LKOÜ hagi Eesti Vabariigi vastu 230 000 krooni saamiseks 230 000 krooni
Tsiviilasjas hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: LKOÜ (XXX XXX), esindaja vandeadvokaat Janek Väli, AB Laus ja Partnerid, Rävala pst 4, Tallinn Kostja: Eesti Vabariik (Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu), esindajad Katrin A , Gerly L
Menetluse liik
Kirjalik menetlus, määrus 13.05.2010
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata LKOÜ hagi Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamiseks seoses hagi aegumisega.
2.Jätta LKOÜ menetluskulud ja Eesti Vabariigi menetluskulud LKOÜ kanda. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja ostis kostjalt 08.08.2006 notariaalselt tõestatud lepingu alusel kinnistu, mis on katnud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla- Järve kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX hinnaga 800 000 krooni. Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakond tegi hagejale ettekirjutuse 23.10.07 nr 030 selle kohta, et kinnistul olid ohtlikud jäätmed, mis põhjustasid keskkonnareostuse. 22.11.07 esitas hageja vaide märgitud ettekirjutuse peale. 03.12.2007 tunnistas Keskkonnainspektsioon ettekirjatuse kehtetuks.
2.Hageja tegi 28.11.07 kostjale ülaltoodud asjaoludele tuginedes teate asja lepingutingimustele mittevastavusest ja nõudis müüjalt, et viimane kõrvalaks ohtlikud jäätmed kinnistult ja annaks need üle vastavalt ohtlikke jäätmeid käitavale isikule. Kostja ei ole seda teinud. 04.04.2008 tegi hageja kostjale täiendava teate. 24.04.09 sõlmis hageja BEOÜ –ga kui ostjaga ja OÜ-ga IE kui kinnistu kaasomanikuga müügilepingu, asjaõiguslepingu ja ostueesõigusest loobumise kokkuleppe. Müüa teavitas ostjat, et kinnistul on osa ohtlikest jäätmetest, mis olid sattunud sinna enne kui hageja ostis kinnistu, ja et osa neist on ära viidud. Ohtlike jäätmete likvideerimise kulud on 230 000 krooni. Hageja müüs kinnistu uuele ostjale 705000 krooniga (ilma käibemaksuta), kuna pooled tasaarvestasid 230000 krooni ohtlike jäätmete likvideerimise kuludega ja mille kandmise kohustus oli hagejale e. müüjal. 24.04.09 andis hageja kinnistu valduse üle uuele ostjale.
3.12.05.09 esitas hageja kostjale kahju hüvitamise nõude 230 000 krooni ja palus see summa tasuda hiljemalt 12.07.2009. Kostja ei ole märgitud 230 000 krooni hagejale ära maksnud ega ole nõus kahju hüvitama. Hageja teavitas kostjat kahjulikest ainetest 28.11.07, st mõistliku aja jooksul. Kostjal kui müüjal on nende kahjulike ainete kõrvaldamise kohustus. Ohtlike ainete tuvastamine ei ilmne tavalise vaatluse käigus ja nendest sai hageja teada alles Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna 23.10.07 ettekirjutusest.
4.Ostja võib nõuda VÕS §222 lg 1 alusel lepingu tingimustele mittevastavuse korral asja parandamist/asendamist. Hageja sai uuelt ostjalt 230 000 krooni võrra vähem kinnistu müügi eest, kuna sellel olid ohtlikud jäätmed. Tegemist on jäätmete likvideerimise minimaalne tasu. Hageja kahju tekkis seetõttu, et kotja müüs puudusega asja. Kostja on müügilepingut oluliselt rikkunud, kuna pole mõistliku aja jooksul puudusi kõrvaldanud ning keeldus sellest. Hageja palub kahju hüvitada 230 000 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Hagi ei ole aegunud. Kahju nõude esitamisel ei saanud hagi aegumise tähtaeg kulgema enne asja puudustest teadasaamisest e. 22.10.07. 28.11.07 saatis hageja teate lepingu tingimuste mittevastavusest, 04.01.08 leidis kostja, et pole varjatud puudus, 12.05.09 esitas hageja varalise kahju nõude, 15.06.2009 teatas kotja et ta ei nõustu kahju hüvitama.
