Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

põhinõudesumma täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) ja viivis menetluskuludelt 5 804 krooni ja 88 senti alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsus Kohtuotsus toimetatakse kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord: kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele järgnevast päevast alates alates 14 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud olemasolust, olust, kui hagile mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemas vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue ja kostja kostja kirjalik vastus. 07.10.2008.a. sõlmisid AS Hansapank ja kostja laenulepingu, mille kohaselt hageja võimaldas kostjale laenu 30 734 krooni ja 35 senti intressimääraga 21% aastas ja tagastamise tähtajaga 03.10.2013.a. Lepingule lisatud maksegraafiku kohaselt kostja kohustus tasuma üks kord kuus iga kuu 03-ndal kuupäeval intressi ja põhiosa makse katteks 834 krooni ja 70 senti. Kostja jäi maksetega viivitusse alates 03.04.2009.a. 21.04.2009.a. saatis hageja kostjale teate lepingu ülesütlemise ja kirjalikult lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ning palus tasuda võlgnevuse hiljemalt 06.05.2009.a. Ühtlasi hageja hoiatas kostjat, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb hageja lepingu üles. Kostja võlgnevust ei tasunud. 07.05.2009.a. ütles hageja lepingu üles. Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja veel 4 116 krooni ja 80 senti. 27.08.2009.a. esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses kostja vastu avalduse võlgnevuse ja menetluskulu väljamõistmiseks. 06.04.2010.a. jättis kohus maksekäsu avalduse rahuldamata põhjusel, et võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Seisuga 27.04.2010.a. moodustab kostja võlgnevus hageja ees 28 723 krooni ja 16 senti, millest võlgnevuse põhiosa on 24 474 krooni ja 19 senti, intress 2 132 krooni ja 86 senti, põhiosa viivis 2 116 krooni ja 11 senti. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, teha õigeksvõtul põhinev otsus, kui kostja võtab hagi õigeks, ning kostjalt välja mõista võlgnevus 28 723 krooni ja 16 senti. Lisaks sissenõutavale viivisele palub hageja kostjalt alates 28.04.2010.a. välja mõista viivis põhinõudelt 24 472 krooni ja 19 senti kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 5 804 krooni ja 88 senti ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1, 94 lg. 1, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 102, 113 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid. Kostja kohtule 15.06.2010.a. saabunud kirjalikus vastuses on hagiga tervikuna nõus ja teatab, et soovib sõlmida hagejaga maksegraafiku 600 krooni kuus. Kohus 15.06.2010.a. saatis kostja vastuse hagejale arvamuse esitamiseks.

Kohtule 14.07.2010.a. saabunud kirjalikus seisukohas hageja on nõus asja lahendamisega muul viisil kokkuleppel, palub asi lahendada kirjalikus menetluses ja teha õigeksvõtul põhinev otsus. Kohus 15.07. 2010.a. saatis hageja arvamuse kostjale ja määras korraldada eelistung 26.09.2010.a., saatis pooltele kutsed ning hoiatas kostjat eelistungile mitteilmumise tagajärgede eest. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kostja eelistungile ei ilmunud, mitteilmumist ei põhistanud, istungi edasilükkamist ei taotlenud. Hageja esindaja eelistungil palus asjas teha tagaseljaotsus ja hagi rahuldada, kostjalt välja nõuda võlgnevuse katteks kokku 28 723 krooni ja 16 senti ning lisaks sissenõutavale viivisele välja mõista viivis põhinõudelt 24 472 krooni ja 19 senti alates 28.04.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni, jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista välja viivis ka menetluskuludelt. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus tagaseljaotsus, eljaotsus sest TsMS § 413 lg. 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhted rajanevad laenulepingul. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 28.04.2010.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 5 804 krooni ja 88 senti, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg. 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg. 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega või toimetada väljaspoole vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 113, 396, 397 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

(allkiri)

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Tea Toming

Kohtuotsus jõustus 21.oktoobril 2011.a Nooremreferent

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.