Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.august 2010.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasja number
2-10-3782
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi A K ’i vastu 32 117 krooni ja 85 sendi ning lisanduva viivise nõudes 16 062 krooni ja 79 senti
Hagi hind hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: BIGBANK AS, endine nimi Balti Investeeringute Grupi Pank AS, reg.kood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu esindajad linn 51006, esindaja volikirja alusel A M , isikukood xxxx, asukoht Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, Rüütli 23, Tartu 51006, Tartumaa. Kostja: A K, isikukood xxxx, elukoht xxxx. Eelmenetluses Eelmenetluses
25.08.2010.a.
Resolutsioon: Rahuldada BIGBANK AS hagi A K’i K’i vastu 32 117 krooni ja 85 sendi ning lisanduva viivise nõudes tervikuna tagaseljaotsusega. Välja mõista A K’ilt K’ilt (isikukood xxxx) xxxx) BIGBANK BIGBANK AS (reg.kood 10183757) kasuks ja võlgnevuse katteks 32 117 (kolmkümmend kolmkümmend kaks tuhat ükssada ükssada seitseteist) seitseteist) krooni ja 85 senti. Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuludeks menetluskuludeks 5 595 (viis (viis tuhat viissada üheks heksa ksakümmend viis) viis) krooni ja mõista see summa välja A K’ilt K’ilt (isikukood xxxx) xxxx) BIGBANK BIGBANK AS (reg.kood 10183757) kasuks ja menetluskulude katteks. Välja mõista A K’ilt K’ilt (isikukood xxxxx) xxxxx) BIGBANK BIGBANK AS (reg.kood 10183757) kasuks alates 25.0 25.01 .01.2010.a. kuni tagastamata krediidisumma 16 062 krooni ja 79 79 senti senti täieliku tasumiseni viivis 29, 29,44% 44% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
Edasikaebamise Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg. 6, § 633 lg.7). I. Asjaolud Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel 09.08.2005.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr. 0501178/25st, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 20 000 krooni intressimääraga 29,44% krediidisummast ühe aasta kohta. Kostja lepingutingimusi ei täitnud. 02.03.2007.a. saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja palus ühtlasi võlgnevuse tasuda kahe nädala jooksul. Kostja hoiatusele ei reageerinud. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 29.03.2007.a. lepingu üles ja nõudis ühtlasi koheselt võlgnevuse tasumist summas 29 221 krooni ja 60 senti. Pärast lepingu ülesütlemist kostja tasus krediidisumma katteks 2 077 krooni ja 80 senti, millest 1 300 krooni arvestati sissenõudekulude katteks ja 777 krooni ja 80 senti tagastamata krediidisumma katteks. Võlgnevuse põhisummaks jäi 16 062 krooni ja 79 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 32 117 krooni ja 85 senti, millest tagastamata krediidisumma moodustab 16 062 krooni ja 79 senti, intress 7 295 krooni ja 06 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 250 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 8 510 krooni. Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuna lg. l lähtuvalt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda ja nõuda kogu võla tasumist. lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud , võib nõuda ka sama suurt intressi. kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub võlgnevuse kostjalt välja mõista ja lisaks sissenõutavale viivisele alates 25.01.2010.a. viivis 29,44% tagastamata krediidisummalt 16 062 krooni ja 79 senti aastas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja palub poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ja palub hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kohtu antud ajaks hagile kirjalikku vastust ei esita. Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, maksegraafik, viivise arvestus, võlateatised, õigusabi arve ja selle tasumist tõendav maksekorraldus, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, hinnakiri.
II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse teinud hagiavalduses. Kohus 15.07.2010.a. määrusega võttis hagiavalduse menetlusse, saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule kirjalikku vastust hagile ei ole saatnud, kuigi 17.07.2010.a. on hagimaterjal talle kätte toimetatud, mida tõendab kostja allkiri kättetoimetamise teatisel toimikus. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Aega on antud 30 päeva, mis täitus 16.08.2010.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb tarbijakrediidilepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamiseks tasunud riigilõivu 4 095 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 1 500 krooni on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.
TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 402, 416 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162,§ 149, § 367, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 461, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.
Kohtunik
/allkiri/
Sirja Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
Merle Kaegas
Kohtuotsus jõustus 25.septembril 2010.a. Nooremreferent
Merle Kaegas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.