Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

ASJAOLUD ja MENETLUSE SENINE KÄIK Poolte vahel on sõlmitud 1. Novembril 2006 tööleping nr 258, mille kohaselt hageja töötas kostja juures koka ametikohal. Juhataja käskkirjaga 3. septembrist 2009 ütles kostja tööandjana alates

Kohtuistungil kostja esindaja seletas, et kostjal ei ole hageja poolt esitatud töölt lahkumise avaldust. Avaldusega tegelenud osakonna juhataja Viljar Vaher, on lahkunud töölt ja avaldust ei ole õnnestunud leida. Kuna hageja avaldus oli puudustega, siis ilmselt Viljar Vaher ei pidanud seda avalduseks ja jättis enda kätte. Pärast puhkust hageja tööle tulla ei tahtnud. Tööl käis ta üksnes selleks, et esitada kaduma läinud avaldus ja seletuskiri ja seda kahe nädalase hilinemisega pärast puhkust. Hageja sai teada töölepingu ülesütlemisest 28. Septembril 2009. Töövaidluskomisjoni istung toimus 11. Jaanuaril 2010 ja sellel istungil esitas hageja mingi avalduse, mida komisjon soovitas. Kostja leiab, et hageja on pöördunud töövaidluskomisjoni liiga hilja, pöördumise tähtaeg on möödunud. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Hageja jättis 24. Augusti 2010 kohtuistungile ilmumata. Hageja teatas 1. Juunil 2010 kohtule, et ta ei saa kohtuistungile ilmuda, sest sõidab teise riiki tööle ja tuleb tagasi novembris. Muid taotlusi hageja kohtule ei ole esitanud (lk26). Kuna hageja oli varasemalt nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, millega nõustus kohtuistungil ka kostja, siis lõpetas kohus asja menetluse kirjalikus menetluses (lk 38). Kohus on välja selgitanud, et seoses hageja töövaidlusega on töövaidluskomisjonis alustatud kolm erinevat töövaidlusasja, millest küll kahes asjas on komisjon teinud ühe otsuse. Hageja pöördus kõigepealt töövaidluskomisjoni seoses saamata jäänud palga nõudega 31. Augustil 2009. Töölepingu ülesütlemist tööandja poolt on hageja esmakordselt vaidlustanud 18. Detsembril 2009 töövaidluskomisjonile esitatud avalduses, misjärel esitas hageja veel täiendava vastavasisulise avalduse töövaidluskomisjonile 11. Jaanuaril 2010. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Hageja on ise hagis avaldanud, et kostja teatas talle töölepingu ülesütlemisest TLS § 88 p 3 alusel 3. Septembril 2009 (lk 14) ja lisanud hagile lisana ka vastava töölepingu lõpetamise teate (lk 16), millel on küll kättesaamise kuupäevaks märgitud 28. September 2009. Kostja esindaja kinnitas, et hageja sai töölepingu ülesütlemisest teada 28. Septembril 2009 (lk 38). Samas nähtub Eesti Töötukassa 12. Oktoobri 2009 otsusest (töövaidlusasja nr 9.2-2/67-2010 toimik lk 11), et hageja on pöördunud Eesti Töötukassa poole hüvise saamiseks seoses töölepingu lõpetamisega juba 14. Septembril 2009. Kohus leiab, et vähemalt nimetatud kuupäevaks pidi hageja olema ka teadlik töölepingu ülesütlemisest tööandja poolt ja ülesütlemise alusest. Kui hageja ei nõustunud töölepingu ülesütlemisega, pidanuks ta esitama avalduse töövaidluskomisjonile või hagi kohtule 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest 14. Septembril 2009. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg aegumistähtaeg. TSÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TSÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohustatud isik- kostja on kohtule avaldanud, et töövaidluskomisjoni pöördumise tähtaeg töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõudes on möödunud, seega on kostja esitanud aegumise vastuväite. Vastuväide on TLS § 105 lg 1 ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg 2 alusel põhjendatud. TLS § 105 lg 2 kohaselt on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kui töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõue on aegunud, siis jääb rahuldamata ka hageja nõue hüvitise saamiseks.

Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja ei ole esitanud ka tähtaja ennistamise nõuet. Tähtaja ennistamine ei oleks aga ka põhjendatud. Nimelt on hageja kohtule esitatud hagi täienduses märkinud, et seoses töölepingu ülesütlemisega TLS § 88 lg 3 alusel jäi temal saamata töötu kompensatsioon töötukassast ja just nimetatud asjaolu ajendas hagejat vaidlustama töölepingu ülesütlemist. Samas nähtub Eesti Töötukassa 12. Oktoobri 2009 otsusest, et töötuskindlustushüvitise määramata jätmise otsustas Eesti Töötukassa juba 12. Oktoobril 2009, st ajal, mil aegumistähtaeg ei olnud veel lõppenud. Asja materjalidest ei nähtu mõjuvaid põhjusi, mis takistasid hagejal esitada avaldus töövaidluskomisjonile või hagi kohtule kohe pärast Eesti Töötukassa keelduvast otsusest teadasaamist. Hagi tuleb täielikult jätta rahuldamata ja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei võeta riigilõivu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise hagi läbivaatamisel. Kostja on tasunud asjas riigilõivuna 1600 krooni, mis tuleb kostjale tagastada vastava taotluse esitamisel. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.