Ärakiri
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.juuli 2010.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasja number
2-10-4851
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi O O vastu 83 037 krooni ja 80 sendi ning lisanduva viivise nõudes 46 529 krooni ja 10 senti
Hagi hind hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: BIGBANK AS, endine nimi Balti Investeeringute Grupi Pank AS, reg.kood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu esindajad linn 51006, esindaja volikirja alusel Artur Maljukov, isikukood xxxx, asukoht Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, Rüütli 23, Tartu 51006, Tartumaa. Kostja: O O, isikukood xxxx, elukoht xxxx või xxxx, tegelik eluja asukoht teadmata. Eelmenetluses Eelmenetluses
13.07.2010.a.
Resolutsioon:
Rahuldada BIGBANK AS hagi O O vastu 83 037 krooni ja 80 sendi ning lisanduva viivise nõudes tervikuna tervikuna tagaseljaotsusega. Välja mõista O O’ilt O’ilt (sikukood (sikukood xxxx) xxxx) BIGBANK AS (reg.kood 10183757) kasuks ja võlgnevuse katteks 83 037 (kaheksa (kaheksakümmend kaheksakümmend kolm tuhat kolmkümmend kolmkümmend seitse) seitse) krooni ja 80 senti. Jätta menetluskulud täielikult täielikult kostja kanda. Määrata hageja menetluskuludeks kohtukulude katteks 9 185 185 (üheksa (üheksa tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksakümmend viis) viis) krooni ja mõista see summa välja O O’ilt O’ilt BIGBANK AS kasuks ja menetluskulude katteks. Välja mõista O O’ilt O’ilt BIGBANK BIGBANK AS kasuks alates 02 02.02.2010.a. kuni tagastamata krediidisumma 46 46 529 krooni ja 10 senti täieliku tasumiseni viivis 27 27,11% 11% tagastamata krediidisummalt aastas.
Kohtuotsus Kohtuotsus toimetatakse kätte hageja esindajale ja otsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Otsus loetakse TsMS § 317 lg.5 kohaselt kostjale kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtt väljavõtte tte Ametlikes Teadaan Teadaannetes ilmumise päevast. Kohtuotsus kuulub viivitamatult viivitamatult täitmisele. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 28 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg. 6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Viru Maakohtu menetluses on alates 01.02..2010.a. BIGBANK AS hagiavaldus hagis O O vastu 83 037 krooni ja 80 sendi ning lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel 28.06.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr. 0602087/25st, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 50 000 krooni intressimääraga 27,11% krediidisummast ühe aasta kohta. Kostja lepingutingimusi ei täitnud. 03.10.2007.a. saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja palus ühtlasi võlgnevuse tasuda kahe nädala jooksul. Kostja hoiatusele ei reageerinud. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 24.10.2007.a. lepingu üles ja nõudis ühtlasi koheselt võlgnevuse tasumist summas 63 590 krooni ja 52 senti. Kostja ei tasunud ka pärast lepingu ülesütlemist krediidisummat, mistõttu hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku 83 037 krooni ja 80 senti, millest tagastamata krediidisumma moodustab 46 529 krooni ja 10 senti, intress 6 691 krooni ja 24 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 1 000 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 28 817 krooni ja 46 senti. Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuna lg. l lähtuvalt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda ja nõuda kogu võla tasumist. lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud , võib nõuda ka sama suurt intressi. kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub võlgnevuse kostjalt välja mõista lisaks sissenõutavale viivisele alates 02.02.2010.a. viivis 27,11% tagastamata krediidisummalt aastas kuni põhinõude täieliku
tasumiseni. Hageja palub poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ja palub hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kohtu antud ajaks hagile kirjalikku vastust ei esita. Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, maksegraafik, viivise arvestus, võlateatised, õigusabi arve ja selle tasumist tõendav maksekorraldus, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus, hinnakiri. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on taotluse teinud hagiavalduses. Kohus 04.02.2010.a. võttis hagiavalduse menetlusse ja saatis hagimaterjali kostjale hageja esitatud aadressil. Hagimaterjal tagastati korduvalt kõigilt kohtule teadaolevatelt kostja elukoha aadressidelt, mistõttu toimetati kostjale haginõue avalikult kätte ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. TsMS § 317 lg. 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on haginõue avaldatud ja see on ilmunud Ametlikes Teadaannetes 13.05.2010.a. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjalikku vastust tähtaegselt ei saada. TsMS § 394 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks määras kohus kostjale 30 päeva menetlusdokumendi kättetoimetamisest arvates. Kostja pole tähtaegselt kohtule kirjalikku vastust saatnud. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 02.02.2010.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis 27,11% aastas. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui
kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 7 585 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. Hageja õigusabikulu 1 500 krooni on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Riigilõivuseaduse § 82 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni. TsMS § 148 lg. 2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostjale on avaldatud haginõue ametlikus väljaandes ja hageja on kohtuteadete avaldamiseks riigilõivu ette tasunud 100 krooni, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 100 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks. Kokku on seega hageja menetluskulud 9 185 krooni. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega või toimetada väljaspoole vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113, 402, 416 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162,§ 149, § 367, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 461, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik:
/allkiri/
Sirja Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 10. septembril 2010. a. Nooremreferent
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.