Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 26.08.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-26720/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 26.08.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1294

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ärakiri

KOHTUMÄÄRUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Määruse tegemise aeg ja 26. 26.august 201 2010.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 koht Tsiviilasja number

2-10-2672

Tsiviilasi

AS Krediidikassa hagi M I’i I’i vastu võlgnevuse 2 12 120 krooni, viivise 2 11 119 krooni, kokku 4 239 krooni nõudes.

Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Krediidikassa, reg.kood 11344317, asukoht A.Weizenbergi 20, 20, Tallinn 10150 10150, Harjumaa, esindajad esindaja volikirja alusel Silver Eensaar, isikukood volikirja Eensaar, 37807292765 Julianuse Õigusbüroo OÜ, asukoht 37807292765, 807292765, Julianuse A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150, 10150, Harjumaa. Kostja: M I, I, isikukood xxxx, xxxx, elukoht xxxx. xxxx. Menetlustoiming Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Eelmenetluses Eelmenetluses

26.26.08.20 08.201 .2010.a.

Resolutsioon:

1.Kinnitada tsiviilasjas nr. 22-1010-26720 hageja AS Krediidikassa ja kostja M I’i I’i vaheline kompromiss järgmiselt:

1.1.Kostja tunnistab võlgnevust 4 239 krooni, milles milles põhivõlg 2 120 krooni ja viivised 2 119 krooni, krooni, ning hageja kohtukulusid summas 1 500, milles riigilõiv 500 krooni ja esindustasu 1 000 krooni, krooni, ja on nõus need summad hagejale hagejale tasuma maksegraafiku alusel.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

5.Määruse peale ei või määruskaebust määruskaebust esitada. esitada. I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 22.04.2008.a. sõlmitud laenuleping, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.kredidiikassa.ee, varasemalt www.euro24.ee laenu summas 3 000 krooni. Kostja kohustus laenusumma tagastama laenuandjale hiljemalt 01.07.2008.a. Kostja andmed laenu taotluse esitamisel olid kontrollitud ja autentitud. Hageja kandis laenusumma kostja arvele 22.04.2008.a. Kostja lepingutingimusi ei täitnud. Kostja võlgnevus hagejale on kokku 4 239 krooni, millest põhivõlg 2 120 krooni ja viivised 2 119 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus ja kohtukulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ja õigusabikulud 1 000 krooni. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega, juhul, kui määratakse kohtuistung, soovib sellest osa võtta ning taotleb hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui kostja kohtule kirjalikult hagile kohtu antud ajaks ei vasta. Kohus 08.06.2010.a. võttis AS Krediidikassa hagi M I’i vastu võlgnevuse 2 120 krooni, viivise 1 119 krooni, kokku 4 239 krooni nõudes menetlusse, saatis hagimaterjali koos lisadega kostjale ja kohustas kostjat 30 päeva jooksul kohtule kirjalikult hagile vastama. 30.07.2010.a. on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale saabunud poolte kompromissileping, mis on edastatud Rakvere kohtumajale, kuna tsiviilasi on Rakvere kohtumaja menetluses. II. Poolte Poolte allkirjastatud kompromissileping Poolte kirjalik kompromissileping on järgmises sõnastuses: „ POOLTE KOMPROMISS Tsiviilasjas nr 2-10-26720 Käesolev kompromissileping on sõlmitud 15.02.2010.a Tallinnas. Käesoleva kompromissilepingu alusel AS Krediidikassa (SMS), registrikood 11344317, A.Weizenbergi 20 Tallinn Harju maakond 10150, kui HAGEJA, esindaja volikirja alusel Silver Eensaar, isikukood xxxx ja M I, isikukood xxxx, elukohaga xxxx, kui KOSTJA, edaspidi eraldi ja koos nimetatud ka kui Pool ja Pooled, lepivad kokku alljärgnevas. Võttes arvesse, et Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja menetluses on tsiviilasi nr 2-10-26720, milles hageja palub kostjalt välja mõista 4 239,00 krooni, Võttes arvesse, et Kostja tunnistab võlgnevust 4 239,00 (põhivõlg 2 120,00 ja viivised 2 119,00) krooni ning hageja kohtukulusid summas 1 500,00 (1/2 riigilõivu summas 500,00 ja esindustasu 1 000,00) krooni ja on nõus need hagejale tasuma maksegraafiku alusel, Võttes arvesse, et Pooled peavad võimalikuks vaidluse lahendamist kompromissilepingu sõlmimise teel, on pooled käesolevaga kokku leppinud alljärgnevas:

5.Kuna Hageja ja Kostja sõlmivad asja lahendamiseks kompromissilepingu, siis tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p 1 palub hageja kohtul talle tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 500,00 krooni hageja esindaja Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele 332100020001, Sampo Pank. Allkiri MI Silver Eensaar allkiri AS Krediidikassa (SMS) esindaja“. III. Kohtumääruse põhjendused. Kohus leidis, et poolte kompromissileping on võimalik kinnitada ja menetlus sellega lõpetada. TsMS § 206 lg. 2 kohaselt võivad pooled lõpetada asja kompromissiga. TsMS § 430 lg. 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi lg. 2 järgi pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 428 lg. 1 p. 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Poolte kompromiss võlgnevuse tasumiseks on võimalik kinnitada poolte kokkulepitud tingimustest lähtudes. Esitatud kompromiss vastab poolte tahtele, ei ole vastuolus seadusega, ega riku avalikku huvi. Hagiavalduse esitamisel tasus Julianus Inkasso OÜ 24.05.2010.a. maksekorraldusega nr. 1557 kontolt 221015269783 riigilõivu 1 000 krooni selgitusega „Riigilõiv hagilt M I vastu“. TsMS § 150 lg. 2 p. 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega on põhjendatud maksjale tema tasutud riigilõivust 1 000 krooni tagastada pool summas 500 krooni. TsMS § 432 järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.