2-09-47361/16 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

lahend.ee

heidab ning kuidas on hageja rikkunud Riigieelarve seaduse § 29 lg 1. Hagejale teadaolevalt ei ole EMtellinud projekteerimistöid, mida oleks olnud vajalik finantseerida riigieelarvest. Juba aastaid ei ole EM ette nähtud raha investeeringuteks. Kõik kulutused projekteerimistöödele, mida EMtegi, olid tehtud kooli huvides ning kooli omateenitud vahendite arvel, mida lubas EMpõhimäärus. Vastuväited seoses riigihangete seaduse väidetava rikkumisega. Ülesütlemisavalduse punktis 2 väidab kostja, et EMon Tallinnas kinnistul paikneva hoone renoveerimiseks riigihanke läbiviimisel korduvalt eksinud riigihangete seaduse nõuete vastu, s.o. EMon võtnud kaks hinnapakkumist projekteerimisfirmadelt ent töövõtuleping on sõlmitud kolmanda ettevõttega (OÜ E ), millega ei ole tagatud riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus ning võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine (ülesütlemisavalduse punkt 2.1.). Samuti ei ole EMselgitanud, mitmelt pakkujalt on küsitud hinnapakkumist, mis on valitud pakkuja eelised ning miks ei ole peetud vajalikuks võtta OÜ E hinnapakkumist projekteerimistöödele, millega ei ole tagatud riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus ning võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine (ülesütlemisavalduse punkt 2.2.). Lisaks sellele ei ole EMoma veebilehel teavitanud tarnijaid oma soovist tellida projekteerimistöid. Kostja leiab, et viidatud väidetavate rikkumistega on hageja tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või loonud sellega kahju tekkimise ohu (ülesütlemisavalduse punkt 13). Hageja väidetel on EMvõtnud Tallinnas, kinnistul paikneva hoone renoveerimiseks riigihanke läbiviimisel hinnapakkumise ka OÜ-lt E , kellega sõlmiti leping, kuid talle ei antud võimalust ei auditi tegemise ajal ega pärast auditi läbiviimist anda selgitusi, mistõttu on kohatu kostja etteheide, et EMei ole selgitanud projekteerimistöödega seotud riigihanke asjaolusid. Lisaks sellele jääb hagejale arusaamatuks milliseid selgitusi ja kellele oleks hageja pidanud andma. Riigihangete seaduse § 56 kohustab hankijat esitama selgitusi hanketeate ja hankedokumentide kohta hankemenetluses osalevatele või huvitatud isikutele nende nõudmisel ning seda kohustust ei ole EMrikkunud. Ka ei nähtu ülesütlemisavaldusest millise projekteerimistöö maksumus oli 415 000 krooni, millega hageja ületas seaduses ettenähtud piirmäära. Hageja teadmisel ei ole EMtellinud taolise maksumusega projekteerimistööd, seetõttu ei olnud ka kohustust avaldada vastavat teavet veebilehel. Hageja leiab, et isegi juhul, kui ülesütlemisavalduse punktis 2 loetletud asjaolud oleksid tõesed, ei ole kostja tõendanud, et nende asjaolude tõttu oleks tekkinud oluliselt kahju kostja varale või loonud sellise kahju tekkimise ohu ning hageja oleks selles süüdi (TLS § 88 lg 1 p 7). Seega puudus kostjal mõjuv põhjus hagejaga töölepingu ülesütlemiseks.

millega on EM võetud ebaselgeid ja ebaotstarbekaid kohustusi (näiteks kohustus katta RKAS-i lepingu täitmisega seotud kaudsed kulud) ( p 3.2.). Kostja leiab, et viidatud väidetavate rikkumistega on hageja tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või löönud sellega kahju tekkimise ohu (ülesütlemisavalduse punkt 13). Hageja on seisukohal, et ülesütlemisavalduse punktis 3.1. ei ole märgitud, milliste projekteerimistööde tellimist hagejale ette heidetakse. Ilmselt on ülesütlemisavalduse punktis 2 ning punktis 3.1. viidatud projekteerimistööd kokkulangevad ja seotud Tallinnas, kinnistul paiknevate hoonetega ning kostja on sisuliselt teistkordselt sama asjaolu käsitanud rikkumisena, kuigi teiste põhjendustega. Hageja väidetel oli projekteerimistööde tellimine rahaliste vahendite otstarbekas kasutamine. EM ja EMM uute õppehoonete asukohaks oli Vabariigi Valitsuse otsusega planeeritud alates 01.09.2009.a. asuvad hooned. Enne õppetöö alustamist oli vajalik hooned renoveerida, mis eeldas vastavate projektide tellimist. EMl olid olemas vajalikud, omateenitud vahendid projektide eest tasumiseks. Hageja oli korduvalt pöördunud Haridus- ja teadusministeeriumi poole taotlusega saada hoonete jaoks edasisi investeeringuid, mistõttu kostja vastupidine väide on alusetu. Praeguseks hetkeks on EM ja EMM erekool asunud kasutama õppehooneid. Ülesütlemisavalduse punktis 3.2. ei ole taaskord märgitud, millise väidetavalt kahjuliku lepingu sõlmimist hagejale süüks pannakse, kuid selgub, et leping peab olema sõlmitud RKAS-iga. Hageja on sõlminud RKAS-iga ühe kavatsuste protokolli, mille teksti kostja esindaja on eelnevalt heaks kiitnud. Hageja on edastanud 02.12.2008.a e-maili Haridus- ja teadusministeeriumi kantslerile J H ning küsinud ministeeriumi seisukohta RKAS-iga sõlmimisele kuuluva kavatsuste protokolli kohta. Nimetatud e-mailile vastas Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler 02.12.2008.a e-mailiga, milles kinnitas, et kavatsuste protokolli vaatas I R läbi ning tegi ettepaneku Haridus- ja teadusministeerium sealt hulgast välja võtta, kuna viimasele sealt otseseid kohustusi ei teki. Muid ettepanekuid või etteheiteid lepingu kohta ei ole kostja väljendanud. Seega oli kostja eelnevalt heaks kiitnud hageja poolt RKAS-iga lepingu sõlmimise, mistõttu on lubamatu heita hagejale ette väidetavalt kahjuliku lepingu sõlmimist. Hageja on seisukohal, et tema poolt RKAS-iga kavatsuste protokolli sõlmimine ei ole mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks. Isegi kui ülesütlemisavalduse punktis 3 loetletud asjaolud oleksid tõesed, ei ole kostja tõendanud, et nende asjaolude tõttu oleks tekkinud oluliselt kahju kostja varale või hageja oleks loonud sellise kahju tekkimise ohu, milles hageja oleks süüdi (TLS § 88 lg 1 p 7).

