Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

seljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajavajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 01.03.2010 esitas Swedbank AS Viru Maakohtusse hagi M L vastu võlgnevuse 51 050.02 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (endine AS Hansapank) ja kostja (M L) sõlmisid 10.04.2007 laenulepingu nr 07-066811VL summas 60 000 krooni, intressimääraga 16% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 10.04.2011. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 10.kuupäeval summas 1708.15 krooni. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 10.10.2008 ja kuni 10.05.2009 laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 8 üksteisele järgneva tagasimaksega. Lepingu p 10 järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates vastavalt panga hinnakirjas fikseeritule, tulenevalt VÕS § 113 sätestatust. 25.06.2009 saatis hageja kostjale lepingus märgitud aadressil teate lepingu lõpptähtaja möödumise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 27.07.2009. Hageja hoiatas kostjat, et nimetatud tähtajaks kohustuste mittetäitmisel alustatakse kohtumenetlust kogu laenusumma sissenõudmiseks. Lepingu allkirjastamisel kostja kinnitas, et on lepingu läbi lugenud ja on teadlik lepingu tingimustest ja asjaolust, et kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksmisega viivitamisel on hagejal õigus leping üles öelda p 13.1.2 alusel. Lepingu p 14.4 kohaselt loetakse lepingus näidatud aadressil saadetud kirjad kättesaaduks, kui teatise postitamisest on möödunud viis pangapäeva. 04.06.2009 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Kostja ei ole hagejat teavitanud kohustuste täitmist takistavast asjaolust, mistõttu kohustuste rikkumine kostja poolt ei ole vabandatav. 28.07.2009 esitas hageja Pärnu Maakohtusse avalduse võlgnevuse ja menetluskulude väljamõistmiseks. 15.02.2010 jättis kohus hageja avaldused rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Seisuga 25.02.2010 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 51 050.02 krooni, millest põhiosa moodustab 43 025.65 krooni, intress 5 137.88 krooni (ajavahemik 10.10.2008 – 04.06.2009) ja põhiosa viivis 2 886.49 krooni (10.10.2008 -25.02.2010). Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102, 113 lg 1 ning TsMS § 367, 174-1 lg 3 ja 177 lg 2 sätetele.

Hageja taotleb kostjalt võlgnevuse katteks kokku 51 050.02 krooni väljamõistmist, samuti alates 26.02.2010 kuni põhinõude täitmiseni viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+ 7% aastas). Hageja on esitanud ka taotluse juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ei vasta, asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega tegemisega. Samuti taotleb hageja menetluskulude summas 8 790.77 krooni kostjalt väljamõistmist ning nimetatud summas menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ka viivist. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – laenuleping, lepingu järgi sooritatud operatsioonid ja võlgnevuse arvestus, laenu tagastamise graafik; kostjale väljastatud kirjalik teade lepingu ülesütlemisest ja kohustuste täitmise nõudekiri 25.06.2009, kohtumäärus 15.02.2010 maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmisest, maksekorraldus riigilõivu tasumisest, hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid. II Kostja vastuväited vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressidele ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kätte antud 09.06.2010 hagiavalduses ja ka lepingus märgitud aadressil – xxxx - kostja emale (M L) edasiandmiseks kostjale. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 25.06.2010. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani kohtule teatatud hagile mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja on esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata intressid ja laenu tagasimaksed lepingutes sätestatud summades ja tähtaegadeks. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses (kokku summas 51 050.02 krooni, millest põhiosa moodustab 43 025.65 krooni, intress 5 137.88 ja põhiosa viivis 2 886.49 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt hagiavalduses märgitud tähtajast alates – 26.02.2010.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulusid tõendavad dokumendid riigilõivu tasumisest kogusummas 8 790.77 krooni (sellest TsMS § 483 lg 6 ja § 172 lg 9 tulenevalt riigilõiv summas 1290.77 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest ja 7500 krooni hagiavalduse esitamise eest). TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 02. septembril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.