Asjaõigus › Omandiasjad

ASJAOLUD

V A esitas 24. mail 2010 Viru Maakohtule hagi V A vastu eluruumi sissekirjutamise nõudes. Viru Maakohtu 29. juuni 2010 kohtumäärusega andis kohus hagejale hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõude ja hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks, hagihinna nimetamiseks ja vastavalt hagihinnale riigilõivu tasumiseks ning riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamiseks tähtaja 20 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Hageja kohtu nõuet tähtaegselt ei täitnud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1(4)

2-10-24530 Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tuvastas, et hageja esitas 24. mail 2010 Viru Maakohtule hagi V A vastu eluruumi sissekirjutamise nõudes. Hagiavaldus oli esitatud puudustega, mille tõttu ei olnud võimalik hagiavaldust menetlusse võtta. Hagiavalduses esitatud nõue oli ebaselge, nimetamata oli hagihind ja tasumata hagihinnale vastav riigilõiv. Hagiavalduse kohaselt on kostja elukoht xxxx. Kuna hageja nõue on ebaselge, ei ole võimalik kindlaks määrata kohtualluvust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1-3 kohaselt, hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja on märkinud nõudeks „Teha otsus V A registreerimise kohta aadressil xxxx“. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 40 lg 1 kohaselt, elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse esitab isik kirjalikult elukohateate elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele. Välisriigis püsivalt elav Eesti kodanik ja konsulaarseaduses sätestatud välismaalane esitavad elukoha andmed Eesti konsulaarametnikule konsulaarseaduses sätestatud korras. Vastavalt RRS § 40 lg 6, kui isik ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik, lisab ta elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia või eluruumi omaniku loa elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Kui isik esitab elukohateate posti teel, lisab ta elukohateatele oma isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopia. Digitaalallkirjaga elukohateate esitamisel ei lisata isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopiat. Lähtuvalt RRS § 46 lg 5, omaniku ja isiku vaidlus kasutusõiguse üle lahendatakse tsiviilkohtupidamise korras või üürivaidluse lahendamise seaduses sätestatud korras. Jõustunud üürivaidlust lahendava komisjoni otsus või kohtulahend kasutusõiguse olemasolu või puudumise kohta on aluseks kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele elukoha aadressi muutmiseks rahvastikuregistris. Kohus selgitab, et kohtu pädevuses ei ole teha otsust kostja elukoha kohta kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. Rahvastikuregistrisse elukoha kande tegemise aluseks võib olla jõustunud kohtuotsus kasutusõiguse olemasolu või puudumise kohta, millega on lahendatud omaniku ja isiku vaidlus kasutusõiguse üle või on tuvastatud isiku õigus eluruumi kasutada. Otsuse kande muutmise kohta rahvastikuregistris teeb kohaliku omavalitsusüksuse pädev asutus. Hageja väidab, et hagejal on hagiavaldusele lisatud Viru Maakohtu 11. oktoobri 2007 kohtuotsuse alusel (tsiviilasi nr. 2-06-38311) eluruumi asukohaga xxxx kasutusõigus. Kohus tuvastas, et viidatud kohtuotsuse kohaselt on hageja ema ja maja omaniku vahel sõlmitud üürileping lõppenud ja hageja ema, V At on kohustati eluruum vabastama ning sellest keeldumisel tuli V A eluruumist välja tõsta. Viidatud otsusest ei nähtu et hagejale tuleneks sealt eluruumi kasutusõigus. Hageja väidab, et kostja keeldub vabatahtlikult hagejat eluruumi sisse kirjutamast. Elukoha kande tegemiseks on vajalik omaniku nõusolek, kelle õigusi kande tegemine puudutab. Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu omanikul. 2(4)

2-10-24530 Juhul kui hageja nõudeks on tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kostja omandis oleva eluruumi märkimiseks rahvastikuregistrisse hageja elukohana, tuleb nõue nii ka esitada. Kui tegemist on poolte vahelise vaidlusega eluruumi kasutusõiguse üle ja hagejal on olemas õiguslik huvi eluruumi kasutusõiguse tuvastamiseks, võib hageja esitada vastavasisulise tuvastusnõude. Kohus märgib, et hageja nõuet ei võimalda tuvastada ka hagiavalduses märgitud faktiliste asjaolude alusel. Kohus leiab, et hagiavalduses toodud kujul ei ole kohtul võimalik nõuet menetleda, kuna nõue on ebaselge. Kohus tuvastas, et hagiavalduses on märkimata hagihind ning hagiavalduse esitamisel on tasumata riigilõiv. TsMS § 139 lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt, riigilõivu tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 147 lg 1, avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 122 lg 1 ja lg 2, tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ning lähtuvalt TsMS § 135, tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Kohus leiab, et kuna hagiavalduses märgitud nõue ei ole selge, ei selgu hagi hind hagiavalduse esemest. Ei ole võimalik tuvastada, et hagihind oleks seadusega kindlaks määratud. Hagi hind ei tulene ka varasematest avaldustest. Kohus tuvastas, et hagiavalduse esitamisel on tasumata riigilõiv. Hagiavalduse kohaselt on kostja elukoht Ridala vald Läänemaal. TsMS § 75 lg 1 ja lg 2 kohaselt, avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kuna hageja nõue ei ole selge, leiab kohus, et kohtualluvust ei ole võimalik kindlaks määrata ning seetõttu ei ole võimalik hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel edastada hagiavaldust kohtualluvuse järgi õigele kohtule. Lähtuvalt TsMS § 363 lg 4, kui hagi esitatakse muusse kohtusse kui kostja üldise kohtualluvuse järgsesse kohtusse, peab hagi esitamist sellele kohtule põhjendama. Hagiavalduses palub hageja menetleda asja Viru Maakohtu Narva kohtumajas. Hageja ei ole oma taotlust põhjendanud. 3(4)

2-10-24530 TsMS § 3401 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Viru Maakohtu 29. juuni 2010 kohtumäärusega andis kohus hagejale hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõude ja hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks, hagihinna nimetamiseks ja vastavalt hagihinnale riigilõivu tasumiseks ning riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamiseks tähtaja 20 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtumäärus toimetati hagejale isiklikult kätte 08. juulil 2010. Hageja kohtu nõuet tähtaegselt ei täitnud. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 9 ja p 10, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid, hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hagiavaldus tuleb tagastada avaldajale. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 372 lg 6, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. Avaldajal on õigus pöörduda uuesti nõuetekohaselt vormistatud hagiavaldusega kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 1, hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. Kohtunik:

/allkiri/

Aarne Lõhmus

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 01. oktoobril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.