2-10-22884/5 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Hagiavalduses esitatud asjaolud Elion Ettevõtted AS (hageja) ja P T (kostja) sõlmisid 11.09.2006 kliendilepingu nr 5348333, mille p 1 kohaselt on kliendil võimalus sõlmida lepinguid Elioni poolt pakutavate toodete kasutamiseks; p 2 kohaselt kohustuvad pooled omavahelistes lepingulistes suhetes järgima muu hulgas ka Elioni üldtingimusi. 12.10.2007 oli poolte vahel sõlmitud seadmekasutusleping nr 6823020, mille alusel andis hageja kostjale tasuta kasutamiseks seadmed lepingu p 1 tulenevatel tingimustel, et kostja kasutab toodet „Kodulahendus“ 2 aasta jooksul. Hageja andis kostjale seadme üleandmise-vastuvõtmise akti alusel kostja kasutusse IP Digiboks Amino Aminet 110 ja Marsruuter Thomson ST-546. Lepingu p 14 kohaselt oli kostjal kohustus maksta hageja nõudmisel aktis fikseeritud seadme ennetähtaegse tagastamise tasu lepingus ettenähtud ulatuses. Kostja kasutas toodet „Kodulahendus“ aadressil xxxx tootelepingu nr 5348478 alusel. AS Elion Esindus ja kostja vahel oli sõlmitud 19.06.2007 järelmaksu müügileping nr 6366617, mille kohaselt ostis kostja müüjalt sülearvuti HP Compaq 6715 kogumaksumusega 14 990 krooni. Järelmaksu müügilepingu p 2 kohaselt kinnitas kostja ostjana, et on teadlik müüja ja Elion Ettevõtted AS vahel sõlmitud faktooringulepingust, mille tingimustest tulenevalt oli faktooril õigus lepingust tulenevaid nõudeid sisse nõuda ja makseid vastu võtta, kuna müüja on loovutanud lepingust tulenevad nõuded ostja suhtes faktoorile. Lepingu p 3 kohaselt kohustus ostja tasuma lepingust tulenevad maksed Elion Ettevõtted AS-ile vastavalt viimase poolt esitatud arvetele. Viivis makse mittetähtaegse tasumise korral on 0,15% tähtaegselt tasumata summalt iga kalendripäeva eest. Kostja ei tasunud esitatud arveid õigeaegselt ning hageja ütles kostjaga sõlmitud toote kasutamise aluseks oleva lepingu üles 29.02.2008, tuginedes elektroonilise side seaduse § 100 lg 2. Seadmekasutuslepingu p 19.3 kohaselt oli hagejal õigus seadmekasutusleping üles öelda, kui Elion ütleb tootelepingu üles lepingu või seaduses sätestatud alustel. Hageja ütles seadmekasutuslepingu üles 29.02.2008. Hageja ütles järelmaksu müügilepingu üles makseviivituse tõttu lepingu p 12 alusel. Lepingu ülesütlemisel kuulub tasumisele kauba kogumaksumuse jääk koos intresside ja viivistega ning lisaks on õigus nõuda lepingu ülesütlemisega kaasnevate kulude hüvitamist (p 13). Hageja esitatud ja kostja poolt tasumata jäetud arved koos arvetekoondiga on lisatud hagiavaldusele. Kostja ei ole hageja poolt 02.02.2008, 02.03.2008 esitatud võlanõuetele reageerinud. Kokku moodustab kostja võlgnevus hageja ees summa 13 395.55 krooni, millest 12 922.55 krooni moodustab võlgnevus järelmaksu osamaksete eest ja 473 krooni võla sissenõudekulu vastavalt Elioni hinnakirjale.

Hageja on esitanud ka kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse (ts asi nr 2-08-49849), mis Viru Maakohtu määrusega 30.10.2009 jäeti rahuldamata, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva asja, tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tuginedes veel VÕS § 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108 sätestatule palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse katteks kokku summa 13 395.55 krooni, samuti jätta esitatud nõudega seotud ja hageja kantud menetluskulud (kokku summas 3250 krooni) täielikult kostja kanda. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad kostjaga sõlmitud lepingutest, väljavõte hinnakirjast ja Elioni üldtingimustest, koopia seadme üleandmise-vastuvõtmise aktist, kostjale väljastatud arved, võlanõuded, arvete koond, maksekorraldused riigilõivude tasumisest ning esindajale väljastatud volikiri. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses ja poolte vahel sõlmitud lepingus märgitud elukoha aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostja elukoha aadressil allkirja vastu kostjale kätte antud 24.05.2010. edasiandmiseks kostjale. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 07.06.2010. TsMS § 394 lg 5 kohaselt peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus lepingut, jättes täitmata oma lepingulised kohustused. Kostja jättis ka tasumata temaga sõlmitud ostu-müügilepingu alusel ostetud asja eest tasumisel ettenähtud järelmaksu osamaksed.