Kohtuasja number
2-09-52970
Otsuse kuupäev
20.september 2010
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
UThagi DGOÜ vastutöölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, distsiplinaarkaristuse tühistamise ja hüvituse nõudes
Hagi hind
50 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: UT(isikukood XXX, XXX); Hageja esindaja: Andi R (Advoco Õigusbüroo ); Kostja: DGOÜ (registrikood XXX XXX); Kostja esindaja: Rivo K (MAQS Law Firm Advokaadibüroo )
Asja läbivaatamise kuupäev
30.august 2010
Istungil osalenud isikud
hageja UT, hageja esindaja Andi R ja kostja esindaja Rivo K
Resolutsioon Jätta U T hagi DGOÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja hüvitise nõudes rahuldamata. Lõpetada menetlus UT haginõudes DGOÜ vastu distsiplinaarkaristuse tühistamiseks. Menetluskulud jätta täielikult hageja UT kanda
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Menetluse käik.
UT esitas 27.04.2009 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse tööandja DGOÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks. TVK 09.09.2009 otsusega jättis avalduse rahuldamata. UT ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 13.10.2009 kohtule hagiavalduse DGOÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, distsiplinaarkaristuse tühistamise ja hüvitise saamiseks. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. DGOÜ lõpetas 27.03.2009 ühepoolselt hagejaga lepingulise töösuhte TS § 86 p 7 ja § 104 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel tuginedes 27.03.2009 käskkirjale. Hageja ei nõustu töölepingu lõpetamisega ega määratud distsiplinaarkaristusega. Hageja peab tekkinud situatsiooni fabritseerituks kostja poolt. Hageja süü pole tõendatud. Kostja on hageja süü tõendamisel ainsa tõendina kasutanud kostja töötaja TT 16.03.2009 seletuskirja, mille kohaselt hageja võttis kliendilt sularaha summas 4 600 krooni ja andis sellest TT finantsjuhile viimiseks 2 600 krooni. 2 000 krooni aga andis hageja TT finantsjuhile viimiseks 03.03.2009. TT kinnitas hagejale peale kostja juhatuse poolse vallandamiseprotsessi algatamist, et ta oli sunnitud töökoha kaotamise hirmus kostja etteütlemisel kirjutama 16.03.2009 seletuskirja, millele kostja süü tugines. Hageja leiab, et taolise käitumise puhul jõupositsioonil oleva isiku poolt oli tegemist ilmselge omavoliga ja seaduse väära kohaldamisega, mis on raskes vastuolus vastastikuse töösuhte olemuse ja põhimõtetega. Tegelikult andis hageja T 2 000 krooni üle 02.03.2009 tööpäeva alguses. Hageja kinnitab, et äriühingus oligi tava sularaha tagastamiseks iga kuu lõpus. Kuna kuu lõpp oli puhkepäev, siis andiski hageja puuduva raha üle esmaspäeval. Eelnevast lähtudes palub hageja tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, tühistada määratud distsiplinaarkaristus ning välja mõista hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 50 000 krooni. Kostja vastuväited. Kostja ei nõustu hagiga. Kostja leiab, et töövaidluskomisjon on õigesti hinnanud kõiki töövaidluse asjaolusid ja esitatud tõendeid. Hageja ise kinnitas töövaidluskomisjoni istungil, et jättis kostja kliendilt OÜ-lt H saadud raha isiklikuks otstarbeks, sest nädalavahetus oli tulemas ja palgalanguse tõttu oli tal rahapuudus. Kostja leiab, et TK-le 04.09.2009 esitatud TT avaldus on ebausaldusväärne, kuigi see toetab samuti kostja seisukohta. Hageja töötas 2702.2009 kostja heaks tema kliendi OÜ H juures ja võttis kostja esindajana kliendilt vastu ka tasu tehtud töö eest. Osa saadud rahast otsustas ta kostjale edastada, osa aga endale jätta. Mitte ükski eluline asjaolu ei takistanud hagejat kogu saadud ning kostjale kuuluvat raha kostjani toimetada kas või TT kaudu. Kostja leiab, et vastavalt ITVS § 24 lg 3 saab hagimenetluses esitada üksnes samad nõuded, millised olid esitatud töövaidluskomisjonis.
