Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

MENETLUSKULUDE JAOTUS

221013921094 Swedbankis või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil 3100057358. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 30 000 krooni, hüvitisena kahe kuu keskmine palga 18 000 krooni ja puhkusekompensatsiooni 9 000 krooni kasuks. Menetluse käik Kohus toimetas kostja seaduslikule esindajale PTS’ile kohtukutse 02.09.2010 kell 12.30 istungile kätte avalikult vastavalt TsMS §-le 317 lg 1 p 1 ja 2. Kohtukutse väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus 14.05.2010. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teavitanud kohut istungile ilmumata jätmise mõjuvatest põhjustest. Kostjat teavitati võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Hageja taotles 02.09.2010 toimunud istungil lahendada asi tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja istungile ei ilmunud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja esitas kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni 01.07.2009 kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu seadus (TLS) § 49 p 2, mille kohaselt tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. TLS § 82 lg 2 alusel määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1.lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. Kuni 01.07.2009 kehtinud palgaseadus (PalS) § 2 lg 1 alusel palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. PalS § 32 lg 1 järgi tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Kuni 01.07.2009 kehtinud puhkuseseaduse (PuhkS) § 23 järgi põhi- ja lisapuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu, mille arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. PuhkS § 24 lg 1 kohaselt puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Menetluskulude jaotus

Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: tõlkekulud krooni 3 005,80 krooni ja riigilõiv 100 krooni materjalide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 179 lg 1 jätab kohus Eesti Vabariigi menetluskulud tõlkeuluna summas 4 508,70 krooni täielikult kostja kanda. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.