2-10-32675/6 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. Selgitus TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused Osaühing APesitas 07.07.2010 hagi OÜ T vastu nõude tunnustamiseks TAS-i (pankrotis) pankrotimenetluses. Harju Maakohtu 05.02.2010 määrusega kuulutati välja TAS-i pankrot. Hageja palub tunnustada TAS-i (pankrotis) pankrotimenetluses nõuet summas 4 901 078,36 krooni. Hageja täpsustas 09.08.2010 hagi. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 17.12.2009.a sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel Swedbank AS-ilt nõude TAS-i vastu, mis tuleneb Swedbank AS-i ja TAS-i vahel sõlmitud arvelduskrediidilepingust ning selle lisadest 1, 2, 3, 4 ja 5 (edaspidi laenuleping). Laenulepingust tuleneva nõude suuruseks oli selle loovutamise ajal 7 257 011,71 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 5 693 739,42 krooni, intressist summas 25 333,36 krooni ja viivisest summas 1 537 938,93 krooni. Seisuga 21.12.2009 on viivisenõue suurenenud 34 162,40 krooni võrra (0,0015 x 4 x 5 693 739,42), s.o kokku 1 572 101,30 krooni. 21.12.2009.a sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas hageja laenulepingust tuleneva nõude osaliselt kostjale ja MS. Nõude loovutamine toimus järgmiselt: kostjale põhinõudest 1 102 565,31 krooni, viivisnõudest 872 101,33 krooni, intressinõue 25 333,36 krooni; MS viivisnõue summas 700 000 krooni. Asjaolu, et kostjale ja MS toimus 21.12.2009.a lepinguga laenulepingust tulenevate nõuete loovutamine eelkõige kõrvalnõuete ja osaliselt põhinõude arvelt, kinnitab see, et nii kostja kui ka Marianna Saprõkina on oma nõuded TAS pankrotimenetluses esitanud. Kostja on oma nõudeavalduses tuginenud sellele, et ta omandas hagejalt põhinõude summas 1 102 565,31 krooni, viivisenõude summas 872 101,33 krooni ja intressinõude 25 333,36 krooni ning Marianna Saprõkina vastavalt viivisenõude summas 700 000 krooni.

21.12.2009.a nõude loovutamise lepingu sõlmimise järgselt on hageja laenulepingust tuleneva põhinõude jäägiks 4 591 174,11 krooni (5 693 739,42 - 1 102 565,31). Alates 21.12.2009.a kuni pankroti väljakuulutamiseni on hagejal õigus arvestada põhinõudelt täiendavalt viivist laenulepingu p-s 1.8 kokkulepitud määras, s.o 0,15 % päevas perioodi eest 21.12.2009 – 05.02.2010. Selliselt arvestatud viivise suuruseks on 309 904,25 krooni (45 x 0,15/100 x 4 591 174,11). Eeltoodust tulenevalt on hageja TAS-i vastu laenulepingust tulenev nõue summas 4 901 078,36 krooni, mis on pandiga tagamata ning kuulub tunnustamisele II järgu nõudena. Hageja palub tunnustada TAS-i (pankrotis) pankrotimenetluses nõuet 4 901 078,36 krooni ulatuses II järgu nõudena, millest põhinõue moodustab 4 591 174,11 krooni ja viivisenõue 309 904,25 krooni pankrotiseaduse (PankrS) § 106 alusel. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse esitamise nõue on 19.08.2010 kostja juhatuse liikmele isiklikult allkirja vastu üle antud. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Harju Maakohtu 05.02.2010 määrusega kuulutati välja TAS-i (edaspidi võlgnik) pankrot. TAS-i (pankrotis) 10.06.2010 võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtuvalt vaidlustas kostja hageja nõude summas 4 901 078,36 krooni teises rahuldamisjärgus. PankrS § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hageja omandas 17.12.2009.a sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel Swedbank AS-ilt nõude TAS-i vastu, mis tuleneb Swedbank AS-i ja TAS-i vahel sõlmitud arvelduskrediidilepingust ning selle lisadest 1, 2, 3, 4 ja 5 (edaspidi laenuleping). Laenulepingust tuleneva nõude suuruseks oli selle loovutamise ajal 7 257 011,71 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 5 693 739,42 krooni, intressist summas 25 333,36 krooni ja viivisest summas 1 537 938,93 krooni. Seisuga 21.12.2009 on viivisenõue suurenenud 34 162,40 krooni võrra (0,0015 x 4 x 5 693 739,42), s.o kokku 1 572 101,30 krooni.

21.12.2009.a sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas hageja laenulepingust tuleneva nõude osaliselt kostjale ja MS. Nõude loovutamine toimus järgmiselt: kostjale põhinõudest 1 102 565,31 krooni, viivisnõudest 872 101,33 krooni, intressinõue 25 333,36 krooni ja MS viivisnõue summas 700 000 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Esitatud tõendite põhjal leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb tunnustada TAS-i (pankrotis) pankrotimenetluses hageja nõuet summas 4 901 078,36 krooni ulatuses teise järgu nõudena, millest põhinõue moodustab 4 591 174,11 krooni ja viivisenõue 309 904,25 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palus kostjalt välja mõista hagimenetluses tasutud riigilõiv. Hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamist hageja ei taotle. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 5 000 krooni. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.