimeelsust ei ole selles, et 13.12.2009 toiminud nõuete kaitsmise koosolekul on jäänud hageja nõue tunnustamata. Kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet või selle rahuldamisjärku ei tunnustatud, otsustab nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamise PankrS § 106 lg 1 kohaselt võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus. See tähendab kõnealuse vaidluse osas seda, et juhul, kui hageja nõue on jäänud kaitsmata, ei saa teda enam pidada võlausaldajaks, kelle õigusi 14.10.2009 üldkoosoleku otsused võiks rikkuda. Hageja on küll esitanud tsiviilasjas nr 2-10-3728 hagi 31.12.2009 toimunud üldkoosoleku tühisuse tuvastamiseks, kuid nimetatud nõudest ei selgu, mis eesmärki hageja viimatinimetatud nõudega silmas peab ning kas hageja on hagi esitades soovinud saavutada oma kaitsmata jäänud nõude tunnustamist või mitte. Tuleb tähele panna, et võlausaldajate üldkoosoleku, kui pankrotimenetluse organi tühistamise võimalust, seadus ette ei näe. PankrS § 83 lg-d 1 ja 2 näevad ette võimaluse vaidlustada 10 päeva jooksul võlausaldajate üldkoosoleku otsuseid (nimetatud tähtaja on hageja tsiviilasjas nr 2-10-3728 25.01.2010 hagi esitades mööda lasknud) ning PankrS § 106 lg 1 annab võimaluse esitada 1 kuu jooksul hagi nõude tunnustamiseks.
35.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka esimese astme kohtu menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Mare Merimaa
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.