Hageja väidetel ei ole ta kasutanud EMvahendeid isiklike kulude väljamaksmiseks. Tema ametikoht oli kuni töölepingu ülesütlemiseni EMrektor, kes esindab akadeemiat Rakenduskõrgkooli seaduse ja EMpõhimäärusega antud volituste ulatuses. Rektori esindusülesanded hõlmavad ka osalemist pidulikel vastuvõttudel ja üritustel, millel nõutakse fraki kandmist. Seetõttu ei ole fraki soetamine toimunud hageja isiklikes huvides, vaid tööülesannete täitmiseks. Hoolimata asjaolust, et tööülesannete täitmisega seotud kulud peaksid kuuluma tööandja poolt hüvitamisele, esitas hageja EMraamatupidajale 2009.aasta mais avalduse, et ta soovib fraki soetamise kulud ise kinni maksta ning selleks peeti igakuiselt 4500 krooni hageja palgast kinni. Ülesütlemisavalduse tegemise hetkeks oli hageja EM fraki ja aksessuaaride soetamisega seotud kulud täies ulatuses kinni maksnud. Kostja on hagejale töölepingu ülesütlemise avalduses märkinud, et hageja on esitanud EM väljamaksmiseks isiklike terviseuuringute arve, kuid jätnud märkimata, et EMei ole tasunud hageja isiklike terviseuuringute eest. Hageja oli seisukohal, et tema terviseuuringud on seotud töötervishoiuga ning seetõttu kuuluksid väljamaksmisele tööandja poolt. EMraamatupidaja aga selgitas, et neil puudub alus terviseuuringute kulude hüvitamiseks ning ei võtnud nimetatud arvet tasumiseks. Muid arveid, mida võiks hageja isikuga seotuks pidada, ei ole hageja EM esitanud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kostja väide, et hageja on korduvalt esitanud isiklikke arveid EM väljamaksmiseks. Kostja väide, et hageja on tekitanud ülalnimetatud tegevusega rahalist kahju saamata intressitulu näol, on konkretiseerimata ja hagejale seetõttu arusaamatu. Ülesütlemisavalduses on numbriliselt välja toodud üksnes väidetav kahju summas 363 krooni, mida ei saa kindlasti pidada mõjuvaks põhjuseks, mis võiks kaasa tuua töölepingu ülesütlemise. Hageja leiab, et ta ei ole kasutanud EMrahalisi vahendeid isiklike arvete tasumiseks ning seega ei ole saanud põhjustada tööandja usaldamatust tema suhtes. Vastuväited seoses hageja poolt kostjale väidetavalt tegelikkusele mittevastava teabe edastamisega. Ülesütlemisavalduse punktis 5 väidab kostja, et hageja on tööandjale korduvalt esitanud tegelikkusele mittevastavat teavet. Rektor näitas lähetustega San Fransiscosse ja Daliani kaasnevate kulude katteallikana EMomavahendid, tegelikkuses kaeti aga lähetuskulud 2008. ja 2009.aastal riigieelarvelistest vahenditest. Seega on hageja korduvalt eiranud tööandja seaduslikke korraldusi ning põhjustanud sellega tema suhtes tööandja usalduse kaotuse. Kostja leiab, et väidetavate rikkumistega on hageja hoiatusest hoolimata korduvalt eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, samuti pannud toime teod, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (ülesütlemisavalduse punkt 13). Hageja on seisukohal, et tema lähetused San Fransiscosse ja Daliani olid seotud EMesindamisega rahvusvahelistel üritustel, milledel osalemine oli EM oluline. Näiteks San Fransiscos toimunud IX Rahvusvaheliste Mereülikoolide Assotsiatsiooni Peaassambleel otsustati EMvastuvõtmine nimetatud assotsiatsiooni täisliikmeks. See eeldas EM tutvustava ettekande tegemist rektori poolt, mistõttu oli hageja töölähetus sinna väga vajalik. Hageja märkis lähetustaotlusel tõesti kulude katmise allikana EMomavahendid, kuna lähetustaotluste esitamise hetkel oli hagejal informatsioon, et riigieelarves pole nimetatud kulude katmiseks vajalikke summasid. Pärast taotluse esitamist selgus, et siiski on võimalik lähetuse kulud kanda riigieelarvelistest vahenditest, mistõttu tegi EMpearaamatupidaja vastava muudatuse. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja esitanud teadlikult tööandjale valeandmeid, vaid taotluste tegemise ajal oli hageja veendunud, et lähetuskulud tasutakse omavahenditest. Asjaolu, et

tegelikkuses kanti lähetusega kaasnevad kulud riigieelarvelistest vahenditest, ei muuda hageja esitatud esialgset taotlust ebaõigeks. Kostja väide, et nimetatud taotluste esitamisega on hageja korduvalt eiranud tööandja seaduslikke korraldusi jääb hagejale arusaamatuks. Ülesütlemisavalduse punktis 5 viidatud käskkiri kohustab rektorit esitama enne töölähetuste algust vastavasisuline taotlus – selle kohustuse hageja ka täitis. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et ta ei ole eiranud korduvalt tööandja mõistlikke korraldusi ega toime pannud tegu, millega põhjustas tööandja usaldamatuse enda vastu, millest tulenevalt puudus kostjal mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks. TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt peab töötaja hoiatusest hoolimata eirama tööandja korraldust. Kostja ei ole kordagi hagejat hoiatanud mingi korralduse täitmata jätmise asjus. Vastuväited seoses palgasüsteemi väidetava läbipaistmatusega. Ülesütlemisavalduse punktis 6 väidab kostja, et hageja kehtestatud palgasüsteem on läbipaistmatu ja ebaselge. Palgajuhend näeb ette erinevad tasustamise alused, samas selgitamata, millal ja millistele töötajatele neid kohaldatakse. Lisatasude maksmiseks on mitmed alused, mis dubleerivad juba olemasolevaid tööülesandeid (nt dekaanile makstav lisatasu juhtimise eest). Makstakse palju lisatasusid ja lisatööde arvestuses esineb ebaselgust ja hilinemist. Kostja leiab, et väidetavate rikkumistega ei ole hageja pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Samuti on hageja hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi(ülesütlemisavalduse punkt 13). Hageja vastuväidete kohaselt arutab ning võtab vastu EMpalgajuhendi selle nõukogu, mitte rektor ainuisikuliselt. Rektor kinnitab nõukogu poolt vastuvõetud palgajuhendi. Hageja on kinnitanud 16.05.2008.a. käskkirjaga nr 45 EMnõukogu 09.04.2008.a. protokolliga nr 3 vastu võetud palgajuhendi. Hageja väidetel on EMolnud palgajuhend ning makstud lisatasusid ka enne hageja rektorina ametisse astumist. Viimasel kahel aastal on EMliikunud selles suunas, et vähendada või võimaluse korral loobuda üldse lisatasude maksmisest. Samas ei saa jätta lisatasu maksmata töö eest, mis ei kuulu otseselt töötaja töölepingus fikseeritud kohustuste hulka. Näiteks dekaanile lisatasu maksmine juhtimise eest on põhjendatud, kuna dekaan saab põhitöötasu õppejõu töö eest, mis ei hõlma endas teaduskonna juhtimist. Hageja leiab, et palgajuhend ei ole läbipaistmatu või ebaselge. Töötajate lõplik töötasu suurus fikseeritakse töölepingus (vt palgajuhendi p 5.6.). Hageja leiab, et palgajuhendi kinnitamine hageja poolt ei ole mõjuv põhjus, mis võimaldaks tööandjal töölepingu üles öelda. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega (TLS § 88 lg 1 p 2) või hoolimata hoiatusest eiranud tööandja mõistlikke korraldusi (TLS § 88 lg 1 p 3). Vastupidi, hageja on teinud kõik endast oleneva, et tööandja korraldusi täita. Nimelt viis kostja läbi EMtegevuskava auditi nr 23/2006, mille lõpparuandes tehti erinevaid tähelepanekuid ja soovitusi. Vastuseks tegevuskava auditile saatis hageja 10.01.2008. kirjaga nr 6-12/31 kostjale tegevuskava (tegevusplaan auditi soovituste täitmiseks), mis oli eelnevalt heaks kiidetud rektoraadis ning milles fikseeriti soovituste ja tähelepanekute arvesse võtmine ja täitmine. Tegevuskavast nähtub, et üks kostja tähelepanek oli selline, et EMpersonal kasutab survemeetodeid töötasu tõstmiseks (nr 3.2, tegevuskava lk 16). Kostja on teinud soovituse vaadata üle palgakorraldus organisatsioonis ning määratleda kindlad reeglid põhipalga, lisatasude, preemiate ja hüvitiste maksmiseks. Hageja reageeris sellele ettepanekule ja kinnitas uue palgakorralduse, mis määras kostja poolt soovitatud reeglid. Seega ei saanud hageja palgasüsteemi kehtestades kuidagi eirata tööandja korraldusi. Vastuväited seoses PHOÜ-ga sõlmitud lepinguga.

