Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagejal on õigus esitada esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 07.09.2009 esitas Era Liisingu Inkassoteenused AS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse K R`i vastu võlgnevuse 16 000 krooni ja menetluskulude 750 krooni nõudes.

Menetluse käik 18.09.2009 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. 09.10.2009 esitas võlgnik A R makseettepanekule tähtaegselt vastuväite, märkides, et tunnistab nõuet osaliselt – summas 10 500 krooni. Vaidlustamata nõude osas tegi Pärnu Maakohus 17.01.2010 maksekäsu kohtumääruse, kohustades võlgnikku tasuma avaldajale tunustatud osas võlgnevuse katteks 10 500 krooni. Võlgniku poolt vaidlustatud võlanõudes (summas 5500 krooni) maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning TsMS § 486 lg 1 tulenevalt edastati ülejäänud nõudes avaldus 25.01.2010 Pärnu Maakohtu poolt hagimenetluses jätkamiseks Viru Maakohtule. 02.02.2010 kohustas Viru Maakohus oma korraldava määrusega TsMS § 487 lg 1 tulenevalt avaldajat Era Liisingu Inkassoteenused AS –i hagimenetluses jätkamiseks viivitamata esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul. 22.02.2010 esitas AS Era Liisingu Inkassoteenused (reg.kood 10625474) Viru Maakohtusse põhjendatud nõudega hagiavalduse K R`ilt viivivõlgnevuse 4960 krooni väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi viivisnõudes summas 4960 krooni korraldava määrusega 03.03.2010 menetlusse ja väljastas kostjale tutvumiseks ning kirjaliku vastuse esitamiseks.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja on omandanud nõude K R`i vastu summas 16 000 krooni. Nõude loovutamise aluseks on OÜ SMS Laen (esialgne võlausaldaja) ja Era Liisingu Inkassoteenused AS ́i vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr 061206. Hageja nõudis kostjalt nii suuliselt kui ka kirjalikult võlgnevuse likvideerimist, kuid kostja ei reageerinud. SMS Laen OÜ ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 12.01.2009 lepingu nr 203385 , mille alusel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta laenu. 12.01.2009 esitas kostja laenutaotluse 8000 krooni saamiseks üheksakümneks (90) päevaks intressiga 1900 krooni laenu perioodiks. Esialgne võlausaldaja rahuldas kostja taotluse ja kandis samal päeval kostja pangakontole 8000 krooni. Kostja kohustus laenusumma koos intressidega tagasi maksma hiljemalt 20.04.2009, kuid oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale koos kõikide seadusest ja lepingust tulenevate õigustega. Hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue koosnes laenu põhiosast summas 8000 krooni, tasumata intressist (lepingu p 4 - 0,38% päevas, summas 1900 krooni laenu perioodi eest); tasumata viivisest (lepingu p 13 järgi – 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summast). Seisuga 07.09.2009 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni) vastavalt 5560 krooni.

Seisuga 17.01.2010 moodustas kostja võlgnevus seega kokku 15 460 krooni. Kostja tunnistas maksekäsu kiirmenetluses hageja nõuet summas 10 500 krooni, mida hageja arvestas summas 8000 krooni põhivõla katteks, intressi katteks summas 1900 krooni ja viivise katteks summas 600 krooni. Hagiavalduses märgitud võlanõudeks oli seisuga 22.02.2010 viivisnõue summas 4960 krooni, mille hageja palub kostjalt välja nõuda. Hageja tugineb hagi õiguslikul põhjendamisel VÕS § 8 lg 1, 396 lg 1, 8 lg 2, 76 lg 1, 82 lg 7, 100, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, 113 lg 1, 397 lg 1 ja 164 sätestatule. Samuti palub hageja jätta hageja poolt kantud kohtukulud kostja kanda ja need (nõude esitamisel kokku tasutud riigilõiv summas 1200 krooni) kostjalt välja mõista. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid - leping nr 203385, maksekorraldus 49957 laenusumma ülekandmisest kostjale, võlateatised, nõude loovutamise leping nr 061206 ja selle lisad, teenuse kasutamise leping, lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaat, esindaja volitusi tõendavad dokumendid, maksekorraldus hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu tasumise kohta summas 450 krooni.

II. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud ega põhjendatud nõudega hagiavalduses esitatud viivisnõudele vastuväiteid esitanud.

III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus tagaseljaotsus, eljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud kostja registrijärgsele elukoha aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja on hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu kätte saanud 04.06.2010. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 18.06.2010. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja laenusaajana on jätnud oma kohustuse laenuks saadud rahasumma tähtaegseks tagastamiseks täitmata, siis on ta rikkunud lepingut ning hageja võlausaldajana võib VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kostjalt kui kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus-või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Nõude loovutamise õiguse ja alused sätestab VÕS § 164. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja poolt hagiavalduses märgitud viivisvõlgnevuse summas 4960 krooni ulatuses.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamisel hageja poolt kohtus vähendatud ulatuses tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda vastavalt vähendatud nõudele. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja esitatud menetluskulude taotluses on kuluna märgitud hageja poolt kostja vastu esitatud nõude osas tasutud riigilõiv (vastavalt hagihinnale ja ka materjalide väljatrüki ja paljundamise tasuna) kokku summas 1200 krooni, sellest 450 krooni on hageja tasunud täiendavat riigilõivu viivisnõudega hagiavalduse esitamisel (maksekorraldus nr 10226, 22.02.2010), 750 kooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 21.septembril 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.