Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele. „Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, pankade, äriregistri, Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti, Väärtpaberikeskuse ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt oli taotleja xxxx aasta sissetulek xxxxx.-, seega kuus ligi xxxx krooni, Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt saab taotleja pensioni kuus xxxx krooni. Vararegistrite andmetel puudub taotlejal igasugune vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabikulude katteks. Autoregistrist nähtub, et tal puudub igasugune sõiduvahend, samuti ei oma ta äriühinguid ning kinnistusraamatusse ei ole tema nimele kantud ühtegi kinnistut Kohtunikuabi leiab, et P. J. ei ole võimeline peale igakuiste vältimatute püsikulutuste kandmist tasuma täiendavalt veel vajamineva õigusteenuse eest. Kuivõrd taotlejal on minimaalne rahvapension, siis pole ta võimeline õigusabiteenuse eest ise tasuma ja hetkel ei ole ette näha ka isiku majandusliku seisundi paranemist siis sellest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigiõigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.