Ülesütlemisavalduse punktis 7 heidab kostja hagejale ette, et viimane sõlmis 15.08.2008.a. lepingu nr 1-17/34, millega anti PHOÜ-le isiklik kasutusõigus kuni 31.08.2012 Tallinnas, hoone katusele kolme antenni ning hoonesse kahe jõujaama ja ühe tugijaama paigaldamiseks. Kostja väidab, et hageja vastutab riigivara piiratud asjaõigusega koormamise korra täitmata jätmise eest, millega ühtlasi võis kaasneda oht riigi rahaliste vahendite ebaotstarbekaks kasutamiseks (hinnanguline elektrikulu aastas kuni 39 420 krooni). Kostja leiab, et väidetava rikkumisega on hageja hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, samuti on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või loonud kahju tekkimise ohu (ülesütlemisavalduse punkt 13). Hageja vastuväidete kohaselt sõlmis EM, keda esindas JK, OÜ-ga PH tõesti 15.08.2008.a. koostöölepingu nr 1-17/34. Selle lepingu kohaselt andis PHOÜ EM kasutusse serverid ning vastutasuks võimaldas EM paigaldada enda halduses oleva hoone katusele mobiilside antenni ja hoonesse kaks jõujaama ja ühe tugijaama. Seega oli koostööleping vastastikuselt kasulik. Elektrikulu 39.420.- krooni, millele kostja viitab, on igal juhul väiksem, kui kulu, mida EM oleks pidanud muidu tasuma serverite rendi või ostmise eest. Seega ei ole nimetatud koostöölepinguga riigile kahju tekitatud ega loodud ohtu kahju tekkimiseks. Hageja on seisukohal, et koostöölepingu alusel hoone katusele antenni paigaldamine ei ole kinnisasja isikliku kasutusõigusega koormamine. Isikliku kasutusõiguse teke eeldaks lepingu notariaalset tõestamist. Koostööleping on lihtkirjalikus vormis, samuti ei ole lepingu alusel tehtud kinnistusraamatusse ühtki kannet kinnistu asjaõigusega koormamise kohta. Hageja leiab, et PHOÜ-ga koostöölepingu sõlmimisega ei eiranud töötaja tööandja seaduslikke korraldusi, samuti ei rikkunud töökohustusi ega tekitanud olulisel määral kahju tööandja varale. Seega puudus kostjal mõjuv põhjus hagejaga nimetatul alusel töölepingu ülesütlemiseks.

järeldada, et EMrektor JKedastas teadlikult tööandjale valeinformatsiooni EMpotentsiaalsete rahaliste kohustuste kohta, põhjustades sellega tööandja usalduse kaotuse ja kuritarvitamise ning, et hageja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või loonud kahju tekkimise ohu. Hageja väidetel vastutas õigusküsimuste eest EMehitus- ja õigusnõunik JT. Hageja pöördus pärast ülesütlemisavalduse punktis 9 nimetatud väitega tutvumist JTi poole järelepärimisega ning viimane vastas 14.09.2009.a. e-kirjaga, et hageja allkirjastatud 31.03.2009.a. kiri nr 612/149 käsitleb perioodi 01.01.-31.12.2008 majandusaasta raamatupidamise aastaaruannet ja selle auditit. Kirjas sisalduv kinnitus pretensioonide ja hagiavalduste puudumise kohta puudutab 2008.aastat. OÜ Pmaksekäsu kiirmenetluse nõue saabus 2009.aastal, seega ei pidanud seda 31.03.2009.a. kostjale saadetud kirjas kajastama. Seega ei esitanud hageja teadlikult tööandjale valeinformatsiooni, mistõttu ei saa see olla ka mõjuv põhjus hagejaga töölepingu lõpetamiseks. Vastuväited seoses hageja poolt väidetavalt ebaõigesti kinnitatud puhkusegraafikutega. Ülesütlemisavalduse punktis 10 väidab kostja, et hageja kinnitas kahe töötaja puhkusegraafiku nii, et puhkusegraafikust üle poole moodustasid laupäevad ja pühapäevad. Sellega põhjustas hageja rahaliste vahendite ebaotstarbeka kasutamise, millega hageja tekitas süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu (ülesütlemisavalduse punkt 13). Hageja väidetel valmistas töötajate puhkusegraafikud ette ja esitas hagejale kinnitamiseks EMpersonaliosakond. Hageja arvates on ebamõistlik eeldada rektorilt, et viimane oleks iga töötaja osas puhkusegraafiku kalendrist üle kontrollinud, et tuvastada puhkepäevade arv. Puhkusegraafikute kinnitamisel ei olnud hageja teadlik, et graafikud ei vasta töö- ja puhkeaja seaduse nõuetele. Koheselt, kui nimetatud asjaolu selgus, andis hageja personaliosakonnale korralduse teha nõuetekohased muudatused. Hageja leiab, et tema ei ole tekitanud vaidlusaluste puhkusegraafikute kinnitamisega süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale, millest tulenevalt puudus kostjal eeldus ja mõjuv põhjus temaga töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 7 alusel. Vastuväited seoses kontrollimisel.