6.Tõendid: not. tõestatud müügileping, Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna ettekirjutus 23.10.07 nr 030 275 07, hageja vaie, teade kostjale 28,11,97, Keskkonnainspektsiooni 03.12.2007 otsus, teade kosjale 0404.08, müügileping 24.04.09, kinnistusraamatu väljavõte, kahjunõue kostjale 12.075.09, kostja vastus 15.06.09, väljavõte ajalehest, ET OÜ hinnapakkumine, ettekirjutus 018, paikvaatluse akt. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja vaidles hagile sisuliselt vastu, lisaks leidis, et hagi on aegunud ja palus kohaldada aegumist, kuna hagi esitamiseks ajaks oli 3 aastane hagi esitamise tähtaeg möödunud. 09.08.2006 sõlmisid pooled kinnistu üleandmise –vastuvõtmise akti, kus hageja esindaja kinnitas, et võttis vastu Järveküla tee 12 asuva kinnistu ja hooned ja p 15 alusel kinnitas, et kinnistu oli seisukorras, milles see oli tema poolt enne kinnistu enampakkumist kinnistuga tutvumise ajal ning tal ei ole kinnistu seisukorrast ja komplektsuselt tulenevaid mingeid puudusi. Enne lepingu sõlmimist tutvus hageja kinnistu olukorraga, seega pidi olema selle seisukorras ka veendunud. 04.01.08 teatas kostja, et ohtlike jäätmete näol ei ole tegemist
varjatud puudustega ning hagejale müüdi lepingutingustele vastav asi. Asja ülevaatusel ei olnud võimalik mitte nähta kemikaalianumaid, need polnud peidetud, varjatud, vaid oli vabalt nähtaval. Seega oli võimalik tuvastada lepingu eseme olukord. Ei nähtu, et hageja oleks tasunud Kohtla- Järve Linnavalitsusele jäätmete eemaldamise kulud 364882,94 krooni. Hageja väitis, et 2007a. olid jäätmed likvideeritud, ent samas pole selge, kuidas on kinnistul veel 3000 t ohtlikke jäätmeid vastavalt hageja ja uue ostja vahelise lepingu p –le 1.4.2. Hageja ei ole oma teadetes lepingutingimustele mittevastava asja kohta seda märkinud, et kinnistul on veel jäätmeid, vaid viitas sellele, mis oli juba likvideeritud. Hageja ei saa nõuda asja parandamist VÕS § 222 lg 6 alusel. Tõendamata on kahju 230 000 krooni. Hagejal tekkis kahju hüvitamise nõude esitamise õigus alates valduse saamisest 09.08.2006. Kostja ei nõustunud hageja seisukohtadega sellest justkui poleks hagi aegunud.
8.Tõendid: TTÜ ja Majandus –ja Kommunikatsiooniministeeriumi vaheline üleandmisvastuvõtu akt 22.09.03, Ida-Politseiprefektuuri kiri 31.01.2008, kostja vastus hagejale 04.01.08, majandus- ja kommunikatsiooni ministri käskkiri 06.06.06 nr 105 „Riigivara võõrandamine ja kinnistuenampakkumise tingimused ja kord“, enampakkumise avamiseprotokoll 27.06.2010, majandus- ja kommunikatsiooni ministri käskkiri 05.07.06 nr 125 „ Riigivara avaliku kirjaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine“ Kohtu põhjendused
9.Kostja tõstatas vaidluse haginõuete aegumise osas ja palus kohaldada aegumist, poolte nõusolekul lahendab kohus aegumise küsimusega vaheotsusega kooskõlas TsMS § 449 lg 3. Nimetatud kaalutlustel annab kohus hinnangu vaid nendele väidetele, asjaoludele ja tõenditele, mis seostuvad aegumise kohaldamise küsimusega. Nõuete aegumise korral teeb kohus vaheotsuse lõppotsusena.
10.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 143 järgi kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja palus aegumist kohaldada, mistõttu kontrollib kohus vaid nõude aegumisega seotud väiteid, asjaolusid.
11.Vaidlus puudus selles, et pooled sõlmisid 08.08.2006 notariaalselt tõestatud lepingu alusel kinnistu, mis on katnud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla- Järve kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX, müügilepingu hinnaga 800 000 krooni, samuti ei vaidle pooled selle üle, et 09.08.2006 sõlmisid pooled selle kinnistu üleandmise –vastuvõtmise akti, kus hageja esindaja kinnitas, et võttis vastu Järveküla tee 12 asuva kinnistu ja hooned. Eeltoodu tõttu puudub vajadus anda hinnangut müügilepingule ja vastuvõtu aktile. Seega sai hageja eelnimetatud müüdud asja enda valdusse 09.08.2006.
