Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.augustil 2010.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-22059
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi V. M. vastu võlgnevuse 131 575.40 krooni ja viivise nõudes
Hagihind
114 624.92 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040 Hageja volitatud esindaja jurist Silva Kark, Rakvere 5 Jõhvi 41592, e-post [email protected] Kostja: V. M., isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx 12.augustil 2010.a. kirjalikus eelmenetluses
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista V M`ilt Swedbank AS kasuks 131 575.40 (ükssada kolmkümmend üks tuhat viissada seitsekümmend viis krooni ja 40 senti) krooni, sealhulgas võlgnevuse põhiosa 114 624.92 krooni, intress 10 847.24 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 6203.24 krooni. 3.Välja mõista V Milt Swedbank AS kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel muutunud sissenõutavaks, alates 11.05.2010.a. kuni põhinõude, 114 624.92 krooni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). 4.Välja mõista V Milt Swedbank AS kasuks menetluskuluna hagihinnalt tasutud riigilõiv 12 500.00 (kaksteist tuhat viissada) krooni. Selgitada, et V M tuleb Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt menetluskuludelt tasuda viivist Võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni. 5.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-22059 kannab kostja täies ulatuses. 2.Hageja menetluskulu on hagihinnalt tasutud riigilõiv 12 500.00 krooni.
Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pank AS või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostja on küll eelmenetluses elektrooniliselt vastanud, kuid vastus ei vasta dokumendi esitamise nõuetele, mis võimaldaksid TsMS § 336 lg-te 1 ja 4 sätete kohast saatja turvalist tuvastamist. Seega ei ole kostja nõuetekohaselt vastanud, kuigi on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 18.02.2009.a. sõlmisid pooled laenulepingu nr xxxxxxxxxxxx summas 114 624.92 krooni intressimääraga 26% aastas tagastamise tähtajaga 09.02.2014.a. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 09.kuupäeval summas 3646.95 krooni. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksetega võlgnevusse alates 09.05.2009.a. Nimetatud asjaolu annab tunnistust, et kostja rikkus Lepingust tulenevaid omapoolseid rahalisi kohustusi. Sellest tulenevalt oli hageja õigustatud Lepingus sätestatud korras tegema tegusid, mille tagajärjel Leping hageja poolt üles öeldi. Lepingu ülesütlemisel tekkis kostjal kohustus tagastada hagejale tagastamata krediidisumma ning tasuda lepingujärgsed intressid. Kostja endale võetud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud ja hageja oli sunnitud pöörduma hagiavaldusega kohtusse. Kostjal on hageja ees lepingust tulenevalt põhivõlga 114 624.92 krooni ja tasumata intresse 10 847.24 krooni. Hageja nõue tagastamata laenusunna ja intressi
saamiseks hagis nõutud ulatustes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kuna kostja ei täitnud Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust summas 114 624.92 krooni tähtaegselt, on kostja viivitanud selle kohustuse täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale viiviseid kokku summas 6103.24 krooni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates hagi esitamise kuupäevast, s.o. 22.04.2010.a TsMS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 12 500.00 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.