riigieelarveliste vahendite ebaotstarbekat kulutamist. Kostja oli teadlik ja aktsepteeris, et EMTeadus- ja Arenduskeskus taolistes projektides osales. Teadus- ja arenduskeskus loodigi SPINNO projekti abiga, millele pidi järgnema SPINNO+ projekt. Tavapraktika oli, et tööd alustati juba varem, kuni antud juhul Ettevõtluse arendamise Sihtasutus (EAS) taotluse lõplikult heaks kiidab. SPINNO+ raames olid abikõlbulikud kulud juba alates 01.02.2008.a., kuigi lõplik otsus tehti 29.05.2008.a. EMtegi kulutusi projekti käivitamiseks õigustatud ootuses, et projekt heaks kiidetakse. SPINNO+ osas otsustas EAS projekti rahaliselt mitte toetada. Samas kaeti tehtud kulutused mitte õppetegevuseks ettenähtud rahast, vaid EMomateenitud vahendite arvelt. Teadus- ja Arenduskeskuse eelarve suuresti sõltubki asjaoludest, kas projektid õnnestuvad või mitte. Seega ei ole hageja kostja hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi ega rikkunud tööülesandeid, samuti ei ole tekitanud süüliselt olulisel määral kahju tööandja varale ja kostjal puudus mõjuv põhjus hagejaga töölepingu üles ütlemiseks. Vastuväited seoses hageja poolt töökohustuste väidetava korduva ja süstemaatilise rikkumisega. Ülesütlemisavalduse punktis 12 väidab kostja, et ülesütlemisavalduses kirjeldatud hageja töökohustuste rikkumine on korduva ning süstemaatilise iseloomuga. Hageja on väidetavalt varasemalt rikkunud töökohustusi, jättes tähtaegselt esitamata majanduslike huvide deklaratsiooni. Samuti ei ole hageja väidetavalt ellu viinud tegevuskava eelnevalt auditiga esiletoodud puuduste kõrvaldamiseks. Kostja arvates tõendavad nimetatud rikkumised, et hageja ei ole pikka aega toime tulnud tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Samuti on hageja hoiatusest hoolimata eiranud tööandja seaduslikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, lisaks veel on hageja toime pannud teod, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (ülesütlemisavalduse punkt 13). Hageja leiab, et kostja väited töökohustuste rikkumise kohta on otsitud ja ei ole mingil viisil eriliselt mõjuvad põhjused, mida eeldatakse tähtajalise töölepingu erakorralisel ülesütlemisel etteteatamistähtaega andmata. Ülesütlemisavalduse punktis 12.1. viidatud viivitus majanduslike huvide deklaratsiooni esitamata jätmisega leidis aset, kuid see ei tõenda süstemaatilist töökohustuste rikkumist. Hageja ei täitnud nõuetekohaselt korruptsioonivastases seaduses ettenähtud ning tema asutuse juhi ametikohast tulenevat kohustust esitada hiljemalt 30.04.2009.a. majanduslike huvide deklaratsioon. Hageja eksis kuupäevaga arvates, et deklaratsioon tuleb esitada 01.06.2009.a. Koheselt, kui hageja eksitusele tähelepanu pöörati, esitas hageja deklaratsiooni koos seletuskirjaga kostjale ära, s.o. 23.05.2009.a., viivitades ca 3 nädalat. Vaatamata sellele vormistas kostja 26.05.2009.a. hagejale distsiplinaarkaristusena noomituse. Ülesütlemisavalduse punktis 12.2. väidab kostja, et hageja ei ole täitnud tegevuskava, millest saab järeldada, et hageja ei ole taganud kohustuse – kanda hoolt rakenduskõrgkooli üldseisundi ja arengu eest – täitmist. Ülesütlemisavalduses ei ole konkretiseeritud, millises osas ei ole hageja täitnud tegevuskava. Vaatamata sellele on kostja leidnud, et on alust järeldada kohustuse rikkumist. Hageja leiab, et taoline üldsõnaline järeldus ei saa olla mõjuv põhjus töölepingu üles ütlemiseks. Hageja on seisukohal, et ta tuleb toime oma tööülesannete täitmisega, ei ole hoiatusest hoolimata eiranud tööandja seaduslikke korraldusi ega rikkunud töökohustusi, samuti ei ole toime pannud tegusid, millega põhjustas usalduse kaotuse enda vastu.

8.Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemiseks puudus seadusest tulenev alus, s.o. puudus töötajast tulenev eriti mõjuv põhjus tähtajalise töölepingu etteteatamistähtajata erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja on toime tulnud tööülesannete täitmisega ega ole toime pannud temale ülesütlemisavalduses süüks pandavaid rikkumisi ega tekitanud kostjale kahju. Ülesütlemine ei ole seaduse nõuetele vastav, sest - ülesütlemisavaldus on konkretiseerimata ja motiveerimata (põhjendamata); - hagejat ei ole põhjendamatult hoiatatud ülesütlemisest; - töölepingu ülesütlemine ei ole toimunud mõistliku aja jooksul. Vastavalt TLS §-le 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama. TLS § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, järgides seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 97 lg 3 kohaselt võib TLS § 88 lg 1 nimetatud alustel tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Hagejal oli sõlmitud tähtajaline tööleping tähtajaga kuni 29.12.2012.aastal. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu erakorraliselt ilma etteteatamistähtaega andmata, mis eeldab eriliselt mõjuva põhjuse olemasolu. Hageja on seisukohal, et ülesütlemisavalduse punktides 1 – 12 loetletud põhjustest ei ole ükski põhjus nii mõjuv, mis annaks õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda. Hageja leiab, et kostja ülesütlemisavalduses sisalduvad väited töötajapoolsete rikkumiste, kahju tekitamise ja töökohale mittesobivuse kohta on väärad ning tõendamata. Ülesütlemisavalduses viidatud väidetavad rikkumised on ebakonkreetsed ning nende kaalukust ega ka mõjuva põhjuse olemasolu ei ole võimalik hinnata ega kinnitada. Ülesütlemisavalduse lõpus on märgitud, et ülesütlemisavaldus jõustub koheselt teatavakstegemise hetkest, kuna kõiki asjaolusid, sealhulgas avalikku huvi arvestades ei saa Haridus- ja teadusministeeriumilt nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõpuni. Seega on kostja lõpetanud töölepingu ilma etteteatamistähtaega järgimata. TLS § 97 lg 3 võimaldab nii toimida üksnes siis, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Ülesütlemisavaldusest nähtub, et kostja on arvestanud üksnes nn avalikku huvi, mille olemus jääb hagejale arusaamatuks. Kostja on tuginenud ülesütlemisavalduses töötaja kohustuste rikkumisele ja tema töövõime vähenemisele. TLS § 88 lg 3 võimaldab nimetatud alustel töölepingu üles öelda juhul, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Kostja ei hoiatanud töötajat ette töölepingu ülesütlemisest. Kostja ei ole ka tõendanud, et esineks asjaolu, mis välistaks hoiatamise eelduse. Hagejale tulid temale süüks pandavad asjaolud üllatusena ning ta tutvus nendega esmakordselt ülesütlemisavalduses. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine ei ole toimunud mõistliku aja jooksul. TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kostja on tuginenud ülesütlemisavalduses ülesütlemise alusena asjaoludele, millest ta oli teadlik või pidi olema

selleks raha eraldatud. Hageja eitab teo toimepanemist. Vastavalt riigieelarve seaduse § 29 lg 1 on riigiasutusel õigus kulutusi teha ainult sellisel juhul, kui need vahendid on ettenähtud riigieelarves või selle alusel kinnitatud eelarves. Riigieelarvest ei olnud EM ettenähtud vabasid vahendeid, mida oleks saanud kasutada , Tallinnas asuva hoone rekonstrueerimiseks. Sellele juhtis tähelepanu ka Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler JH 20. mai 2009. a kirjas. Investeeringuteks vajalike vahendite saamine oli sõltuvuses EMkasutuses olevate kinnistute , Tallinn ning 3, Tallinn ja , Tallinn ning Västriku 8, Tallinn võõrandamisest, mida on haridus- ja teadusminister rõhutanud juba oma 10.oktoobri 2007.a. kirjas. Selleks, et taotleda investeeringuid, palus kostja EMl koostada 2007. aastal investeeringute vajadust põhjendav arengukava, mis oleks aluseks vahendite taotlemisel riigieelarvest. Lisaks sellele pidi akadeemia juhtkond korraldama olemasolevate hoonete nö müügikõlblikku seisu viimise. Probleeme tekitasid mõlemad tegevused. Arengukava koostamise olulisust on rõhutatud ka EMnõunike kogu istungitel kuna Mustakivi 25, Tallinn on tänaseni kasutuses ühiselamuna ja ja 3 kinnistute võõrandamise peatas Siseministeerium, siis võõrandada oleks võimalik olnud ainult Västriku 8 kinnistut, mille kinnistamist ei ole EMsuutnud senini organiseerida. Kostja on seisukohal, et oluline on ka see, et EM 2009.aasta eelarve ei näinud ette investeeringute tegemist ja omavahendite suunamist investeeringutesse. Võrreldes 2009. aasta eelarvet ning EMomatulude arvelt tehtud kulude aruannet, siis tuleb asuda seisukohale, et augusti kuuks oli kulutatud ära enamus omatulusid, mis seab kahtluse alla EMA suutlikkuse 2009. a eelarves näidatud vahenditega toime tulla. Kostja leiab, et olenemata asjaolust, et tegemist oli omavahendite alusel tehtud töödega, ei olnud nimetatud kulu eelarves planeeritud. , Tallinn investeeringud oleks saadud teha EMA kasutuses olevate hoonete müügist saadavast rahast arengukaval põhineva eelarve alusel. Nimetatud protsessi takistas EMtegevusetus. Võttes arvesse, et rektor oleks pidanud protsessi juhtima, saab asuda seisukohale, et hageja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt.