Kohtu järeldused. Kohus võtnud arvesse asjas esitatud tõendid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. ITVS § 24 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Hageja on esitanud kohtule peale TVK esitatud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja hüvituse nõude veel distsiplinaarkaristuse tühistamise nõude.
Kohus leiab, et distsiplinaarkaristuse tühistamise nõue on iseseisev nõue ning tulenevalt ITLS § 24 lg 1 ei kuulu selles asjas kohtu pädevusse. Kuna kohus ei keeldunud nimetatud nõude menetlusse võtmisest, siis tuleb Distsiplinaarkaristuse tühistamise osas menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 2 alusel. Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 86 p 7 kohaselt võib tööandja lõpetada töölepingu töötaja suhtes usalduse kaotamisel. TLS § 104 lg 2 p 2 sätestab, et töölepingu võib lõpetada, kui töötaja on seadnud ohtu tööandja vara säilimise. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-48-02 leidnud, et Töökohustuste täitmata jätmine või nõuetele mittevastav täitmine (rikkumine formaalses mõttes) iseenesest ei saa olla töötajale distsiplinaarkaristuse määramise aluseks Töötaja karistamiseks peab tööandja tuvastama töötaja teo sisulist külge iseloomustavad asjaolud, eelkõige töötaja süü. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas 27.03.2009 on kirjeldatud piisavalt töötaja süütegu. Nimelt jättis UT27.02.2009 tema kätte antud tööandjale üleandmiseks mõeldud 4 600 kroonist 2 000 krooni endale ning 2 600 krooni andis üle T T, et viimane viiks raha DGOÜ finantsjuhile VV. Tööandja avastas raha puudujäägi 02.03.2009. Oma 16.03.2009 antud kirjalikus seletuses tööandjale väidab TT, et 27.02.2009 andis UT temale 2 600 krooni edastamiseks DGOÜ finantsjuhataja VV ning 03.03.2009 pärast seda kui DGOÜ juhataja IV oli UT teatanud, et „laseb lahti“ (UT enda sõnade järgi), andis UT TT veel 2 000 krooni VV edastamiseks. 04.09.2009 töövaidluskomisjonile saadetud avalduses märgib TT, et tegelikult andis UT 2 000 krooni 02.03.2009 õhtul, pärast tööpäeva lõppu ning VV andis ta raha üle 03.03.2009. Vaidlus puudub selles, et UT jättis 27.02.2009 DGOÜ-le kuuluvast 4 600 kroonist 2 000 krooni. Seda on hageja ka ise kinnitanud. Antud juhul ei oma tähtsust kas hageja andis 2 000 krooni TT üle 02.03.2009 õhtul, pärast tööpäeva lõppu või 03.03.2009. Hagejal puudus õigus DGOÜ-le kuuluvat raha üldse endale jätta. Oma teoga seadis hageja ohtu tööandja vara säilimise, mis andis aluse töölepingu lõpetamiseks usalduse kaotamise tõttu TLS § 86 p 7 alusel. Hageja on asjaolusid TVK-le ja kohtule selgitanud erinevalt. Hageja väitis kohtuistungil, et tööandjaga tal enne väljakutsumist kontakti ei olnud, 09.09.2009 toimunud töövaidluskomisjoni istungil rääkis hageja, et Vallaste helistas temale 02.03.2009, kuid rahast juttu ei olnud. Ka on hageja selgitanud erinevalt 2 000 krooni enda kätte jätmise põhjusi. Töövaidluskomisjonis väitis hageja, et tol hetkel oli raha vaja, kuna 40% oli palka vähendatud ja maksud tuli maksta, kohtuistungil põhjendas hageja osa raha jätmist endale asjaoluga, et ta kavatses osta tööriista (drelli). Kohus leiab, et isegi kui hageja oleks soovinud osta drelli, oleks tulnud selles eelnevalt kokku leppida tööandjaga. Kostja väitel ei olnud sellist praktikat, et iga töötaja ise otsustab tööriistade ostmise vajaduse. Töölepingu järgi on töötaja töövahenditega kindlustamise kohustus tööandjal. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja nõude töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, ei kuulu rahuldamisele ka hüvituse nõue. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.