Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
14.09.2010 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-10-25458
Tsiviilasi
OÜ Apankrotiavaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik OÜ A reg xxx Xxx, juhatuse liige LN
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad
10.08.2010 Võlgnik OÜ A , juhatuse liige LN Ajutine pankrotihaldur: Kalev Pankrotihalduribüroo M &Partnerid ).
M
(OÜ
Rahuldada (OÜ Areg xxx) pankrotiavaldus. Välja kuulutada (OÜ Areg xxx) pankrot 14.09.2010 kell 16.00. Nimetada (OÜ Areg xxx) pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur: Kalev M (OÜ Pankrotihalduribüroo M &Partnerid ). Võlgniku vanne: LN, elt Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas 04.10.2010.a kell 9:45 Kentmanni 13, saal 311.
Määrata võlausaldajate üldkoosoleku aeg: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas 04.10.2010.a kell 10:00 Kentmanni 13, saal 311. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Võlausaldajad on kohustatud kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest pankrotihaldurile. Avaldada teade pankrotimäärusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saata kohtumäärus Harju Maakohtu registriosakonnale kande tegemiseks äriregistris.
Menetluskulude jaotus Määrata pankrotivarast ajutise halduri Kalev M tasuks 16 800 (kuusteist tuhat kaheksasada) krooni ja menetluskulude katteks 1238.68 krooni. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.
Pankrotiavalduses sisalduvad asjaolud 28.05.2010 esitas võlgnik pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Äriühing on tegelenud puisteainete müügiga, ehitustegevuse, ehitusmasinate rendi ning haljastustöödega. 2009 ja 2010 on ettevõte püüdnud optimeerida tegevuskulusid ja tulla toime ehitussektorit tabanud suure langusega. Äriühingu kohustused ületavad äriühingu olemasolevaid varasid, millest suurema osa moodustab nõuded teiste ehitusfirmade vastu, mis valdavalt on pankrotistunud. 02.06.2010 Harju Maakohtu määrusega on pankrotiavaldus menetlusse võetud ja nimetatud ajutiseks pankrotihalduriks Kalev M. Ajutise pankrotihalduri aruanne Aruande kohaselt seisuga 02.juuni.2010.a. omas võlgnik kohustusi kokku summas 11 756 933,74 krooni. Kokku on ajutisel pankrotihalduril tuvastatud võlgniku varana rahalisi vahendeid väärtuses 19 776,88 krooni ja masinaid ning seadmeid summas 592 529,13 krooni. Olen arvamusel, et käesoleval hetkel võlgnik OÜ Amingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna pangakontode väljavõttest nähtub, et alates maist 2010 rahaliste vahendite liikumist pangakontodel ei ole toimunud . OÜ Apoolt Äriregistrile esitatud 2008 majandusaasta aruande kohaselt lõpetas äriühing majandusaasta 8 212 776 kroonise kahjumiga ning seisuga 02.juuni 2010 oli kahjumi suuruseks 6 345 415 krooni ja äriühingu omakapital oli negatiivne summas miinus 9 088 397 krooni. Olen arvamusel, et võlgnikul olid ajutised makseraskused juba 2008 aasta lõppedes ning püsivalt maksejõuetuks muutus äriühing 2010 aasta esimeses pooles. Arvestades eeltoodut, leian, et äriühingul olid tõsised makseraskused juba 2008 aasta lõppedes ning äriühing tegutses alakapitaliseerituna. Ajutise pankrotihaldurina ei saa ma anda kindlat seisukohta maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, kuid üldjuhul võib nõustuda võlgniku poolt kohtule esitatud seletusega maksejõuetuse kohta. Esialgseil andmeil ei ole maksejõuetuse tekke põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas 11 756 934 krooni, millele võivad lisanduda maksuvõla intressid ning võlgniku teadaolev vara on rahalised vahendid summas 19 776,88 krooni ja masinad ning seadmed summas 592 529,13 krooni, olen arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. PankrS. § 31 lg.4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes PankrS. §-dest 23 lg.1ja 2, 31 lg.1,2,3, 4 ja 5 ; 85 ja 86
haldur taotleb:välja kuulutada OÜ Absint, registrikood xxx pankrot. Välja mõista ajutise halduri tasu summas 16 800.- krooni Kalev M kasuks ja tehtud kulutused summas 1238,68 krooni OÜ Pankrotihalduribüroo M & Partnerid kasuks . Võlgnikult vande andmise korral võtta võlgniku vanne juhatuse liikmelt LN`elt ning kohustada juhatuse liiget esitama täpsustatud varade ja võlgade nimekiri ning kassadokumendid ja raamatupidamisbilanss pankroti väljakuulutamise päeva seisuga. Kohtuistung 10.08.2010 kohtuistungil võlgniku esindaja nõus, et on põhjendatud pankroti väljakuulutamine. Esindajal puuduvad ka vastuväited ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlusele. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. ÄS § 301 sätestab, et kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama: 1) aktsiakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse; 2) aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 306 lg (31) kohaselt kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 315 sätestatut. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt ei suuda äriühing püsivalt täita võetud rahalisi kohustusi ning rahuldada võlausaldajate nõudeid. Avaldaja hinnangul on võlgniku maksejõuetus alalise iseloomuga ning OÜ Apankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul on rahalisi vahendeid 19 776.88 krooni ja masinad ning seadmed summas 592 529.13 krooni ja kohustusi vähemalt 11 756 934 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku juhatuse liige tunnistab võlgniku maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, võlgniku majandustegevus on lõppenud ning puuduvad võimalused võlgniku majandusliku olukorra parandamiseks, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 tulenevalt alaliselt maksejõuetu. Kuna võlgnikul on vara
pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Aruandes ajutine pankrotihaldur on märkinud, et käesoleva aruande koostamise ajaks kogutud teabe põhjal ajutine haldur olulisi juhtimisvigu ega kuriteo tunnustega tegu ei tuvastanud, samas ei ole võimalik olemasoleva informatsiooni põhjal neid välistada. Ajutise pankrotihalduri aruande koostamise hetke seisuga ei õnnestunud ajutisel pankrotihalduril saada täpset ülevaadet vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimaluste kohta. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused ja esitama vastavad nõuded. PankrS § 2 viimase lause kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo tunnistega tegu. Kohus kohustab vastavalt halduri esitatud taotlusele võlgniku juhatuse liiget LNt esitama täpsustatud varade ja võlgade nimekiri ning kassadokumendid ja raamatupidamisbilanss pankroti väljakuulutamise päeva seisuga. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise halduri tasu suuruseks on tasu 16 800 (14 tundi* tariif 1200 krooni) krooni. Tasu suuruse määramisel on aluseks täitmisele kuluv aeg PankS § 23 lg 2. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 16 800 krooni, ja kulutuste hüvitamiseks 1238.68 krooni. Võlgnik ei vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasuks tuleb määrata 16 800 krooni ja kulutuste katteks 1238 krooni pankrotivara arvelt. PankrS § 56 lg 3 kohaselt haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Ajutine pankrotihaldur Kalev M on andnud nõusoleku enda nimetamiseks OÜ A pankrotihalduriks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotihalduriks saab määrata ajutise pankrotihalduri Kalev M. Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.