25.Ülesütlemise avalduse p 11 on kostja välja toonud, et hageja ei ole piisava hoolsusega täitnud seadusest tulenevaid ülesandeid rahaliste vahendite kontrollimisel, s.h ei ole hageja taganud EM Teadus- ja Arenduskeskuse tegevuse kontrolli, mis on kaasa toonud riigieelarveliste vahendite ebaotstarbeka kulutamise (ebaõnnestus SPINNO+ rahastamine). Hageja on seisukohal, et akadeemia Teadus- ja Arenduskeskus otsustas ise, millistes projektides ta osales ja projektides osalemine oli alati seotud mõningase riskiga, millest hageja hinnangul ka kostja teadlik oli. SPINNO+ projekti puhul oli akadeemial hageja sõnul õiguspärane ootus, et EAS projekti toetab ja kulutused tehti mitteõppetegevuseks ettenähtud rahast. EAS siiski projekti ei toetanud. Kostja on seisukohal, et vastavalt EMrektori 7.mai 2008.a käskkirjaga nr 38 kinnitatud akadeemia Teadus- ja Arenduskeskuse põhimääruse p 1.4 suunab ja kontrollib Teadus- ja Arenduskeskuse tegevust EM teadus- ja arendusprorektor. Sama põhimääruse p 1.5 kohaselt teostab akadeemia Teadus- ja Arenduskeskuse otsest juhtimist juhataja, kelle määrab ametisse EMrektor. Akadeemia teadus- ja arendusprorektoriks oli kuni 23.märtsini 2009.a Heiki Lindpere, kellega lõpetati tööleping poolte kokkuleppel. Pärast seda jäi teadus- ja arendusprorektori ametikoht sisuliselt täitmata ja samuti ei määratud isikut, kes oleks nimetatud kohustused ajutiselt üle võtnud. Teadus- ja arendusprorektori puudumisega kadus ka akadeemia sisekontroll Teadus- ja Arenduskeskuse tegevuse üle. Kostja on seisukohal, et hageja jättis täitmata oma tööülesanded, mis tõi kaasa sisekontrolli puudumise EMTeadus- ja Arenduskeskuse tegevuse üle. Seisuga 30.juuni 2009.a oli Teadus- ja Arenduskeskusel vastavalt EMraamatupidamise andmetele pooleli 6 projekti, mis olid tekitanud projektipõhist ülekulu summas 256 625 EEK. Võttes arvesse, et Teadus- ja Arenduskeskuse finantseerimine peaks suures osas toimuma omavahendite abil, tõi puudulik finantskontroll Teadus- ja Arenduskeskuse tegevuse üle, kaasa erakorralised väljaminekud EMeelarvest, millega ei ole eelarve koostamisel arvestatud. Kuna vastavalt RKKS § 6 lg 1 kannab rakenduskõrgkooli rektor vastutust rakenduskõrgkooli üldseisundi ja rahaliste vahendite õiguspärase ning otstarbeka kasutamise eest, rikkus hageja eelpoolkirjeldatud tegevusega kostja väidetel oma nimetatud kohustust. Vastavalt EMrektori 7. mai 2008. a käskkirjaga nr 38 kinnitatud akadeemia Teadus- ja Arenduskeskuse põhimääruse p 1.6 on Teadus- ja Arenduskeskusel oma eelarve, mis on Akadeemia koondeelarve osa. Tegelikkuses ei olnud Teadus- ja Arenduskeskusel oma eelarvet, mille tõttu pidi akadeemia katma õppetegevuseks eraldatud rahaliste vahendite arvel Teadus- ja Arenduskeskuse planeerimatuid kulusid. Teadus- ja Arenduskeskuse eelarve puudumise tõttu on Teadus- ja Arenduskeskuse töötajate kulusid kajastatud nii riigieelarvelises hüvitamises kui ka projektide vahenditest.

26.Oma vastuväidetes hagile on kostja asunud ka seisukohale, et hageja ei saa käesolevas tsiviilvaidluses viidata varasemale distsiplinaarkaristusele, mis on vormistatud 26.mai 2009. a., sest nimetatud karistust oleks saanud vaidlustada kuni 01.07.2009.a. kehtinud ITLS § 6 lg 1 alusel nelja kuu jooksul alates karistuse määramisest. Olenemata sellest, et kehtiv töölepingu seadus ei sätesta üheselt, et hetkel kehtiva seaduse tähenduses tuleb varasemaid noomitusi käsitleda hoiatustena, on kostja siiski seisukohal, et hoiatused kannavad noomitustega sama funktsiooni. Hoiatuse mõte on anda töötajale teada, et tema töökohustuste täitmine ei ole olnud laitmatu ja kui ta oma käitumist ei paranda, siis ei ole võimalik temaga lepingut jätkata. Vastavalt VÕS § 196 lg 2 võib kestvuslepingu üles öelda alles pärast kohustuste rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist, kusjuures hoiatuste funktsioon on sarnane täiendava tähtaja andmisega. Varasemalt kehtinud töötajate distsiplinaarkaristuse seaduse kohaselt oli töölepingu lõpetamine enamasti võimalik pärast seda, kui töötaja oli pannud toime mitu distsiplinaarsüütegu ja teda oli varem karistatud noomitustega, v.a esmakordsed jämedad süüteod. Seega sarnaselt hoiatusega oli tööandja töötajale noomituse määramisega ka varem heitnud ette töötajapoolseid rikkumisi ja nn hoiatanud, et töötaja peab oma töökohustuste täitmisesse tõsisemalt suhtuma. Kostja möönab, et uue töölepingu seaduse jõustumisega muutus kogu distsiplinaarvastutuse kontseptsioon, kuid see ei muutnud asjaolu, et töötaja varasem töökohustuste täitmise kvaliteet on siiski noomituste määramise näol tuvastatav ja sellele tuginemine on vastavalt hea usu põhimõttele ka mõistlik. Seega on varasemalt määratud noomitusele tuginemine igati põhjendatud ja näitab selgelt, et tööandja ei määranud karistust mitte hageja esmakordse rikkumise tõttu, vaid pidevate ja süstemaatiliste töökohustuste rikkumise tõttu, millele tööandja oli ka varasemalt töötaja tähelepanu juhtinud. Lisaks eelpool nimetatud noomitusele on hagejale ka varasemalt, s.o. 17.jaanuaril 2008. a. määratud distsiplinaarkaristuseks noomitus, kuna hageja ei täitnud tööülesandeid nõuetekohaselt ja EM läbiviidud auditi tulemusel leiti mitmeid puudujääke nii eelarve koostamises, tulude ja kulude arvestamises, raha kasutamises, omatulu arvestamises, personalitöö korraldamises ja projektide rahastamises ning samuti ka juhtimisotsuste tegemises ja täitmises. Võttes arvesse, et tegemist on samasisuliste rikkumistega nagu hagejale töölepingu ülesütlemise avalduses kirjeldatud rikkumised, siis tuleb ka nimetatud distsiplinaarkaristust käsitleda hoiatusena töölepingu seaduse mõttes. Tööandja on töötaja tähelepanu juhtinud töökohustuste ebakvaliteetsele täitmisele, kuid sellest olenemata ei ole töötaja tööülesannete täitmise kvaliteeti parandanud. Lisaks noomituse määramisele on tööandja korduvalt juhtinud hageja tähelepanu puudustele EMtöös. Nimelt saatis 3.juulil 2007.a Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Sirje Jõgiste hagejale kirja seoses hageja tegevusetusega riigi korteriomandite moodustamisega Västriku tn 8, Tallinnas asuvas õppehoones-ühiselamus, 21.detsembril 2007.a saatis haridus- ja teadusminister hagejale kirja, kus on meelde tuletanud, et hageja ei ole vaatamata kokkulepetele esitanud tähtajaks ministrile kooli arengukava, 6.veebruaril 2008. a saatis haridus- ja teadusminister hagejale kirja, kus palus vastust 21.detsembril 2007. a saadetud kirjale ning andis kooli poolt läbiviidud senise arengukava koostamise protsessile hinnangu, mille kohaselt olid akadeemia juhtimises tõsised vajakajäämised, 6.veebruaril 2008. a on hagejale saadetud Haridus- ja Teadusministeeriumi siseauditi osakonna juhataja poolt märgukiri milles juhiti hageja tähelepanu asjaolule, et EMon 2007.aastal soetanud kaupu või teenuseid, mille kohta ei ole akadeemia esitanud vastavalt riigihangete seaduse § 37 lg 2 riigihanke aruannet, 16.aprillil 2009.a toimus hageja ja Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri JHi kohtumine, kus hagejale selgitati põhjalikult, milles seisnevad tema töö puudujäägid ja kuidas hagejal on võimalik oma tööülesandeid paremini täita, 22.septembril

