Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-1010-31887
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi J S vastu võlgnevuse 42 260 krooni ja 69 senti nõudes. 37 289 krooni ja 13 senti. senti.
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Eelmenetluses Eelmenetluses
Hageja: Swedbank Liising AS (endine nimi AS Hansa Liising Eesti) Eesti), reg.kood 10434248 10434248, 434248, asukoht Liivalaia 8, 15040 15040 Tallinn, esindaja volikirja alusel jurist E L , asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040, Harjumaa. Harjumaa. Kostja: J S, S, isikukood xxxxx, xxxxx, elukoht elukoht xxxx. xxxx.
rahuldada Swedbank Liising AS hagi J S vastu võlgnevuse 42 260 krooni ja 69 senti nõudes tervikuna tervikuna tagaseljaotsusega. Välja mõista J S’lt S’lt (isikukood xxxx) xxxx) Swedbank Liising AS kasuks ja võlgnevuse katteks 42 260 (nelikümmend nelikümmend kaks kaks tuhat kakssada kakssada kuuskümmend) kuuskümmend) krooni ja 69 senti. senti. Jätta menetluskulud menetluskulud kostja kanda. kanda. Määrata hageja menetluskuluks 8 726 (kaheksa tuhat seitsesada kakskümmend kuus) kuus) krooni ja 67 senti krooni ning mõista see summa välja J S’lt S’lt (isikukood xxxx) xxxx) Swedbank Liising AS kasuks ja kohtukulude kohtukulude katteks. Välja Välja mõista J S’lt S’lt (isikukood xxxxx) xxxxx) Swedbank Liising AS kasuks alates 05 05.07 .07.2010.a. viivis protsendina põhinõudelt 37 289 krooni ja 13 senti kuni põhinõudesumma tasumiseni tasumiseni ja menetluskuludelt 8 726 krooni ja 67 senti alates kohtuotsuse jõustumisest jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).
Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue. 06.01.2009.a. sõlmisid Astrofor OÜ ja kostja Ego järelmaksu müügilepingud nr. 1/227781 ja 895/228099, mille esemeks oli kaup ostuhinnaga 41 500 krooni ja 8 995 krooni. Vastavalt lepingule ja maksegraafikule oli intressimääraks 12,9% ja 19,9% aastas ning igakuine makse tasumine kuu 15-ndal kuupäeval. Kostja ei täitnud oma lepingulist kohustust, mistõttu hageja 27.04.2009.a. saatis kostjale lepingute ülesütlemise teatise ja kohustas kostjat võlgnevuse tasuma 14 päeva jooksul. Kuna kostja jättis maksed tasumata, ütles hageja lepingud üles. Kostja võlgnevus hagejale lepingu 895/228099 järgi on kokku 38 013 krooni ja 07 senti, millest põhivõlgnevuse 33 689 krooni ja 70 senti, intress 1 374 krooni ja 71 senti, viivis 2 898 krooni ja 66 senti, võla menetlemise kulu 50 krooni. Lepingu nr. 1/227781 järgi on võlgnevus kokku 4 247 krooni ja 62 senti, millest põhivõlgnevus on 3 599 krooni ja 43 senti, intress 139 krooni ja 83 senti, viivis 508 krooni ja 36 senti. Tulenevalt lepingu üldtingimuste p. 8.2 võlgneb kostja hagejale võlgnevuse menetlemise ja teate saatmise kuluna 50 krooni. Kokku on kostja võlgnevus lepingute järgi 42 260 krooni ja 69 senti. Kostja võlgnevusi ei tasunud, mistõttu hageja esitas kostja vastu nõude maksekäsu kiirmenetluses, kuid kohus ei saanud kostjale maksekäsku kätte toimetada, mistõttu hageja avaldus maksekäsu kiirmenetluses jäeti kohtumäärusega rahuldamata. Samas tasus hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluses esitamiseks riigilõivu 1 226 krooni ja 67 senti. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, on nõus kirjaliku menetlusega ning palub kostjalt välja mõista võlgnevus 42 260 krooni ja 69 senti. Lisaks palub hageja kostjalt alates hagiavalduse esitamisest välja mõista viivis protsendina põhinõudelt 37 289 krooni ja 13 senti kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), jätta menetluskulud kostja kanda, mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, mille moodustab riigilõiv kokku summas 8 726 krooni ja 67 senti ning viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Hagi on esitatud VÕS §-de 8 lg. 2, 23 lg. 1, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, § 94, 102, 113 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – müügilepingud, maksegraafikud, üldtingimused, teatised lepingu ülesütlemise kohta, teatised võlgnevuste kohta, maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise
tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse teinud hagiavalduses. Kohus 07.07.2010.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamise päevale järgnevast päevast. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 09.07.2010.a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab allkiri dokumendi kättetoimetamise teatisel. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale on antud aega 30 päeva, mis täitus 09.08.2010.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingutest. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 414 lg. 1 kohaselt müügileping moodustab krediidilepinguga seotud lepingu, kui krediidilepingu eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena eelkõige siis, kui krediidiandja kasutas krediidilepingu ettevalmistamisel või sõlmimisel müüja kaasabi või kui krediidiandja maksab krediidisumma müüjale. VÕS § 401 lg. 3 järgi krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates hagiavalduse esitamisest, milleks on 05.07.2010.a., kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast.
Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 8 726 krooni ja 67 senti, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg. 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg. 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, 396, 397 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 177, § 367, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik
/allkiri/
Sirja Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
Merle Kaegas
Kohtuotsus jõustus 08.oktoobril 2010.a. Nooremreferent
Merle Kaegas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.