Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunikuabi Aita Kastor

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.augustil 2010. a, Valga kohtumaja

Riigi õigusabi asja nr

ÕA – 2-10-39493

Riigi õigusabi asi

L. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) xxxxxxx-xxxxxxxxx; telefon xxxxxxxx) taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kirjalik menetlus.

RESOLUTSIOON

Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 8 lg 1, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ § 221, § 463-466 ja § 475 lg 1 p 16, kohus m ä ä r a s:

Asjaolud Riigi õigusabi taotlus L. K. esitas 16.08.2010.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esitamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamises. Õigusabi taotleja soovib õigusabi oma õiguste kaitseks lapse põlvnemise kindlakstegemise ja lapsele elatise nõudes. Avaldaja töötab xxxxxxxx koguduses. Perekonnaseisult on ta vallaline ja kasvatab last. Õigusabi taotleja selgituste kohaselt puuduvad tal võimalused esindaja palkamiseks ning endal tal pole vajalikke juriidilisi teadmisi.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele. „Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, pankade, äriregistri, Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti, Väärtpaberikeskuse ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt oli taotleja 2009 aasta sissetulek xxxx.-, seega kuus xxx krooni. Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt saab taotleja sotsiaaltoetust xxx krooni. Avaldaja enda andmetel on tal igakuine sissetulek xxxx krooni + xxx krooni, seega xxxxx kuus. Vararegistrite andmetel puudub taotlejal igasugune vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabikulude katteks. Autoregistrist nähtub, et ta omab 1993 ehitusaasta SEAT`i, avaldaja ei oma äriühinguid aga kinnistusraamatusse on kantud tema nimele ainult taotleja elukoht (xxxxxxxxxxxxx-xx, kinnistu xxxxxxx). Kohtunikuabi leiab, et L. K. ei ole võimeline peale igakuiste vältimatute püsikulutuste kandmist tasuma täiendavalt veel vajamineva õigusteenuse eest. Kuivõrd taotlejal on minimaalne sissetulek, siis pole ta võimeline õigusabiteenuse eest ise tasuma ja hetkel ei ole ette näha ka isiku majandusliku seisundi paranemist, siis sellest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigiõigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.