Kostja on hagejale töölepingu ülesütlemise avalduses rõhutanud, et lepingu ülesütlemise põhjuseks on süütegude rohkus, nende korduvus ja süstemaatiline toimepanemine. Nimetatu oligi kaalutlusotsuse tegemise aluseks. Võttes arvesse süütegude raskust eraldiseisvalt ja arvestades juurde asjaolu, et kogumis moodustavad need vaieldamatult olulise rikkumise, leiab kostja, et lepingu ülesütlemine hagejale oli igati õigustatud. Kostja on töölepingu ülesütlemisel arvestanud mõlema poole huve ning võtnud arvesse ka avalikku huvi ning asunud seisukohale, et hagejaga kui riigiasutuse juhiga ei olnud mõistlik töösuhet jätkata pärast hageja poolt toimepandud rikkumiste iseloomu. Hageja rikkumised seondusid nõrga kontrolliga ja vahendite ebaotstarbeka kasutamisega, mis mõlemad, arvestades hageja tööülesandeid, olid eriti raskete tagajärgedega. Kostja on hageja tegevust ja selle tagajärgi kaalunud võrreldes asutuse edasise tegevuse jätkusuutlikkusega ja asunud seisukohale, et riigiasutuse huvid kaaluvad üle hageja huvid. Kostja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine hagejaga on toimunud mõistliku aja jooksul. Lepingu lõpetamise aluseks on 2009. augustis valminud audit, mis annab ülevaate hageja rikkumistest. Olenemata sellest, et osad rikkumised on esinenud ka varasemalt ja nende osas on hagejat hoiatatud, siis hageja ei ole oma tegevust parandanud ja rikkumisi kõrvaldanud. Tulenevalt sellest on kostjal õigus ka tugineda koondauditile ja selle tulemustele, mille tulemuste avaldamisest alates saab hakata arvutama mõistlikku aega tepingu ülesütlemiseks. Kõige eeltoodu alusel leiab kostja, et hageja tööleping oli üles öeldud õigesti, selleks eksisteeris seaduslik alus ning kostja ei ole rikkunud õigusaktide nõudeid. Juhul, kui kohus mingil põhjusel peaks töölepingu ülesütlemist tühiseks, palub kostja kohtul lõpetada hageja tööleping TLS § 107 lg 2 alusel seisuga 19.august 2009.a. Vastavalt TLS § 107 lg-le 2 lõpetab kohus või töövaidluskomisjon sama paragrahvi 1.lõikes sätestatud juhul (ehk kui ülesütlemine on tühine või tühistatud) tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Viidatud sättest nähtuvalt on kohus poole vastavasisulise taotlusega seotud ehk igal juhul kuulub hageja tööleping lõpetamisele seisuga 19.august 2009.a.

Haridus- ja teadusministeeriumile 13.septembrist 2007.a, EMtöötajate vastuse Haridus- ja teadusministeeriumile 13.detsembrist 2007.a., EMmajanduskulude koondeelarve 2009.a., EMja M omatulude arvelt tehtud kulutused seisuga 01.01.2009-19.08.2009, EM ja OÜ E vahel sõlmitud töövõtuleping 17.detsembrist 2008.a., EMja RKAS vahel 29.detsembril 2008.a. sõlmitud ühiste kavatsuste protokolli, JH ́i e-kirja hagejale 3. detsembrist 2008.a., arved nr 81701, nr. 1849, nr. 1073003, nr. 440, Haridus- ja teadusministeeriumi hallatavate riigi õppeasutuste juhtide töölähetuste vormistamise korra 12.novembrist 2007.a., hageja San Francisco lähetusega seonduvad dokumendid 3.septembrist 2008.a., hageja Hiina RV lähetusega seonduvad dokumendid 13.jaanuarist 2009.a., EMpalgajuhendi 16.maist 2008.a., EMmaksekäsu kiirmenetluse dokumendid, EMauditi kinnituse 31.märtsist 2009.a., TH, RPja KLavaldused hagejale vastavalt 14.maist 2009.a.., 21.maist 2009.a. ja 21.maist 2009.a., EM käskkirjad 22. maist 2009.a. ja 2.juuni 2009.a., 1.juuni 2009.a. käskkirja õigusliku analüüsi, EMpõhimääruse 7.maist 2009.a, EM käskkirja 23.märtsist 2009.a., JKja HLvahel sõlmitud kokkuleppe töölepingu lõpetamisest 20.märtsist 2009.a., väljavõtte EM raamatupidamissüsteemist ülekulu suuruse kohta, haridus- ja teadusminister TL ́e käskkirja 17.jaanuarist 2008.a. ja tema kirjad hagejale 21.detsembrist 2007.a. ning 6. veebruarist 2008.a., haridus- ja teadusministri kirjad hagejale 6.veebruarist 2008. a. ja 22. septembrist 2008.a., EMkäskkirja 23. märtsist 2009.a. ja HLavalduse hagejale 20.märtsist 2009.a. Kostja taotles kohtuistungil tunnistajatena üle kuulata: Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri JHi, KA, LKja JT. Hageja seisukoht tunnistaja JHi ülekuulamise kohta kohtuistungil tunnistajana. Hageja leidis, et tunnistaja JHi ülekuulamine kohtuistungil tunnistajana on vastuolus menetlusnormidega, kuivõrd JH on kostja esindaja töötades Haridus- ja teadusministeeriumi kantslerina. TsMS § 251 lg.1 kohaselt ei ole menetlusosalise esindajat võimalik tunnistajana üle kuulata. JH tegi kostja esindajana hagejale 19.08.2009.a. ka ettepaneku, et hageja esitaks avalduse töölepingu lõpetamiseks töötaja algatusel ning sellest keeldumise korral esitas hagejale ministri käskkirja töölepingu ülesütlemiseks tööandja algatusel. Seega tegutses JH kostja esindajana pidades kostja nimel läbirääkimisi hagejaga töölepingu lõpetamise üle. Lisaks sellele, et JH tegutses faktiliselt kostja esindajana, olid JHil ka õigusaktidest tulenevalt seadusjärgne esindusõigus kostja esindamiseks käesoleva vaidluse esemeks olevates küsimustes. Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimääruse § 26 lg.2 p.11 kohaselt on kantsleri pädevuses sõlmida ministeeriumi nimel lepinguid ja esindada ministeeriumi, mistõttu on kantsleril vastavas osas esindusõigus. Seega on ilmne, et JHil oli ja on seadusjärgne esindusõigus küsimustes, mis on käesoleva kohtumenetluse esemeks, mistõttu on ta käsitletav kostja esindajana ning tema ülekuulamine tunnistajana ei olnud lubatav. Eeltoodust tulenevalt on JHi ütluste näol tegemist kõlbmatu tõendiga (tegemist ei ole tunnistaja ütlustega), mis tuleb jätta asja lahendamisel tähelepanuta. Kohtuotsuse põhjendused.

