Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, lg.6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue. 31.05.2010.a. esitas OÜ Dominus Inkasso hagi J P’u vastu laenulepingujärgse võlgnevuse 2 525 krooni ja viiviste 2 513 krooni ja 69 senti, kokku 5 038 krooni ja 69 senti nõudes. Hagiavalduse kohaselt OÜ SMS Kiirlaen ja kostja sõlmisid 25.01.2008.a. laenulepingu kiirlaenusüsteemis www.smskiirlaen.ee summale 2 000 krooni, lepingu sõlmimise tasuga 525 krooni ja laenu tagastamise tähtajaga hiljemalt 24.02.2008.a. Kiirlaenu saamiseks kostja registreerus internetiportaali kasutajaks ning oli kohustatud tutvuma laenu üldtingimustega. Laenutaotluse esitamisel olid kostja andmed kontrollitud ja autentitud ning kostja taotletud laenusumma kanti 25.01.2008.a. kostja arvele pangas. OÜ SMS Kiirlaen esitas kostjale arve nr. 14119 summale 2 525 krooni tasumise tähtajaga 24.02.2008.a. intressimääraga 0,85% iga viivitatud päeva eest. Kostja arvet ei tasunud ega laenu tähtaegselt ei tagastanud. OÜ SMS Kiirlaen loovutas nõude kostja vastu hagejale. Kostja võlg hagejale on 2 525 krooni, millele lisandub viivis, mida hageja on arvestanud summas 17 511 krooni ja 36 senti, kuid mida ta mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt vähendab summale 2 513 krooni ja 69 senti. Kuna kostja oma võlgnevust ei tasunud, esitas hageja 29.12.2008.a. kostja vastu nõude maksekäsu kiirmenetluses, kuid Viru Maakohtu määrusega jäeti avaldus rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Samas tasus hageja avalduse esitamisel riigilõivu 250 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 5 038 krooni ja 69 senti ning hageja menetluskuluna riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 250 krooni, riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1 000 krooni ning õigusabikulu 1 500 krooni. Ühtlasi palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt 0,122% päevas alates 21.05.2010.a. kuni põhinõude 2 525 krooni tasumiseni. Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1, 3, 82 lg. 7, 100, 101 lg. 1, 113 lg. 1, 396, 410 lg. 1, 741 lg. 1 alusel. Hageja palub rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, samuti on hageja nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavaldusele on lisatud kirjalike tõenditena laenuleping, arve, võlanõuete üleandmise akt, maksekorraldused laenu ülekandmise ja riigilõivu tasumiste kohta. II. Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused põhjendused. õhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse esitanud hagiavalduses. Kohus 02.06.2010.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul, arvates hagimaterjali

kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 08.06.2010.a. on hagimaterjali kostjale üleandmiseks vastu võtnud abikaasa, mida tõendab kättetoimetamise teatis toimikus. TsMS § 322 lg. 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale on aega antud 30 päeva, mis täitus 08.07.2010.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb laenulepingust. VÕS § 76 lg. l lähtuvalt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg. 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Kostja lepingutingimusi ei täitnud, mistõttu hageja on arvestanud viivist 17 511 krooni ja 36 senti, mida ta vähendab summale 2 513 krooni ja 69 senti. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis 0,122% tagastamata põhinõudelt päevas. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 1 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 1 500 krooni kohta, mis on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna, tõendid puuduvad, mistõttu kohtuvälised kulud jäävad välja mõistmata. Hagiavalduse on allkirjastanud juhatuse liige, kes on hageja seaduslik esindaja. TsMS § 177 lg. 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg. 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, § 177, § 396, 397 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 12.augustil 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.