12.Hagi asjaoludest nähtuvalt on hageja arvates kostja müünud talle puudustega asja, millest on hageja teavitanud kostjad, kuid kes ei ole vaatamata hageja nõudest asja puudusi kõrvaldanud. Samuti nähtub hagi asjaoludest, et kuivõrd kostja ei kõrvaldanud asja puudusi, siis on kostja hageja arvates rikkunud müügilepingust tulenevaid müüja kohustusi ning selle tõttu on tekkinud hagejal kahju, mille hageja palub hüvitada. VÕS § 217 järgi peab asi vastama müügilepingu tingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 220 lg 1 alusel peab ostja teatama müüjale asja lepingutingimustele vastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada lepingutingimustele vastavusest ning § 222 lg 1 alusel võib ta asja mittevastavasse korral lepingu tingimustele nõuda müüjalt asja parandamist, lg 5 kohaselt siis, kui müüja ei paranda asja mõistliku aja jooksul võib ostja ise asja parandada, lasta see teha ja nõuda müüjalt mõistlike kulude hüvitamist. Müüja loetakse müügilepingu oluliseks rikkujaks, kui ta keeldub õigustamatult asja parandamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavausest teatamisest. VÕS § 115 lg 1 alusel saab võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral võlgnikult kahju
hüvitamist. Kuna hagiavalduses hageja enda poolt esiletoodud asjaoludest nähtub, et kostja on rikkunud müügilepingu tingimusi, kuna müüs puudusega asja, mida ta aga hoolimata hageja nõudest ei kõrvaldanud ja mistõttu on tekkinud hagejale kahju, siis on kohtu arvates tegemist asja mittevastavusest tuleneva ja kostja kohustuse rikkumisel põhineva kahjunõudega. Käesolevas vaidluses ei ole kostja vastu esitatud sellist kahju nõuet, mille hageja esitaks müügilepingust tuleneva kostja muu kohustuse rikkumise tõttu. Ülalviidatud TsÜS § 147 lg 1 alusel algab hagi aegumise kulgemise tähtaeg kohustuse sissnõutavaks muutumisest kui seaduses ei ole sätestatud teisi. Nimelt sätestab VÕS § 227, et asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale. Seega algab asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva kahjunõude aegumise tähtaeg VÕS § 227 alusel asja üleandmisest, st seadusest tulenevalt muust ajast kui kohustuse sissnõutavaks muutumisest. Asjaolu, millal hageja sai või pidi saama teada asja võimalikest puudustest, omab tähendust mitte sellest tuleneva hagi esitamisel vaid vastavalt müüja informeerimisel nendest puudustest VÕS § 220 ja 221 järgi ja kohustuse täitmise nõude esitamisel müüjale. Seega ei ole õiged hageja väited sellest, et aegumist ei saa arvestada ajast, mil hageja sai ostetud eseme oma valdusse ja et tähtaja algust tuleks arvestada sellest, millal hageja sai teada asja puudustest või millal keeldus müüja neid kõrvaldamast või kahju hüvitamast.
13.Kuna vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja sai asja valduse 09.08.2006, siis algab asja puudusest tingitud kahjunõude hagi esitamise tähtaeg kulgema asja valduse saamisest kooskõlas VÕS § 227. TsÜS § 135 lg 1 algab hagi aegumise tähtaeg kulgema käesoleval juhul 10.08.2006 ning kooskõlas TsÜS § 146 lg 1 lõpeb 3-aastane tähtaeg TsÜS § 136 lg 2 järgi 10.08.2009. Käesolev hagi on esitatud kohtule 24.09.2009 (tlk 1), seega on hagi aegunud ning kooskõlas TsMS § 143 kohaldab kohus kostja taotlusel aegumist ning jätab hagi aegumise tõttu rahuldamata.
14.Kuna nõue on aegunud, ei anna kohus hinnangut muudele väidetele, sj sellele kas asi on tegelikult puudustega, kas hageja on õigeaegselt kostjat teavitatud puudustest ja nõudnud puuduste kõrvaldamist, kas ja millel pidi hageja olema nendest puudustest teadlik, kas tegemist oli varjatud puduustega, kas kostja on seega rikkunud kohustust ning kas ta on selle eest vastutav ning kas kahju on tekkinud ning milline on kahju ulatus ning selle kohta esitatud tõenditele: hageja esitatud Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna 23.10.07 ettekirjutusele nr 030 275 07, hageja vaidele sellele, kostjale 28.11.97 saadetud teatele, Keskkonnainspektsiooni 03.12.2007 otsusele, hageja saadetud teatele 04.04.08, müügilepingule 24.04.09, kahjunõudele 12.07.09, kostja vastusele 15.06.09, väljavõttele ajalehest, ETOÜ hinnapakkumisele, ettekirjutusele 018, paikvaatluse aktile ning kostja esitatud TTÜ ja Majandus –ja Kommunikatsiooniministeeriumi 22.09.03 üleandmisvastuvõtu aktile Ida-Politseiprefektuuri 31.01.2008 kirjale, kostja vastusele hagejale 04.01.08, majandus- ja kommunikatsiooni käskkirjale 06.06.06 nr 105 „Riigivara võõrandamine ja kinnistuenampakkumise tingimused ja kord“, enampakkumise avamise protokollile 27.06.2010, majandus- ja kommunikatsiooni ministri käskkirjale 05.07.06 nr 125 „ Riigivara avaliku kirjaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine“, väljavõttele Ametlikest Teadaannetest enampakkumise kohta 08.06.06. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 163 lg 1alusel jäävad menetlskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud ja kostja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus tuleb maakohtule esitada 30 päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.