Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunikuabi Aita Kastor

Otsuse tegemise aeg ja koht

7.septembril 2010. a, Valga kohtumaja

Riigi õigusabi asja nr

ÕA – 2-10-40502

Riigi õigusabi asi

K. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxxxxxxx) taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kirjalik menetlus.

RESOLUTSIOON

Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 8 lg 1, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ § 221, § 463-466 ja § 475 lg 1 p 16, kohus m ä ä r a s:

Asjaolud Riigi õigusabi taotlus K. V. esitas 23.08.2010.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esitamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Õigusabi taotleja soovib õigusabi oma õiguste kaitseks pärandi jagamise nõudes. Avaldaja töötab lasteaiaõpetajana. Perekonnaseisult on ta vallaline ja kasvatab kahte last. Õigusabi taotleja selgituste kohaselt puuduvad tal võimalused esindaja palkamiseks ning endal tal pole vajalikke juriidilisi teadmisi.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele. „Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, pankade, äriregistri, Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti, Väärtpaberikeskuse ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt oli taotlejal sissetulekud 2009 aastal xxxxx krooni, seega kuus xxxx krooni. Sotsiaalkindlustusameti tõendi alusel saab K. V. peretoetust xxx krooni kuus. Vararegistrite andmetel puudub taotlejal igasugune vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabikulude katteks. Autoregistrist võetud andmetel K. V. `u nimel on registreeritud 1987 ehitusaasta VAZ ja 1994 ehitusaasta Audi 80. Äriühingutes taotleja ei osale äriregistrist võetud andmete alusel ning kinnistusraamatu andmetel omab ta kinnistut xxxxxxx, mis on taotleja elukoht. Kohtunikuabi leiab, et K. V. ei ole võimeline peale igakuiste vältimatute püsikulutust kandmist tasuma täiendavalt veel vajamineva õigusteenuse eest. Ta pole võimeline õigusabiteenuse eest ise tasuma kuna majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Hetkel ei ole ette näha ka isiku majandusliku seisundi paranemist, siis sellest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigiõigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.