Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Tauno Laasik esitas Tartu Maakohtule hagi OÜ Ala Söevabriku vastu töövaidluses. Hagiavalduse kohaselt asus hageja tööle kostja juurde 17.10.2007 töölepingu nr 07 alusel tegevdirektorina. Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele vähendati hageja kuupalka autorendimaksu võrra ning palgaks jäi 24 325 krooni. Kostja poolse palga ülekandmisega viivitamise (aprill, mai, juuni) tõttu sattus hageja majanduslikesse raskustesse ning kirjutas 05.08.2008 avalduse töölepingu lõpetamiseks töölepinguseaduse (TLS) § 82 alusel. Hageja tööleping lõpetati 11.08.2008. Tööandja ei maksnud hagejale välja lõpparvet. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise kahe kuupalga ulatuses 48 650 krooni. Töövaidluskomisjon rahuldas 29.10.2008 otsusega nr 9.2-02/2500-08 hageja nõude ning mõistis kostjalt lõpparvena välja kahe kuu keskmise palga summas 48 650 krooni. Kostja leidis, et tal puudub kohustus tasuda hagejale hüvitist nõutud summas. Alates 12.11.2008 oli hageja palk 18 325 krooni kuus. Kostja ei maksnud hagejale peale töölepingu lõpetamist välja lõpparvet põhjendusel, et hageja tekitas kahju kostja poolt kasutada antud sõiduautole Mazda summas 43 000 krooni, mistõttu kostja pidas nimetatud summa hageja palgast kinni. Hüvitist ei maksnud kostja seetõttu, et summast 47 974 krooni, mille kostja pidi hagejale augustis 2008. a tasuma, on kohtutäituri nõude alusel kinni peetud 31 982 krooni.

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus rahuldas 20. veebruari 2009 otsusega T. Laasiku hagi ning mõistis OÜ-lt Ala Söevabrik T. Laasiku kasuks välja hüvitise 48 650 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab TsMS §-st 410, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ning hagejapoolse taotlusel ja vajalike tõendite olemasolul oli võimalik lahendada asi sisuliselt. Kostja ei esitanud tõendeid hageja töötasude arestimise kohta ning kohtutäiturile ülekandmise kohta summas 31 982 krooni augustis 2008. TLS § 82 lg 1 kohaselt teatab töötaja nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine,

töötingimuste oluline halvenemine TLS §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. TLS § 6 lg 2 järgi määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. Palgaseaduse (PalS) § 32 lg 1 sätestab, et tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Käesoleval juhul on hageja tööleping lõpetatud TLS § 82 lg 1 alusel. Samas ei ole kostja talle õigeaegselt tasunud ettenähtud lõpparvet hageja kahe kuu keskmise palga ulatuses ning on omaalgatuslikult tasaarvestanud nimetatud hüvitise hageja poolt väidetavalt tekitatud kahjusummaga. PalS § 36 lg 2 järgi tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid. Palgaseadus ei näe ette tasaarvestuse tegemist, sest kahju saab kinni pidada töötaja nõusolekul ning tasaarvestus eeldab poolte kokkulepet. Hageja ei ole andnud kirjalikku nõusolekut varalise kahju kinnipidamiseks enda töötasust. Ka kostja vastusest tuleneb, et hageja keeldus 11.08.2008 alla kirjutamast käskkirjale, kus oli näha, mille eest ja kui palju on tema palgast kinni peetud. Seega puudus kostjal õiguslik alus teha kinnipidamisi hageja lõpparvest kahjusumma 43 000 krooni ulatuses ning kostjalt kuulub väljamõistmisele hüvitis hageja kahe kuu keskmise palga ulatuses. Vabariigi Valitsuse 15.08.2001 määrusega nr 275 sätestatud keskmise palga arvutamise korra § 2 lg 1 näeb ette, et keskmine palk arvutatakse üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Kui nimetatud perioodi jooksul on töö- või teenistussuhe olnud terve kalendrikuu peatatud, väheneb arvutamise aluseks olev kuude arv. Sama paragrahvi lg 3 järgi keskmise palga arvutamisel arvatakse palga koosseisu töötaja teenitud palgana käsitatavad summad – põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed. Keskmise palga arvutamisel ei võeta arvesse puhkusetasu ning teiselt tööandjalt saadud palka, samuti ravikindlustuse hüvitist ja teisi summasid, mida Palgaseaduse kohaselt ei käsitata palgana. Hagejaga lõpetati tööleping 11.08.2008. Juulis 2008. a viibis hageja korralisel puhkusel. Seega tuleks arvestada hageja keskmist palka alates jaanuarist kuni juunini 2008. Alates 12.11.2007 oli hageja põhipalk 18 325 krooni kuus ning töölepingu p-i 7.3 järgi eritasu 6000 krooni kuus. Eeltoodust tulenevalt tuleb keskmise palga arvutamisel arvesse võtta ka lisatasusid. Kostja poolt esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni vormi kohaselt on hagejale tehtud väljamakseid jaanuarist kuni juunini 2008. a igakuiselt summas 24 325 krooni, mida tuleb antud juhul vaadelda hageja keskmise palgana. Kostjal tuleb hagejale maksta lõpparve kahe keskmise kuupalga ulatuses summas (24 325x2) 48 650 krooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS OÜ Ala Söevabrik esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu 20.02.2009 otsuse ning saata tsiviilasi maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme.