30.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus TLS § 88 lg 1 p-dest 2, 3, 5 ja 7, milliste kohaselt. võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist eelkõige kui töötaja - ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine) (p 2) - on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (p 3) - on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu ( p 5) - on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekitamise ohu (p 7), sest just nimetatud alustel on kostja hagejale töölepingu üles öelnud. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuste rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolud teada sai või pidi teada saama. TLS § 95 sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (lg 1 1.lause), tööandja peab ülesütlemisavaldust põhjendama ning seda samuti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (lg 2 1. ja 3. lause) ning, et põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemisvalduse kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju (lg 3). TLS § 97 lg 2 reguleerib erakorralisest ülesütlemisest etteteatamise tähtajad, sõltuvalt sellest kui kaua töötaja selle tööandja juures töötanud on, lg 3 sätestab aga et TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki

35.Edasi leiab kostja, et hageja on pannud toime käskkirja punktides 4, 5, 6 ja 12 nimetatud tegudega rikkumised, millega ta põhjustas tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu ning millest tulenevalt oli tööandjal õigus töötajaga tööleping lõpetada TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Kohus asub seisukohale, et vastavalt TLS § 88 lg 1 p 5 sätestatule on tööandjal õigus töötajale tööleping üles öelda siis kui töötaja on toime pannud konkreetse teo, s.o. kas varguse, pettuse või muu teo mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse. Kohtupraktika kohaselt on sellise teona käsitletud tööandja vara ohtu seadmist nii otsese varalise kahju tekitamisega kui ka saamata jäänud tulu näol, samuti juhul kui töötaja on käitunud viisil, mis tekitas tööandja mõistlikus kliendis, tarbijas või äripartneris usaldamatuse tööandja vastu. Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus kas hageja on selliseid rikkumisi toime pannud. Kostja väidetel põhjustas töötaja suhtes usalduse kaotuse: - eelarveliste vahendite kasutamine isiklike kulude hüvitamiseks (kk p 4), kuna hageja esitas fraki ja selle juurde kuuluvate aksessuaaride soetamise hüvitamiseks arved EM. Samuti esitas JKakadeemiale väljamaksmiseks ka tema terviseuuringute arve; Kohus leiab, et hageja poolt kostjale esitatud arve fraki ja selle juurde kuuluvate aksessuaaride hüvitamiseks ei saa olla aluseks tööandja usalduse kaotusele töötaja suhtes, sest hageja ei teinud seda ei tööandja vara varguse või pettuse eesmärgil ega ka muu rikastumise eesmärgil, vaid arvates, et frakki kantakse EM esindataval üritusel millest tulenevalt hüvitatakse talle ka selle ning aksessuaaride soetamise kulud. Saades teada, et nimetatud kulud tuleb kanda temal endal, palus ta nimetatud summad oma palgast kinni pidada, mis on tõendatud JKavaldusega EM raamatupidajale 14. aprillist 2009.a. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et hageja soovis lasta hüvitada talle ka tema terviseuuringud, mida tõendab ka kohtule dokumentaalse tõendina esitatud arve, kuid saanud teada EMraamatupidajalt, et neid kulutusi ei ole võimalik hüvitada, tasus hageja need ise. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei saanud hageja kirjeldatud käitumine olla aluseks tööandja usalduse

Kohus võtab kõigepealt seisukoha hageja poolt tellitud projekteerimistöödega ning RKAS-ga sõlmitud lepinguga. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt koostatud hageja töölepingu ülesütlemise avaldusest ei nähtu kellelt on hageja projekteerimistöid tellinud ilma, et Eesti Mereakadeemiale selleks raha oleks eraldatud. Samas puudub poolte vahel vaidlus selles, et EMja EMM uute õppehoonete asukohaks oli Vabariigi Valitsuse otsusega planeeritud alates 01.09.2009.a. , Tallinnas asuvad hooned, mille renoveerimiseks projekteerimistööd ongi tellitud. Vaidlus puudub ka selles, et hooned olid vaja enne õppetöö algust renoveerida, kuid pooled vaidlevad selle üle kas EMl olid vahendid projekteerimistööde tellimiseks ning kas hageja oli õigustatud kasutama selleks EMomavahendeid. Kohus nõustub kostjaga, et vastavalt RES § 29 lg 1 sätestatule on riigiasutusel õigus teha kulusid ainult siis kui talle selleks riigieelarves või selle alusel kinnitatud eelarves vahendeid on ette nähtud. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja JT ütluste kohaselt ei võimaldanud EMomavahendid teha investeeringuid põhivarasse. Investeeringute tegemisel tegevuskuludeks eraldatud raha arvelt väheneb õppekuludeks eraldatud summa. Tunnistaja JHi ütlustega ja väljatrükiga EMraamatupidamise programmist on tõendatud, et hageja töölepingu ülesütlemise hetkel ületasid EMkulud omatulusid 390.786,25 krooni võrra, kuigi samaks ajaks oli veel tasumata EMpoolt OÜ-le E 415.000.- krooni. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt projekteerimistööde tellimine , Tallinnas hoone renoveerimiseks selleks riigieelarvest raha eraldamiseta ja EMomavahendite arvel oli küll hagejapoolne töökohustuste rikkumine, kuid kostja ei ole tõendanud, et hageja on sellega kostjale süüliselt olulisel määral kahju tekitanud või selle kahju tekkimise ohu loonud. Ka RKAS-ga heade kavatsuste protokolli sõlmine hageja poolt 29.12.2008.a., ei saa olla kohtu seisukoha kohaselt hageja suhtes töölepingu ülesütlemise aluseks TLS § 88 lg 1 p 7 alusel. Tunnistaja JOütluste kohaselt, kes oli EMmajandusnõunik, kaasati RKAS , Tallinnas renoveerimise projekti selleks, et vaja oli müüa tn hooned, et välja ehitada õppehoone. Heade kavatsuste protokolli koostamisel osalesid nii kantsler, rektor kui ka RKAS juhtkond. Koopia heade kavatsuste protokollist saadeti viseerimiseks ka kantslerile, kuid kantsler leidis, et kooskõlastust ministeeriumi poolt heade kavatsuste protokollile ei ole vaja kuna RKAS ongi ellu kutsutud selleks, et riigi varaga tegeleda. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei saanud hageja nimetatud heade kavatsuste protokolli allkirjastamisega tekitada süüliselt kostja varale olulist kahju või tekitada kahju tekkimise ohu. Seega on töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 7 alusel käesolevas lõigus nimetatud asjaoludel alusetu. Kohus leiab, et kohtu käsutuses olevate tõenditega, s.o. ei dokumentaalsete tõenditega ega ka KAi tunnistajana antud ütlustega, ei leidnud kohtuistungil tõendamist, et hageja poolt lepingu

