Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel mittenõustumisel otsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli

mõjuvast st põhjusest. Kajale tuleb lisada tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuva lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 18.05.2010 laekus Viru Maakohtule Julianus Inkasso OÜ poolt põhjendatud nõudega hagiavaldus A B`i vastu 9979 krooni võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud AS Viasat ja kostja (A B) sõlmisid 6.10.2004 lepingu(d), mille alusel kohustus AS Viasat osutama kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ning kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Kostja on kohustunud täitma a lepingute lahutamatuks lisaks olevate teenuste kasutamise eeskirja ja hinnakirja. AS Viasat on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale osutatud teenuste eest tasumiseks arveid, mille alusel oli kostja kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja kasutas hageja osutatud teenuseid jättes nende eest nõuetekohaselt tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas hageja esitatud arvetel. Vaatamata AS Viasat meeldetuletustele, kostja oma kohustust ei täitnud ega võlgnevust ei kustutanud. AS Viasat on loovutanud kostja vastu esineva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid hagi esitamiseni võlgnik kohustust ei täitnud Hagi esitamise seisuga (hagiavaldus koostatud 12.05.2010) on kostjale esitatud tasumata arveid summas 4990 krooni. Vastavalt kostjaga sõlmitud lepingule ja selle tüüptingimuste p 7.3 oli poolte vahel viiviseintressiks kokku lepitud 0,1% tasumata summalt päevas. Viiviste nõuet on hageja heas usus tegutsedes vähendanud põhivõla summani – 4989 krooni . AS Viasat tüüptingimuste p 7.3 kohaselt kohustus kostja tasuma ka arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 ja § 113 sätetele ning taotleb kostjalt kokku summa 9979 krooni väljamõistmist ja menetluskulude hüvitamist. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakiri hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust, koopia AS Viasat poolt kostjale tasumiseks esitatud arvest 26.11.2008 (koondarve), viivise arvestus, menetluskulude nimekiri, esindustasu arve, maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud registrijärgsele elukoha aadressile (xxxx) ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja on hagimaterjalid isiklikult 20.07.2010 kätte saanud. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 09.08.2010. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile käesoleva ajani vastust esitanud. Kostja on kinnitanud kohtule hagimaterjalide kättesaamist. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt tähtajaks vastuse mitteesitamisel TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Hageja on teatanud, et kostja poolt ei ole hagejale võlgnevust tasuma asutud. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus temaga sõlmitud lepingute tingimusi, jättes tasumata temale osutatud teenuste eest. Kostja vastu esinev võlanõue koos kõrvalnõuetega on loovutatud võlausaldaja poolt sissenõudmiseks hagejale. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagile käesoleva ajani vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub seega kokku väljamõistmisele 9979 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 4990 krooni ja viivis 4989 krooni.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 19.12.2009 (viivis hagi esitamisel arvestatud seisuga 18.12.2009) määras 0,1% tagastamata põhinõudest päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Hagiavalduse nõudes märgitud viivise määr 0,15% on hageja kinnitusel ekslik, sest vastavalt lepingu tüüptingimustes ja ka hagiavalduse tekstis märgitust on kokkulepitud viivisintressi määraks 0,1% päevas.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad hageja kulud antud asjas kokku summa 3 500 krooni, sellest 1000 krooni moodustab vastavalt Riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv (maksekorraldus nr 1365, 12.05.2010 summas 250 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise l – 750 krooni) ning 2500 krooni moodustab õigusabikulu. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 05.oktoobril 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.