10.02.2009 oli määratud kohtuistung käesolevas asjas. 09.02.2009 edastas apellant Tartu Maakohtule taotluse istungi edasilükkamiseks, sest soovis pidada läbirääkimisi hagejaga kompromissi sõlmimiseks. Kostja soovis osaleda kohtuistungil. Maakohus sai taotluse istungi edasilükkamiseks kätte, kuid 08.04.2009 selgus, et taotlus jäeti rahuldamata ja maakohus otsustas lahendada asja ilma kostja osavõtuta. TsMS kohaselt on nii hagejal kui ka kostjal õigus osaleda kohtuistungil, sest alles kohtuistungil on võimalik esitada teisele poolele küsimusi ja saada neile vastuseid, mis võivad mõjutada vaidluse tulemust. Samuti on kostjal kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus võimalus esitada vastuhagi. Kuna maakohus otsustas asja läbi vaadata ilma kostja osavõtuta, siis ei olnud kostjal võimalust esitada tähtaegselt vastuhagi, sest enne vastuhagi esitamist soovis kostja rääkida hagejaga kompromissi sõlmimisest. Eeltooduga rikkus maakohus menetlusõiguse norme, mille tulemuseks on ebaõige kohtulahend. Antud olukorras tuleks saata asi uueks lahendamiseks maakohtule, kuna ringkonnakohtus ei ole võimalik teha seda, mis on lubatud esimeses astmes. T. Laasik vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei suvatsenud apellant saata oma esindajat ega ilmuda ise ühelegi kohtuistungile maakohtus. Apellant kasutab venitamistaktikat, et jätta töötaja ilma rahadest. Apellandi väide, et ta soovib leida kompromissi ei vasta tõele, kuna apellant ei ole kasutanud ühtegi võimalust selleks, kuigi tal on olemas kõik vastustaja sidevahendid. Apellandi pahatahtlikkust kinnitab ka tema väide, et OÜ Ala Söevabrik on töötaja lõpparvest kinni pidanud 32 000 krooni ja väidetavalt kandnud selle kohtutäiturile. See ei vasta tõele, kuna vastustaja on ise kohtutäiturile nimetatud summa tasunud.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 422 lg-le 1 on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja esindaja poolt 09.02.2009 taotluses esitatud põhjus esindaja kohtuistungile mitteilmumiseks ei ole mõjuv. See, et kostja üks seaduslikest esindajatest, A. Smelov, osutab iseseisvalt lisaks osalemisele kostja majandustegevuse juhtimises õigusabiteenust, mille raames tuleb tal esindada klienti kohtus, ei ole TsMS § 422 lg 1 tähenduses mõjuvaks põhjuseks kostja esindaja kohtuistungile ilmumata jätmisel. Kuna kostja ei olnud teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile mitteilmumiseks ning hageja taotles kohtuistungil asja läbivaatamist kostja (esindaja) osavõtuta, siis oli maakohus õigustatud tulenevalt TsMS § 410 esimesest lausest ja § 414 lg 2 p-st 2 asja 10.02.2009 toimuval kohtuistungil ilma kostjata läbi vaatama. See, et kostja ei saanud esindaja kohtuistungile mõjuva põhjuseta mitteilmumise tõttu esitada teisele poolele küsimusi ja saada neile vastuseid, ei ole käsitletav kohtupoolse menetlusnormi rikkumisena. Asja materjalidest nähtuvalt oli maakohus 10.02.2009 kohtuistungi toimumise ajaks hagi aluseks olevad asjaolud piisavalt välja selgitanud, mis võimaldas kohtul TsMS § 414 lg 1 kohaselt asja sisuliselt lahendada. Põhjendatud ei ole ka apellandi viitamine tema soovile esitada vastuhagi, sest esiteks, ei nähtu asja materjalidest, et apellant oleks üldse teavitanud maakohut oma kavatsusest vastuhagi esitada, ning teiseks, ei tingi kostja kavatsus vastuhagi esitada asja arutamise edasilükkamist juhul, kui kostja (tema esindaja) jätab kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.