nr 1-17/34 sõlmine PHOÜ-ga, millega lubati paigaldada kuni 31.08.2012 Tallinnas, hoone katusele kolm antenni ning hoonesse kaks jõujaama ja üks tugijaam, on hageja tekitanud kostjale süüliselt ja olulisel määrala varalist kahju või tekitanud kahju tekkimise ohu, mistõttu ei saa nimetatu olla aluseks töölepingu ülesütlemiseks hagejale TLS § 88 lg 1 p 7 alusel. Järgmisena väidab kostja, et hageja on teinud põhjendamatu korralduse töölepingu lõpetamise tõttu 21 puhkusepäeva tasu väljamaksmiseks vaatamata asjaolule, et töötaja töösuhe ei lõppenud, vaid ta asus samal päeval tööle teisele töökohale. Samuti on ebaselge mille eest maksti töölepingu lõpetamisel töötajale hüvitist 31.500.- krooni. Kohus on seisukohal, et kohtuistungil leidis tõendamist, et tööleping HLlõpetati 23.03.2009.a. seetõttu, et teadus- ja arendusprorektori ametikoht EMlikvideeriti kuna prorektorite ametikohti oli akadeemias liiga palju. Nimetatud on tõendatud tunnistaja JTi ütlustega. EMkäskkirjast nähtub, et töölepingu lõpetamisel on makstud töötajale puhkuseraha 21 päeva eest ning hüvitist töölepingu lõpetamise eest. Kuna kostja märgib hagejaga töölepingu lõpetamise käskkirjas seda, et hüvitise maksmine töötajale on ebaselge, kuid paneb JKsüüks seda, et välja maksti puhkusehüvitis 21 päeva eest, vaatamata sellele, et HLsõlmiti uus tööleping, leiab kohus, et töölepingu lõpetamisel töötajaga ühel ametikohal töötamiseks, tuligi tööandjal töötajale välja maksta kõik töötajal saadaolevad summad lõpparve koosseisus, kaasaarvatud hüvitised töölepingu lõpetamise eest ja puhkusehüvitis. Uuel töökohal tööle asumisel tekib poolte vahel uus töösuhe, mille kohaselt arvestatakse ka puhkust uuel töökohal töötamise aja eest eraldi. Eeltoodust tulenevalt ei tekitanud hageja kostjale töölepingu lõpetamisega ja sellest tuleneva hüvitise ja puhkusehüvitise väljamaksmisega kostjale süüliselt ja olulisel määral kahju, mis oleks saanud olla aluseks hagejale töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 7 alusel. Kohus on seisukohal, et hageja ei saanud tekitada kostjale süüliselt ja olulisel määral varalist kahju või tekitada selle tekkimise ohtu ka oma 31.03.2009 kirjaga, mille kohaselt on ta teavitanud, et EMvastu ei ole esitatud ühtegi pretensiooni, Maksuameti ettekirjutust ega hagiavaldust, samuti ei ole asutuse hallatavale varale pööratud sissenõuet, mis ei oleks kajastatud aastaaruandes ning, et asutusel ei ole õiguslikke probleeme, mis ei ole kajastatud aastaaruandes, kuid avaldavad aastaaruandele mõju ning seda vaatamata sellele, et 29.12.2008 oli saabunud Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldus OÜ Ppoolt 70.000.- krooni + viiviste saamiseks ning tulenevalt vastuväiteesitamisest asi kohtusse hagimenetlusse ja võeti kohtu poolt ka 16.03.2009.a. menetlusse. Kohus nõustub hagejaga, et tema kiri Haridus- ja Teadusministeeriumi siseauditiosakonnale 31.03.2009.a. käib 2008.a. aastaaruande kohta, mis nähtub kirja pealdisest ja ka kirja p. 10 kontekstist. Nimetatud asjaolu kohta andis kohtuistungil ütlusi ka tunnistaja JT. Eeltooduga ei saanud kostja hagejale töölepingut üles öelda eeltoodud põhjendusel TLS § 88 lg 1 p 7 alusel. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et hageja kinnitas oma 22.05.2009.a. käskkirjaga nr 4-11/21 p kahe EMtöötaja puhkusegraafiku muutmise lubades töötajad puhkusele viisil mil üle poole puhkusepäevadest moodustavad laupäevad ja pühapäevad. Kostja leiab et hageja kasutas sellega ebaotstarbekalt Mereakadeemia rahalisi vahendeid, mille tõttu kostja kaotas hageja suhtes usalduse. Kohtu käsutuses olevad TH, RPja KLavaldused ja hageja viseering „Nõus“ tõendavad, et sellised avaldused nimetatud isikud esitasid ja kostja töötajate puhkusega sellisel viisil ka nõus oli. Ka kostja poolt allkirjastatud käskkiri 22. maist 2009.a. tõendab, et tööandja lubas töötajad eelpoolkirjeldatud viisil puhkusele. Tulenevalt aga JTi kui ehitus- ja õigusnõuniku õiguslikust analüüsist nimetatud käskkirjale, muutis JKoma 22. mai 2009.a. käskkirja 2.juuni 2009.a. käskkirjaga ja tühistas varem välja antud käskkirja. Kohus asub seisukohale, et käesoleva kohtuotsuse lõigus kirjeldatud tegevusega ei saanud hageja tekitada kostjale süüliselt ja olulisel määral varalist kahju, kuna ta tühistas oma ekslikult välja

37.Tulenevalt asjaolust, et kostja on oma käskkirja nr 716 p-s 2 asunud ka seisukohale, et EMon Tallinnas, kinnistul paikneva hoone renoveerimiseks riigihanke läbiviimisel korduvalt eksinud riigihangete seaduse nõuete vastu, s.o. EMon võtnud kaks hinnapakkumist projekteerimisfirmadelt ent töövõtuleping on sõlmitud kolmanda ettevõttega (OÜ E ), millega ei ole tagatud riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus ning võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine (ülesütlemisavalduse punkt 2.1.), samuti ei ole EMselgitanud, mitmelt pakkujalt on küsitud hinnapakkumist, mis on valitud pakkuja eelised ning miks ei ole peetud vajalikuks võtta OÜ E hinnapakkumist projekteerimistöödele, millega ei ole tagatud riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus ning võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine (ülesütlemisavalduse punkt 2.2.) ning lisaks sellele ei ole EMoma veebilehel teavitanud tarnijaid oma soovist tellida projekteerimistöid, kontrollib kohus nimetatud asjaoludega on hageja tekitanud kostjale süüliselt ja olulisel määral varalist kahju nagu kostja märgib töölepingu ülesütlemise avalduse p-s 13.4 või mitte. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole ei kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ega ka tunnistajate ütlustega ümber lükanud kostja käskkirja p-s 2 toodud väiteid hageja poolt nimetatud rikkumiste toimepanemise kohta, vaid kinnitab oma kirjas 27.aprillist 2009.a. „Märkused ja selgitused 2008.a. EMmajandusaasta aruande kohta“, et tõepoolest p-s 17, et hinnapakkumine jäeti OÜ-lt E võtmata, kuigi leping tööde teostamiseks vormistati ja ka töö oli juba käivitunud. Kohus nõustub kostjaga, et käskkirja p-s 2 nimetatud teos on käsitatavad RHS § 3 p 2 ja 3 ja 16 rikkumistena, kuid kohus nõustub ka hagejaga, et kostja ei ole tõendanud, et tal oleks ülesütlemisavalduse p-s 2 nimetatud hagejapoolsetest rikkumistest olulist kahju tekkinud või hageja oleks sellega loonud kostjale kahju tekkimise ohu ning hageja oleks selles süüdi. Kuna nimetatud asjaolude tõendamise kohustus lasub tööandjal, kes sellele alusel töötajale töölepingu üles on öelnud, ja hageja seda tõendanud ei ole, puudus kostjal mõjuv põhjus hagejaga töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 7 alusel töövõtulepingu ülesütlemise avalduses p-s 2 nimetatud asjaoludel.

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Lahendi andmed

Lahendi tekst

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid