Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBE KORD

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Viru Maakohtule 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. 1(5)

2-10-19206 Hageja võib esitada Tartu ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Korteriühistu Narva Tallinna mnt 11 hagi A B vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõude aluseks on korteri hooldus- ja halduskulude võlgnevus 22 719,40 krooni korteri asukohaga Tallinna mnt 11-60 Narva omaniku vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei vastanud ja vastuväiteid hagile ei esitanud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja esitas koos menetluskulude nimekirjaga tagaseljaotsuse tegemise taotluse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esitas hagiavalduses taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei vastanud ega hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast /---/. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohtul puudub alus arvata, et kohtuotsus täidetakse väljaspool Eesti Vabariiki. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud korteriomandiseaduse (KOS) § 13, võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1; § 82 lg 1; § 100; § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1.

2(5)

2-10-19206 Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus kokku 22 719,40 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas taotluse menetluskulude – riigilõiv 5250 krooni, postikulu 146,65 krooni ja õigusabikulu 2200 krooni - väljamõistmiseks kostjalt. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 5000 krooni. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 250 krooni kostja vastu esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt. Kohus tuvastas, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus on jäetud Viru Maakohtu 16. juuli 2009 kohtumäärusega menetlusse võtmata põhjendusel, et avaldaja ei täitnud tähtaegselt kohtu nõuet maksekäsu kiirmenetluse avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumäärus jõustus 17. augustil 2009. Lähtuvalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Vastavalt TsMS § 483 lg 2 p 3, kohus jätab maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kui makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, muu hulgas seetõttu, et avaldaja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks kättetoimetamist võimaldavaid andmeid ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui avaldaja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks võlgnikule makseettepaneku kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui avaldajale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi. Kohus tuvastas, et maksekäsu kiirmenetlus on lõpetatud muul alusel kui TsMS § 483 lg 2 p 3 sätestatud; mitte seetõttu, et makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada, vaid põhjusel, et avaldaja ei kõrvaldanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse puuduseid. Lisaks märgib kohus, et hagi on kohtule esitatud 26. aprillil 2010, s.o ilmselt rohkem kui üks kuu peale maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohus ei loe hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni hagimenetluse kohtuvälisteks kuludeks ning seetõttu seda kulu ei hüvitata hagimenetluses. Hagejale tuleb hüvitada hagimenetluses tasutud riigilõiv 5000 krooni. 3(5)

2-10-19206 Kohus jätab hageja taotluse maksekäsu kiirmenetluses tasutud 250 krooni riigilõivu hüvitamiseks rahuldamata. Hageja palub hüvitada menetlusdokumentide kättetoimetamise postikulu summas 146,65 krooni. Hageja esitas kohtule tõendid postisaadetiste eest tasumise osas, millest selgub, et hageja on tasunud postisaadetiste saatmise eest arveid, mis on väljastatud hagejale 12. juunil 2008 tähitud kirja saatmise eest kostjale (kviitung nr 735429), 05. augustil 2008 tähitud kirja saatmise eest kostjale (kviitung nr 367467), 29. septembril 2008 tähitud kirja saatmise eest kostjale (kviitung nr 384484), arve markide eest 29. septembrist 2008 nr 94988, 03. novembril 2008 tähitud kirja saatmise eest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (kviitung nr 771115), 23. detsembril 2008 tähitud kirja saatmise eest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (kviitung nr 400486). Tsiviilasjade materjalide hulgas olevalt hagimaterjalide saatmise ümbriku postitempli kohaselt on hagimaterjalid saadetud kohtule 23. aprillil 2010. TsMS § 144 p 2 kohaselt, kohtuvälised kulud on menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohus leiab, et hageja postikulu ei ole tekkinud seoses tsiviilasja nr 2-10-19206 menetlusega. Poolte omavahelisest kirjavahetusest tulenev kulu ei ole seotud tsiviilasja menetlusega. Kohus ei loe hageja märgitud postikulu 146,65 krooni kohtuväliseks kuluks, mida tuleks hagejale hüvitada. Kohus jätab hageja taotluse 146,65 krooni postikulu hüvitamise osas rahuldamata. Hageja esitas taotluse 2200 krooni õigusabikulu väljamõistmiseks. Kohus tuvastas, et hageja esitas õigusabikulude tõendamiseks Andrei Palmbergi Õigusbüroo arvesaatelehe 03. novembrist 2008. Arve on esitatud õigusabi eest (pretensiooni koostamine, hagiavalduse koostamine – 2 inim.) summas 2000 krooni, tasumise tähtajaga 13. november 2008; ning maksekorralduse eelnimetatud arve tasumise kohta. Kohus leiab, et nimetatud arve-saateleht ja maksekorraldus ei tõenda käesolevas tsiviilasjas nr 210-19206 kantud õigusabi kulusid. Arve-saatelehelt ei selgu, millises tsiviilasjas on õigusabi toimingud tehtud, samuti ei selgu isik, kelle vastu esitatud hagiga need toimingud seonduvad. Lisaks märgib kohus, et arve hagiavalduse koostamise eest on esitatud 03. novembril 2008; kohtule esitatud hagiavaldus kannab koostamise kuupäeva 20. aprill 2010, s.o ligikaudu poolteist aastat hiljem. Hageja esitas kohtule õigusabikulude tõendamiseks OÜ Jurius arve-saatelehe 23. juunist 2010. Ave on esitatud õigusabi eest, dokumentide tõlkimiseks Ts nr 2-10-19206 summas 1200 krooni; ning maksekorralduse eelnimetatud arve tasumise kohta. Kohus leiab, et hageja õigusabikulu 1200 krooni on põhjendatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja poolt ei ole kohtule esitatud dokumentide tõlkeid, kuid see ei välista hageja kulusid tõlkimiseks peale hagiavalduse esitamist – dokumentide tõlkimine võis toimuda vene keelest eesti keelde. Samuti on võimalik õigusabikulu menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks 02. juulil 2010. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud, riigilõiv 5000 krooni ja õigusabikulu 1200 krooni, kokku 6200 krooni. Ülejäänud menetluskulude osas tuleb hageja taotlus jätta rahuldamata. 4(5)

2-10-19206

Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.