2-10-27780/5 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 11.06.2010.a. esitas OÜ G (likvideerimisel) Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on osaühing maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi 2 698 624,85 krooni ulatuses ja vara 74,10 krooni väärtuses. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Harju Maakohus võttis 18.06.2010 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas OÜ G (likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Andres T i. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara kokku väärtuses ca 8 018 krooni (18 krooni ja rattakaupade jääk ca 8 000 krooni). Kohustusi on võlgnikul 2 698 625 krooni ulatuses. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning selle jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Kuna võlgnikul vara puudub ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, on ajutise halduri hinnangul otstarbekas lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Ajutine haldur peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks üldist majanduslangust, konkurentsi tihenemist, internetioksjonite äriplaani puudumist ning valesid otsuseid toodete turunduses. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Kohtuistung Kohtuistungil 18.08.2010.a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur lisas, et kaubajääkide reaalne hind on ca 3 000 krooni ning nende komisjonimüük pikaajaline protsess. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruande juurde ning teatas, et pankrotimenetluse esialgne suurus on 30 000 krooni. Ajutise pankrotihalduri töötasu osas võlgniku esindajal vastuväiteid ei olnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 8 018 krooni (kohtuistungil täiendatu kohaselt ca 3 000 krooni), kohustusi on kogutud andmete kohaselt üle kahe miljoni krooni. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 18.08.2010 määrusega OÜ G (likvideerimisel) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ G (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada

pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 18 tundi (kogusummas 24 000 krooni). Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, palub ajutine haldur määrata töötasuks 6 200 krooni. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, tuleb tasu vastavalt halduri taotlusele, summas 6 200 krooni, hüvitada riigi vahenditest OÜ-le M . TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule RV.