Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 28.04.2010 laekus Viru Maakohtusle Swedbank AS– –ilt hagiavaldus P E`a vastu võlgnevuse 62 301.54 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (endise ärinimega AS Hansapank) ja kostja (P E) sõlmisid 07.05.2008 laenulepingu nr 08066601-VV (Leping nr 1), mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 30 000 Eesti krooni, intressimääraga 20% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.05.2011. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi osade kaupa iga kuu 15.kuupäeval, samuti kohustus lepingu p 6.1 kohaselt tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. Hageja arvestas kohustuste (v.a. intress) mittekohase täitmise eest viivist hageja hinnakirjas fikseeritud määra alusel, milline määr on võrdne VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgse määraga. Hagi esitamise seisuga (hagiavaldus on koostatud 26.04.2010) ei ole kostja lepingust (Leping 1) võlgnevust tasunud ning võlgnevus moodustab kokku 32 460.78 krooni, millest põhiosa moodustab 26 460.03 krooni, intressivõlgnevus 2 694.95 kroonu ja viivis 3 305.80 krooni. Hageja (endine AS-i Hansapank) ja kostja sõlmisid 23.03.2006 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse püsimaksega krediitkaardi krediidilimiidiga 25 000 krooni, mis oli seotud kostja arvelduskontoga. Vastavalt lepingu 2 p 6.,1 krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu p 6.1 kohaselt kohustus kostja maksma krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasu. Intressimääraks oli 16% aastas. Lepingu p 6.6 alusel kohustus kostja igal maksepäeval (igal 20.kuupäeval) lepingus määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Püsimakse summaks on lepingu järgi 1000 krooni. Kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontot debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingu p 6.6 toodud maksekohustust. Hageja arvestas tasumata põhisummalt viivist vastavalt VÕS § 113 lg sätestatule. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja lepingust 2 tulenevat võlgnevust tasunud, mistõttu võlgnevus moodustab kokku 29 840.76 krooni, millest põhiosa 27 453.71 krooni, intress – 27.46 krooni ja viivis 2 359.59 krooni. Seoses võlgnevusega saatis hageja kostjale 01.09.2008 teatise, milles palus võlgnevused tasuda hiljemalt 16.09.2009. Hageja hoiatas kostjat, et võlgnevuse tähtajaks mittetasumisel, loeb hageja

lepingud ülesöelduks. 01.10.2008 saatis hageja kostja e-posti aadressile kirja, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu hageja luges lepingu ülesöelduks. Hageja esitas Pärnu Maakohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses . 08.04.2010 tegi kohus määruse, millega jättis hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluses rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada (ts asi nr 2-09-17964). Hageja sai nimetatud määruse kätte 09.04.2010. Hageja kandis maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu tasumisega kulu 1 618.39 krooni, milline summa TsMS § 144 p 7 tulenevalt on kohtuväliseks kuluks ka hagimenetluses. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108, 113 lg 1, 144 p 7 ning TsMS § 367 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – laenuleping ja sellest tuleneva võlgnevuse arvestus, püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping ja sellest tuleneva võlgnevuse arvestus, kostjale saadetud kirjad lepingute ülesütlemise kohta, hageja esindaja volikiri, maksekorraldused riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kätte antud kostjale isiklikult 22.06.2010.. 12.08.2010 on kostja kätte saanud hageja täpsustatud nõudeavalduse. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 26.08.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes laenulepingu tagasimaksed ja kasutatud krediidilimiidilt intressid tähtaegselt tasumata ja püsimaksed tagastamata. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses (kokku summas 62 301.54 krooni, sellest põhivõlgnevus – 53 913.74 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt hagi esitamisest ( hagi on koostatud 26.04.2010, laekunud kohtule 28.04.2010 TsMS § 367 tulenevalt on põhjendatud täiendava viivise arvestamine alates hagi koostamisele järgnevast päevast - 27.04.2010).

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldused nr 54191, 27.04.2010 riigilõivu tasumisest summas 8500 krooni ja nr 30758, 23.04.2009 riigilõivu tasumisest summas 1618.39 krooni. Tulenevalt ka TsMS § 144 p 7 sätestatust, moodustab hageja kantud kulu kokku seega summas 10 118.39 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 07. detsembril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.