Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

-1-

WBOÜ-l (likvideerimisel) tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud tõlkekulu summas 2 144,64 krooni tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 AS-is SEB Pank, arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr. 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber 2800049777. Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasi nr. 2-09-47521 ja kui maksja ei ole kostja, siis ka kostja nimi. Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 28 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest (TsMS § 415). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Kohtule 18.09.2009.a. esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja WBOÜ-l (likvideerimisel) tunnistada tööleping TLS § 86 p 1 alusel lõppenuks ja välja mõista kostjalt töölepingu lõppemisel vähem etteteatatud päevade eest hüvitis ja töölepingu lõpetamisel ettevõtte likvideerimise tõttu hüvitis 127 925,60 krooni, saamata jäänud palk 40 872,28 krooni ja saamata jäänud puhkusetasu 32 444 krooni. Hageja ja kostja sõlmisid töölepingu Hageja asus lepingu punkti 1.1. kohaselt tööle tarkvarainsenerina ja lepingu punktis 3.1. leppisid hageja ja kostja kokku hagejale makstava töötasu suuruse, milleks on kuni katseaja lõpuni 26 800 krooni ja pärast katseaega 30 131 krooni. Lepingu punkti 3.4. kohaselt kohustus kostja maksma hagejale töötasu kord kuus töötaja pangakontole selle kuu 20-ndal tööpäeval, mis järgneb kuule, mille eest tasu makstakse. Hageja ja kostja vahelised töölepingulised suhted toimisid kuni 05.02.2009.a. ilma igasuguste tõrgeteta. 06.02.2009.a. sai hageja kostjalt elektroonilise posti teel kirja, milles kostja teavitas, et seoses majandusliku olukorraga Norra Kuningriigis ja võimatusega leida uusi kliente on otsustatud ettevõte kinni panna alates 05.02.2009.a. Hagejal on käesolevani ajani saamata töötasu 2009.a. jaanuari kuu eest. Kostja ei ole tööandjana välja maksnud hagejale saamata jäänud puhkusekompensatsiooni, tööandja poolse töölepingu lõpetamisest tulenevat hüvitist ega ka töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud päevade eest hüvitist. Hageja palub tuvastada hageja ja kostja vahelise töölepingu lõppemist TLS § 86 p 1 alusel, mõista kostjalt välja saamata jäänud 2009 jaanuari töötasu summas 40 872,28 krooni, töölepingu lõppemisel vähem etteteatatud päevade eest hüvitis ja töölepingu lõpetamisel ettevõtte likvideerimise tõttu hüvitis 127 925,60 krooni ja saamata jäänud puhkusetasu 32 444,00 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 318 alusel. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostja seaduslikule esindajale allkirja vastu 24.06.2010.a. (t/l 105-107). Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 30 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole.

-2-

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist (t/l 74). Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi rahuldamise aluseks on töölepingu seaduse (TLS) § 73, § 74, § 86 p 1, § 87, § 119. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning seega tuleb tunnistada KK’e ja WBOÜ (likvideerimisel) vahel sõlmitud tööleping lõppenuks töölepingu seaduse § 86 p 1 alusel ja välja mõista kostjalt hageja kasuks töölepingu lõppemisel vähem etteteatatud päevade eest hüvitis ja töölepingu lõpetamisel ettevõtte likvideerimise tõttu hüvitis 127 925,60 krooni, saamata jäänud palk 40 872,28 krooni ja saamata jäänud puhkusetasu 32 444 krooni, kokku 201 241,88 krooni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 3 000 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud Sularo Õigusbüroo OÜ arve nr. 29007 14.05.2009 (t/l 75). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud õigusabikuluga ning seega tuleb nimetatud summa välja mõista kostjalt hageja kasuks. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 17 500 krooni (t/l 67,68, 135-140) ja riigilõiv väljatrükkide eest summas 310 krooni (t/l 42) ning tõlgikulu kokku summas 5 558,30 krooni (t/l 81 ja 97). Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 26 368,30 krooni. Kostjalt tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõista tõlkekulu summas 2 144,64 krooni (t/l 102). Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

-3-

Ann Meriluht Kohtunik

-4-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.