Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

EDASIKAEBE KORD

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Viru Maakohtule 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

1(3)

2-10-33034 Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on AS MEKE Sillamäe hagi J K vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõude aluseks on korteri hooldus- ja halduskulude võlgnevus summas 15 616,62 krooni korteri asukohaga xxxx endise omaniku vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei vastanud ja vastuväiteid hagile ei esitanud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja esitas koos menetluskulude nimekirjaga tagaseljaotsuse tegemise taotluse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esitas hagiavalduses taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei vastanud ega hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast /---/. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohtul puudub alus arvata, et kohtuotsus täidetakse väljaspool Eesti Vabariiki. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud korteriomandiseaduse (KOS) § 13, võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1; § 82 lg 1; § 100; § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1.

2(3)

2-10-33034 Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus kokku 15 616,62 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas taotluse menetluskulude – riigilõiv hagiavalduselt 4000 krooni - väljamõistmiseks kostjalt. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 kohaselt, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Vastavalt TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber Eesti kroonidesse hagi esitamise aja seisuga Eesti Panga ametliku kursi järgi Lähtuvalt TsMS § 133 lg 1 ja lg 2, hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Hagihind moodustab põhinõude järgi 13 531,09 krooni, RLS lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 15 000 krooni tasuda riigilõiv 3000 krooni. Riigilõivu põhjendatud summa on seega 3000 krooni. Kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulud kokku 3000 krooni. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtunik:

/allkiri/

Aarne Lõhmus

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 22. oktoobril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.