2-10-38116/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kooskõlas TsMS § 420 lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on Swedbank AS-i hagi M K vastu võla nõudes. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirjad koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Hagimaterjalid toimetati 23. augustil 2010 kostjale kätte postkasti panekuga, dokumendid loetakse kätte toimetatuks TsMS § 326 lg 1 alusel. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Hagiavalduses esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks koos nõudega menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja vastuväiteid hagile ei esitanud õigeaegselt, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõuete ulatuses. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile õigeaegselt vastamata jätmiseks.

Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu krediitkaardi kasutamise lepingust. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi korrektselt ning võlgneb hagejale 1 793,16 krooni. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113 alusel. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning menetluskuludeks nimetab ta riigilõivu 1 750,00 krooni suuruses, millest 750 krooni on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ning 1 000 krooni on hagimenetluses tasutud riigilõiv. TsMS § 144 p 7 alusel on kohtuväliseks menetluskuluks ka maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Swedbank AS-i maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli 01. juuli 2010 määrusega jäetud rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Määruse sai hageja kätte 19. juulil 2010 ning hagiavaldus oli kohtusse esitatud 05. augustil 2010. Swedbank AS-i hagiavaldus oli seega esitatud 30 päeva jooksul alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest.ning on kohtuväliseks kuluks, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 1750 krooni ning välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses.