Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning kostja menetluskulud menetluskulud kostja enda kanda. Välja mõista V K`ilt K`ilt (ik:xx (ik:xxxx xxxx) xx) BIGBANK ASAS-i (reg.(reg.-kood 10183757) kasuks hageja kantud menetluskulude menetluskulude katteks kokku 11 620 /üksteist tuhat kuussada kaksk kakskümmend/ krooni.

Edasikaebe kord

Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 10.08.2010 esitas BIGBANK AS Viru Maakohtule hagi V K`i vastu võlgnevuse, kokku summas 144 267.65 krooni, ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja BIGBANK AS ja kostja V K sõlmisid 25.03.2009 tarbijakrediidilepingu nr.0901003/15st. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 5 761.66 eurot, mis on lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 90 150.36 Eesti krooni. Kostja oli kohustatud maksma hagejale intressi 31,07% krediidisummmast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostjal oli kohustus tasuda regulaarselt lepingujärgseid makseid alates 07.10.2009, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudemenetlust ja edastas kostjale muuhulgas kirjalikud teatised maksekohustuse meeldetuletamiseks. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. 27.04.2010 saadetud teatega hoiatas hageja kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui ta ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, kuid kostja oma kohustusi täitma ei asunud. 25.05.2010 ülesütlemisavaldusega ütles hageja lepingu üles ning nõudis kostjalt 138 358.75 krooni tasumist, millest 90 150.36 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 42 235.45 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu, 4 507.52 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu ja 65.42 krooni viivis. Pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks laekumisi ei olnud, mistõttu kostja on lepingu üldtingimuste p 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kohustatud tagastama hagejale krediidisumma 90 150.36 krooni. Kokkuleppe ja üldtingimuste p 2.1 ja 5.3 alusel on hageja kohustatud tasuma hagejale 31,07% krediidisummast aasta kohta intressi, mille suurus lepingu ülesütlemise ajaks on 42 235.45 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kuludeks on vastavalt lepingu üldtingimuste p 6.7 alusel kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud, samuti lepingu rikkumisega seoses saadetud teadete saatmiskulud, mis ei sisalda üksnes postikulude maksumust, vaid ka töö2

vahendite, töö- ja ajakulu maksumust. Kostja vastu esitatud võla sissenõudmise kuludeks (meeldetuletus- ja hoiatuskirjad, ülesütlemisavaldus) on kokku summas 1400 krooni. Kostja oli lepingus kokkulepitult kohustatud tasuma lepingu sõlmimise tasu summas 4 507.52 krooni. Lepingu ülesütlemisel 25.05.2010 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivise suuruseks tulenevalt VÕS § 113 lg 1 ja 3 ning lepingus sätestatud intressimäärast 31,07% lähtudes - 65.42 krooni. Hagi esitamise seisuga 10.08.2010 moodustab tasumata krediidisummalt arvestatud viivis summas 5 974.32 krooni. Hageja tugineb oma nõudes AS-i BIGBANK krediidilepingute üldtingimustele S, võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 415 lg 1 ja 416 lg 1 ning TsMS § 367 sätestatule. Hagiavalduses taotleb hageja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist kokku summas 144 267.65 krooni, millest 90 150.36 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 42 235.45 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu, 4 507.52 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu ja 5 974.32 krooni - sissenõutavaks muutunud viivis. Peale selle palub hageja TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista alates 11.08.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivist 31,07% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagi tõendamiseks on esitatud kirjalikud tõendid – 25.03.2009 sõlmitud tarbijakrediidileping koos maksegraafikuga, lepingu sõlmimise ajal ja alates 06.04.2009 kehtivate üldtingimustega, koopiad võla sissenõudmisega seotud kirjadest, samuti lepingu ülesütlemishoiatusest ja ülesütlemisavaldusest; viivise arvestus, koopia hageja hinnakirjast, koopia Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ esitatud arvest ja arve tasumist tõendavast maksekorraldusest, hagi esitamisel tasutud riigilõivu tasumise maksekorraldus ja hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid – volikiri ja haridust tõendav dokument. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, agaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat esitama hagile kirjalikku vastust hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid on kostja elukohas allkirja vastu kätte antud 26.08.2010 edasiandmiseks kostjale. Dokumendid on vastu võtnud A S (märkusega -„abikaasa“). Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 09.09.2010. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on seda tähtaega järginud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatu3

sele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses kirjaliku menetlusega ja esitanud ka taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Pooltevahelised suhted tulenevad nende vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja sellega lahutamatult seotud üldtingimustest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS §-ide 402; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 415 lg 1 ja 416 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on kostjale vastavalt lepingule võimaldanud krediiti summas 90 150.36 krooni. Poolte vahel on lepitud kokku tasumisele kuuluvas intressimääras ja krediidisumma tagastamise maksegraafikus. Hagiavalduse asjaolude kohaselt ei ole kostja täitnud lepingut korrektselt ning on jäänud hageja ees krediidisummas võlgnevusse, mille suuruseks hagi esitamisel oli veel koos kõrvalnõuetega kokku summas 144 267.65 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestasid ka üldtingimuste p. 5.1.1. Hageja esitatud tõenditest (meeldetuletuskirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus ) nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel järginud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku summas 144 267.65 krooni, millest 90 150.36 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 42 235.45 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 4 507.52 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu ja 5 974.32 krooni moodustab sissenõutavaks muutunud viivis. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud tagaseljaotsusega rahuldada hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 11.08.2010 määras 31,07% tagastamata krediidisummast aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on menetluskuludeks märkinud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 10 120 krooni (maksekorraldus nr 92797396, 10.08.2010), sellest hagihinnale vastavalt on tasutud riigilõivu summas 10 000 krooni; summas 120 krooni on tasutud riigilõivu kohtumenetluses elektrooniliselt edastatud dokumentide väljatrüki eest. Samuti on hageja märkinud õigusabikuluks 1500 krooni, milline summa on tasutud vastavalt esitatud arvele võlgnevuse sissenõudmisel kasutatud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ õigusabiteenuse eest. Kokku tuleb tagaseljaotsusega kostjalt menetluskulud välja mõista summas 11 620 krooni. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 16.oktoobril 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.