Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva apellant ellant soovib asja arutamist jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui ap kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 19.08.2009 esitas Era Liisingu Inkassoteenused AS Viru Maakohtule hagi J K vastu võlgnevuse 8160 krooni ja menetluskulude (1800 krooni) hüvitamise nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja on omandanud nõude J K vastu summas 8 160 krooni. Nõude loovutamise aluseks on OÜ SMS Laen (esialgne võlausaldaja) ja Era Liisingu Inkassoteenused AS ́i vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr 061206. Hageja nõudis kostjalt nii suuliselt kui ka kirjalikult võlgnevuse likvideerimist, kuid kostja on jätnud hageja nõude tähelepanuta. SMS Laen OÜ ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 10.12.2006 lepingu nr 21221 , mille alusel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. 10.12.2006 esitas kostja laenutaotluse 2000 krooni saamiseks kolmekümneks (30) päevaks intressiga 550 krooni laenu perioodiks. Esialgne võlausaldaja rahuldas kostja taotluse ja kandis samal päeval kostja pangakontole 2000 krooni. Kostja kohustus laenusumma koos intressidega tagasi maksma hiljemalt 09.01.2007, kuid oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale koos kõikide seadusest ja lepingust tulenevate õigustega. Hageja poolt esitatud nõue koosnes laenu põhiosast summas 2000 krooni, tasumata intressist (lepingu p 4.2.3 ) – 27,5%, s.o. summas 550 krooni laenu perioodi eest; tasumata viivisest (lepingu p 13 järgi – 0,50% päevas tähtaegselt tasumata summast). Seisuga 23.07.2008 moodustas viivis 5 610 krooni. Samuti esitas hageja hagiavalduses lepingu p 14 järgi leppetrahvi tasumise nõude summas 1000 krooni. Seisuga 23.07.2008 moodustas kostja võlgnevus seega kokku 8 160 krooni. Hageja tugineb hagi õiguslikul põhjendamisel VÕS § 8 lg 1, 396 lg 1, 8 lg 2, 76 lg 1, 82 lg 7, 100, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, 113 lg 1, 397 lg 1 ja 164 sätestatule. Samuti palub hageja jätta hageja kantud kohtukulud kostja kanda ja need (nõude esitamisel tasutud riigilõiv kogusummas 1800 krooni) kostjalt välja mõista. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid - leping nr 21221, maksekorraldus 5481, 10.12.2006 laenusumma ülekandmisest kostjale, nõude loovutamise leping nr 061206 ja selle lisad, teenuse kasutamise leping, lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaat, esindaja volitusi tõendavad dokumendid, maksekorraldused hagiavalduse esitamisel ettenähtud riigilõivu ja koopiate tasu maksmisest, kokku summas 1800 krooni. II. Kostja vastuväited Kostja on vastuseks hagile 06.10.2009 teatanud, et tunnistab võlga summas 4000 krooni, millest 2000 krooni on põhivõlg ja 2000 krooni intressid. Kostja tunnistas ka, et tal oli aasta tagasi võimalik sõlmida maksegraafik, mis SMS Laen OÜ poolsete tõrgete tõttu jäi sõlmimata.

Kostja vastus edastati kohtu poolt hagejale tutvumiseks. Hageja nõustus oma avalduses 23.10.2009 esialgset nõuet vähendama 7000 kroonini (loobudes leppetrahvist ja osaliselt ka viivisnõudest) ning tegi kostjale ettepaneku lahendada asi kompromissi (maksegraafiku) sõlmimisega. Hageja palus kompromissettepanek kostjale edastada kohtu poolt. Kostja on peale kohtu poolt korduvalt toimunud dokumentide väljastamist hageja kompromissettepaneku kätte saanu 10.06.2010, kuid allkirjastanud seda ei ole. Samuti ei ole ta teatanud oma seisukohta hageja vähendatud nõude ja selle põhjendite osas. Kohus määras hagi läbivaatamiseks kohtuistungil. Kostja 07.09.2010 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kohtusse ilmunud hageja esindaja taotleb kostja mitteilmumise tõttu asja lahendamist tagaseljaotsusega, vähendades samas hagiavalduses esitatud nõuet 5550 kroonini, millest tagastamata põhivõlg moodustab 2000 krooni, lepingujärgne intress 550 krooni ning viivised 3000 krooni. Viivisnõude summa puhul palub hageja arvestada, et kostja ei ole rohkem kui kolme aasta jooksul võlgnevust tasuma asunud ning ei ole ka enne kohtusse pöördumist hagejale antud lubadusi võla tasumiseks täitnud. Täiendavat viivisnõuet kogu põhinõude kohase täitmiseni hageja ei esita. Tagaseljaotsuse tegemisel palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduses märgitud kulu - hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning tasu menetlusdokumentide paljundamise eest, kokku summas 1800 krooni. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus tagaseljaotsus, sus sest TsMS § 410 kohaselt kohus võib hageja taotlusel kostja kohtuistungile ilmumata jätmisel lahendada asja sisuliselt, teha asjas tagaseljaotsuse või kohtuistungi edasi lükata. Kostja ei ole kohtuistungile mitteilmumise mõjuvate põhjuste olemasolust kohtule teatanud, kohtuistungi ajast ja kohast on talle teatatud kättetoimetatud kohtukutsega, mille ta on isiklikult allkirja vastu kätte saanud 24.08.2010. Kuivõrd kostja hageja esitatud kompromissettepanekule ei ole vastanud ja ei ole ka kohtuistungile ilmunud, siis ei pea kohus põhjendatuks kohtuistungi edasilükkamist ning rahuldab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtukutse väljastamisel on kostjat hoiatatud TsMS § 410 alusel kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtuistungile ilmunud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja laenusaajana on jätnud oma kohustuse laenuks saadud rahasumma koos intressidega tähtaegseks tagastamiseks täitmata, siis on ta rikkunud lepingut ning hageja võlausaldajana võib VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kostjalt kui kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja on viivituses olnud rohkem kui kolm aastat. Täiendavat viivisnõuet hageja ei ole esitanud ning piirdub hagiavalduses esitatud ja kohtuistungil vähendatud viivisnõudega summas 3000 krooni. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Lepingujärgseks intressinõudeks on 550 krooni. Nõude loovutamise õiguse ja alused sätestab VÕS § 164. Kostja poolt hagile põhjendatud vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja poolt kohtuistungil vähendatud nõude ulatuses, s.o. kokku summas 5550 krooni, millest põhivõlg koos intressidega moodustab 2550 krooni ja viivisnõue summas 3000 krooni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamisel hageja poolt kohtus vähendatud ulatuses tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda vastavalt vähendatud nõudele. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja esitatud menetluskulude taotluses on kuluna märgitud hageja poolt kostja vastu esitatud nõude osas tasutud riigilõiv (vastavalt põhinõude ja suurema viivisnõude summast tulenevale hagihinnale ja ka materjalide väljatrüki ja paljundamise tasule) kokku summas 1800 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 09. oktoobril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.