2-10-27323/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. (TsMS sMS § 442 Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (T lg.6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt 30.05.2007.a. sõlmisid AS Hansa Liising Eesti, uus ärinimi Swedbank Liising AS ja kostja liisingulepingu, mille esemeks oli maastur Hyundai Tucson, 2,0, ehitusaasta 2007. Hageja andis vara 11.06.2007.a. üle kostjale, kes kohustus maksma lepingus sätestatud makseid koos intressiga ja vastavalt maksegraafikule. Kostja kohustust ei täitnud ja kostja lepingust tulenev debitoorne võlgnevus hageja ees on 25 437 krooni ja 19 senti. Lepingu üldtingimustest tulenevalt oli hagejal õigus leping üles öelda. Kuna kostja lepingujärgset võlgnevust ei tasunud, ütles hageja erakorraliselt lepingu üles. Kuna kostja vabatahtlikult vara ei tagastanud, kasutas hageja valduse taastamiseks OÜ Reeborn tasulist abi hinnaga 2 950 krooni. Vara tagastamisel märgiti sõiduki visuaalsed puudused ja seejärel vara 26.08.2008.a. müüdi hinnaga 10 290 eurot. Hageja tasus vara realiseerimisel AS-le Saksa Auto müügieelse tehnilise ülevaatuse eest 472 krooni ja sõiduki realiseerimise tasu 11 400 krooni. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet, mistõttu kuulub kostja poolt täiendavalt tasumisele 129 099 krooni ja 41 senti. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, on nõus kirjaliku menetlusega ning palub kostjalt välja mõista võlgnevus 129 099 krooni ja 41 senti. Lisaks palub hageja kostjalt alates hagi esitamisest välja mõista viivis protsendina põhinõudelt 129 099 krooni ja 41 senti kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras, jätta menetluskulud kostja kanda, mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 15 000 krooni ning viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras. Hagi on esitatud VÕS §de 8 lg. 2, 76 lg. 1, 82 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 1, 4 ja 6, 367 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – liisinguleping, maksegraafik, üldtingimused, lisiingulepingu lisa, arved, teatis lepingu ülesütlemise kohta koos saatmist tõendava kviitungiga, saadetud teatised, vara üleandmise-vastuvõtmise akt koos lisadega, vara müügiakt, arved, maksekorraldused, õiend vara müügi ja nõude arvestuse kohta, nõude kalkulatsioon, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse teinud hagiavalduses. Kohus 15.06.2010.a. saatis kostjatele allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamise päevale järgnevast päevast. Ühtlasi kohus selgitas kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjaid nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 16.07.2010.a. on hagimaterjali kostjatele üleandmiseks vastu võtnud kostja elukaaslane, mida tõendavad kättetoimetamise teatis ja politseiprefektuuri teatis toimikus. TsMS § 322 lg. 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale on antud aega 30 päeva, mis täitus 16.08.2010.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja ksutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS 367 lg. 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates hagi esitamise päevast, milleks on 10.06.2010.a., kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis põhinõudelt 129 099 krooni ja 41 senti VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.