Muud › Muud hagiasjad

Hageja seisukoht

Hageja on seisukohal, et kostja püüab eksitada kohut, sest hagiavalduses ei tunnista kostja haginõuet täies ulatuses, aga samas leiab, et on võimalik sõlmida kompromiss, seega tunnistab kostja haginõuet osaliselt. Kostja väide, et kostja ei ole sõiduki teisaldamist tellinud, vastab tõele, sest sundteisaldamise tellis politsei. Kuna sõiduk asus tänava peal, mitte hoone sees, siis see kuulub liiklusseaduse sätete alla. Hagejale on teadmata, et antud sõiduki suhtes algatati kriminaalmenetlus ja hagejat ei ole sellest kordagi informeeritud. Hageja on seisukohal, et sõiduki teisalduse aluseks oli siiski liiklusseadus. Kuna hagejal puudub igasugune informatsioon kostja sõiduki kriminaalasja suhtes, siis on just kostja see, kes peab esitama tsiviilhagi temale vahetult varalise kahju tekitaja vastu, kuhu kuuluvad ka antud tsiviilasja kulud. Kostja väide, et temale kuuluva sõiduki teisaldusvahemaaks oli 10 kilomeetrit, ei ole õige.. Edasi- tagasi on vahemaaks 23 kilomeetrit ja sellest tulenevalt ongi teenuse hinnaks 2150 krooni. Hageja ei ole nõus kompromissi sõlmimisega, kuna antud vaidluses ei ole hageja süüd. Hageja jääb esitatud haginõude juurde.

Kohtuistung 22.06.2010.a. Hageja esindaja jääb esitatud haginõude juurde ja ei soovi midagi tsiviilasja juurde lisada. Kostja esindaja selgitab kohtule, et kompromissi ettepanek ei ole kostja poolt hagi nõude õigeksvõtt. Kostja esindaja on seisukohal, et politsei saab ise kahju välja nõuda, kui tõendab, kes oli süüdi. Kuna see on politsei menetluskahju ja tema peab seda esialgu kandma, kuni kahju tekitajalt see välja mõistetakse. Nõue peaks olema esitatud lepingupartnerile, kostja ei ole antud asjas lepingupartner. Kostja esindaja teeb hagejale ettepaneku, et kostja tasub 400 krooni ja sellega asi lõpetatakse, hageja saaks pool riigilõivust tagasi. Kostja ei nõuaks menetluskulusid kui asi lõpetatakse kompromissiga. Hageja esindaja selgitab, et vastavalt lepingule Politsei ja ME Holding OÜ vahel, maksab teisaldamise kinni auto omanik. ja seda liiklusseaduse järgi. Hageja esindajal ei ole kohtule lepingut politsei ja ME Holding vahel esitada. Hageja esindaja jääb esitatud haginõude juurde. Kostja on seisukohal, et ei saa sõlmida lepingut, et lepinguga oleks koormatud kolmas isik. Kostja jääb enda esitatud seisukoha juurde. Kostja on arvamusel, et nõue saab olla suunatud politsei vastu. Kostjal puudub süü. Kostja leiab, et hagi on põhjendamatu ja palub kostja menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata

Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuuluv temalt ärandatud sõiduk VAZ 21063 registreerimismärgiga xxx paigutati teisaldusakti nr AA0044182 alusel politsei konstaabli paigutamisotsusele tuginedes03.03.2007hoiukohta aadressil Jõhvi,Jaama6. Hageja nõuab sõiduki omanikult teisalduskulusid. Ta nimetab parklat, kuhu ta sõiduki paigaldas, tasuliseks parklaks. Hagis ta parklateenuse eest tasumist ei nõua. Kohtule on esitatud OÜ ME Holding äriregistri B-osa registrikaart, millest nähtub, et hageja on kantud äriregistrisse , juhatuse liige on M. P.. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta ,et ta teisaldusteenust osutab. Tuginedes TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tuginedes TsMS § 230 lg 2 tõendeid esitavad menetlusosalised. Tõendite kogumine on ka äriregistris hageja registreeritud põhikirjast kohtutoimikusse väljatrüki tegemine, kuna eeldatavasti on põhikirjas kirjas ka see, et ettevõte teisaldusteenust teostab . Kuna aga kostja ei vaidlusta, et hageja äritegevuse sisuks on ka autode teisaldusteenuse osutamine, siis kohus nõustub sellega. Hageja viitab oma nõude esitamisel kostjale Võlaõigusseaduse § 635 lg1 ,mis käsitleb töövõtulepingut. Seega lepingulist suhet hageja ja temalt töö tellija vahel. Paigaldusteenuse tellijaks oli politsei, mitte kostja. Seega võlaõigusseaduse nimetatud säte kostjat ei puuduta. Kuna auto oli ärandatud, oli see omaniku valdusest väljas ning omanikul puudus Asjaõigusseaduse § 32,33 tulenev võim asja üle. Kas auto oli peale ärandamist jäetud tänavale või teele, kus rakenduvad Liiklusseaduse sätted tulenevalt Liiklusseaduse §-st 1 või oli viidud tänavalt ära kohta ,millele Liiklusseadus ei laiene, ei ole olnud auto omaniku määrata. Samuti ei ole olnud omaniku määrata see, kas hageja ja politsei on sõlminud omavahel mingi lepingu ärandatud autode teisaldamiseks või tasulises parkimiskohas hoidmiseks. Võimaliku kostja kindlakstegemiseks on kohus pöördunud Viru Ringkonnaprokuratuuri, kellelt 13.mail 2010 saadud vastus kinnitab(tl24) , et kostja auto ärandamine on toimunud ja et algatatud kriminaalasjas on kannatanuks kostja T.T.. Kannatanult kriminaalasjas aga puudub hagejal igasugune alus kulusid nõuda. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 2.ja 3. jagu käsitlevad menetluskulude hüvitamist kriminaalmenetluses. Ka kostja auto teisaldamine on kriminaalmenetluse kulu. Tuginedes KrMS § 189 lg. 1 kohtueelses menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ja KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. Juhul kui hageja ja politsei vahel oli sõlmitud töövõtuleping(mida kinnitab hageja ja mida kohtule ei ole esitatud) auto(autode) teisaldamiseks , pidid selles olema kajastatud ka tasumise küsimused. Lepingupartnerlus mõne toimingu tegemiseks (nt. ärandatud auto teisaldamiseks)oleks pidanud hagejale andma tuginedes VÕS § 635 lg 1-le selge viite selle töö tasustamise kohta. Hagejal on õigus nõuda tema poolt teostatud teenuse tasu ,kuid seda mitte kostjalt. Kumbki pool ei ole soovinud politseiasutust kaasata selles menetluses kolmandaks isikuks tuginedes TsMS § 216-le.

. Hageja viitab

Liiklusseaduse § 20 2 lg.7-le . Kostja viitab sama seadusesätte lg.8-le.

Liiklusseaduse § 20 2 lg 7 sätestab : Sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud hüvitab selle juht, omanik või valdaja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja määrades. Sõiduki hoiukohta või politseiasutusse toimetamisest teatatakse kohe politsei korrapidamisteenistusele ja kirjalikult sõiduki omanikule, valdajale või nende seaduslikule esindajale. Sama seaduse lg.8 sätestab : Sõiduki juht, omanik või valdaja vabastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kulutuste hüvitamisest, kui tema tegevuses puudus süüteokoosseis.

Kohus leiab , et viited on asjakohased ,kuid mitte summa väljamõistmisel kostjalt. Viidatud seadusesätted ei ole antud juhul kohaldatavad sõiduki omanikule , kuna tema tegevuses ei ole kindlaks tehtud süüteokoosseisu. Tema on auto ärandamisel kannatanuks nagu teatab ka Viru Ringkonnaprokuratuur oma kirjas 123.05.2010 nr.VRP-4/10/249 (tl 24 ). Hageja poolt töö teostamisel töövõtulepingu järgi peab hageja tasu küsimisel juhinduma Vabariigi Valitsuse 27.augusti 2002 a määrusest nr. 279 ,mis on kehtestatud Liiklusseaduse § 20 2 lõige 7 alusel. Määruse p. 3 sätestab, et auto teisaldamise summat 2000 krooni tuleb rakendada juhul kui sõiduki toimetamine hoiukohta toimub väljastpoolt asulat ja enam kui 20 kilomeetri kauguselt. Hageja on oma nõude esitamisel pidanud silmas teisaldamisel läbitud sõitude pikkust kogumis, mida seadus ei sätesta. Eeltoodule tuginedes jätab kohus hagi rahuldamata .

Menetluskulud Kohus mõistab hagejalt välja kostja menetluskulud. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Marge Tamme kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.