Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel otsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, tegevusetus, mis oli mõjuvast st põhjusest. Kajale tuleb lisada tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuva lisada kõik

vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 28.12.2009 laekus Viru Maakohtule Julianus Inkasso OÜ hagiavaldus V T (ik: xxxx) vastu 10 264.74 krooni võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja (V T) sõlmisid 16.10.2005 liitumislepingu ja järelmaksulepingu nr. 1579975, mille alusel kohustus AS Elisa Mobiilsideteenused pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Kostja on kohustunud täitma ka lepingute lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. AS Elisa Mobiilsideteenused on esitanud kostjale osutatud teenuste/ja kaupade eest tasumiseks arveid, mille alusel oli kostja kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. 28.12.2008 loovutas AS Elisa Mobiilsideteenused kostja vastu nõude põhisummas krooni koos kõrvalnõuetega hagejale - OÜ-le Julianus Inkasso.

5132.87

Vastavalt kostjaga sõlmitud lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja kohustust täitnud ega nõuet rahuldanud. Kostja võlgneb hagi esitamise seisuga põhisummas 5132.87 krooni. Viiviste tasumist nõuab hageja kostjalt alates 18.01.2007 kuni 18.12.2009, vähendades heas usus tegutsedes viivisnõuet põhivõla summani – 5131.87 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 ja 6 ja § 113 sätetele ning taotleb kostjalt kokku summa 10 264.74 krooni väljamõistmist ja menetluskulude hüvitamist. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest ning kostjale tasumiseks esitatud arvetest, samuti viivise arvestus, ärakirjad nõudeloovutamise teatisest ja võlateatisest ning teenuste kasutamise üldtingimustest, menetluskulude nimekiri, esindustasu arve, maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõe2

tuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud registrijärgsele elukoha aadressile (xxxx) ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid tagastati kohtule. Kostja on hagimaterjalid isiklikult oma tööandja (xxxx) vahendusel kätte saanud 09.06.2010 ja on ka teatanud oma aadressi - xxxx. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal 25.06.2010 (peale riigipühi esimene tööpäev). TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus temaga sõlmitud lepingute tingimusi, jättes tasumata temale osutatud teenuste eest, samuti jättes tasumata järelmaksu osamaksed. Kostja vastu esinev võlanõue koos kõrvalnõuetega on loovutatud võlausaldaja poolt sissenõudmiseks hagejale. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagile käesoleva ajani vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub seega hageja kasuks kokku väljamõistmisele summa 10 264.74 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 5132.87 krooni ja viivis 5131.87 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 19.12.2009 (viivis hagi esitamisel arvestatud seisuga 18.12.2009) määras 0,15% tagastamata põhinõudest päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad kulud kokku summa 3 800 krooni, sellest 1200 krooni moodustab vastavalt Riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv (maksekorraldus nr e4-25, 21.12.2009) ning 2600 krooni koos selles sisalduva käibemaksuga (433.33 krooni) moodustab hageja poolt hüvitatud õigusabikulu. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 16. septembril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.