Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused Hageja ja E OÜ-le sõlmisid 23.03.07 laenulepingu 2 000 000 krooni kohta intressiga 20,4% aastas. Kokku sai ta laenu 1 300 000 krooni. 19.06.2008 sõlmisid hageja ja E OÜ kokkuleppe, mille alap 1b fikseerisid nad laenulepingust 23.03.07 tulenevad kohustused etteulatuvalt seisuga 01.07.08. Selleks kuupäevaks oli põhivõlgnik tasunud põhivõlast ära 900 000 krooni ning põhiosa võlg oli 400 000 krooni ja intressivõlg oli 169954 krooni. Muudatuste kokkuleppe järgi pidi põhivõlgnik tagastama 01.07.2009 põhivõla 400 000 krooni ja intressivõla 169954 krooni ning perioodi 01.07.08-01.09.09 eest tuli tasuda intressid ära 15.09.2008 ning edaspidi kohustus tasuma intressi tasutakse igakuiselt, sj uueks intressiks oli vastavalt kokkuleppele 36% aastas. Perioodil 01.07.2008-31.06.09 tasus põhivõlgnik 36 000 krooni intresse. Seega on intressivõlg 01.07.08-31.06.09 eest 36% aastas x 400 000=108 000 krooni. Kokku on võlg 400 000 + 108 000+ 169 954=677954 krooni. Laenulepingust tulenevaid põhivõlgniku kohutusi käendasid lepingutega RL, RL, RSja TM, kes kohustusid vastutama hageja ja põhivõlgniku laenulepingust ja selle kõigi tulevikus tehtavate muudatustest, täiendustest, lisadest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest, eelkõige leppetrahvi, viiviste, kahju, sissenõudmisega seotud kulude eest kokku summas 4 000 000 krooni. Põhivõlgnik täitis oma lepingulised kohustused peale 19.06.2008 kokkuleppe sõlmimist 12 0000 kroonise intressimakse osas, rohkem kohustusi ei täitnud ning seisuga 02.07.09 kuulutati välja võlgniku pankrot. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kokku 677954 krooni ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Lõivu tasus hageja 40000 krooni. Tõendid: laenuleping hageja ja E OÜ vahel 23.03.07, kokkulepe 19.06.08, käenduslepinguga käendajatega 23.03.07 Kostja vastuväited Kostjad tunnistasid hagi. Kohtu põhjendused VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustused täita vastavalt lepingule ning VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine ning täitmisega viivitamine. VÕS § 396 lg 1 alusel kohustub üks pool teisele isikule andma rahasumma või asendatava asja (laen) ja teine isik kohustub selle rahasumma tagasi maksma või tagatama samas koguses sama liiki asja ning § 397 lg 1 kohaselt tuleb tasuda laenult intressi. VÕS § 142 lg 1 alusel kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning § 145 lg 1 alusel kohustub käendaja vastutama põhivõlgnikuga solidaarselt võlausaldaja ees ning VÕS § 150 sätestab, et kui sama kohustust käendavad mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlasusaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. VÕS § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võin võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist osaliselt täielikult kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hagi tunnistamisega on omaksvõetud hagis toodud asjaolud: hageja ja E OÜ-le sõlmisid 23.03.07 laenulepingu 2 000 000 krooni kohta intressiga 20,4% aastas (esitatud ka vastav laenuleping), et E sai hagejalt laenu 1 300 000 krooni, et 19.06.2008 sõlmisid hageja ja E OÜ kokkuleppe, mille alap 1b järgi kohustus E OÜ tagastama 01.07.2009 põhivõla 400 000 krooni ja 01.07.08 seisuga tekkinud intressivõla 169954 krooni, et perioodi 01.07.08-01.09.09 eest tuli tasuda ära intress 15.09.2008 ja

edaspidine kohustus oli tasuda intressi 36% aastas igakuiselt. Samuti on hagi tunnistamisega omaksvõetud asjaolu, et E OÜ võlgneb hagejale põhivõlga 400000 krooni, 01.07.08 seisuga kujunenud intresse 169954 krooni, mis mõlemad on tasumata 01.07.09 ning perioodi 01.07.0801.09.08 eest võlgneb 108 000 krooni intresse, mis oli tasumata 15.09.09, seega võlgneb E OÜ hagejale kokku 677954 krooni. Eeltoodu alusel on tõendatud, et hageja ja OÜ E vahel on sõlmitud intressiga laenuleping VÕS 396 lg 1 ja 397 lg 1 järgi ning põhivõlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 järgi, kuna võlg 400 000 krooni ja intressivõlg seisuga 01.07.08 summas 169954 krooni oli 01.07.09 tasumata ning intressivõlg perioodi eest 01.08.08-01.09.09 eest summas 108 0000 krooni oli 15.09.08 on tasumata. Hagi tunnistamisega ning kohtule esitatud käenduslepingutega on tõendatud, et kostjad käendasid E OÜ tulenevad laenulepingust ja selle muudatustest tulenevaid kohustusi solidaarselt 4 000 000 krooni. Hagi tunnistamisega on tõendatud, et märgitud hagetav võlg, sh põhivõlg ja intressivõlg kokku summas 677954 krooni on käendajate poolt tasumata. Seega on käendajad rikkunud nendega sõlmitud käenduslepingust tulenevat kohustust – tagada põhivõlgniku kohustuse täimine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse rikkumise korral rahalise kohustuse täitmist. Kuna asjas ei ole vaidluse alla asjaolu, et põhivõlgnik jäi hagejale võlgu, et kostjad käendajatena ei ole võlga ära tasunud, siis on hageja nõue kostjate kui käendajate vastu VÕS § 396 lg 1, 397 lg 1, § 142 lg 1, 145 lg 1 ja § 150. § 65 järgi tõendatud ja põhjendatud ja kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 677954 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks, kui kostjad on hagi tunnistanud. Eeltoodu alusel on kuulub otsus viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind Tsiviilasja hind on põhinõude järgi 400 000 krooni kooskõlas TsMS § 133 lg 1 ja 2 järgi. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. Hagi kuulus rahuldamisele, seega jäävad hageja menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 järgi kannavad solidaarkohustuse puhul solidaarvõlgnikud menetluskulud solidaarselt. Hagi tunnistamise korral määrab kohus otsuses kindlaks TsMS § 174.1 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud lõivu hagi esitamisel kokku 40000 krooni. Eeltoodu alusel tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks lõivu 40000 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.