Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-09-48393 Hagiavalduse sisu Hagiavalduse kohaselt Maxima Eesti OÜ üüris Äriruumide Üürilepingu nr T-249/2 alusel Guild Info OÜ-le ruume aadressil Mõisa 8 Narva. Vastavalt üürilepingu nr T-249/2 punktile 3.1. kohustus võlgnik tasuma igakuiselt üüri. Võlgnik oma kohustust täitnud ei ole ja seisuga 18.12.2009.a. on tasumata 29 941.62 krooni. Maxima Eesti OÜ üüris Äriruumide Üürilepingu nr T-550711 alusel võlgnikule ruume aadressil Kreenholmi 52 Narva. Vastavalt üürilepingu nr T550/11 punktile 3.1 kohustus võlgnik tasuma igakuiselt üüri ning vastavalt punktile 3.4.1 tasuma kommunaalmaksed. Võlgnik oma kohustust täitnud ei ole ja seisuga 18.12.2009.a. on tasumata 32 770.13 krooni. Kokku on kostjal tasumata 62 711.75 krooni. Kuivõrd hageja oli sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks OÜ Incure Inkasso Agentuuri poole, tekkis hagejal kahju summas 12 288.25 krooni, mis seisneb OÜ Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasus. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnetav summa 62 711.75 krooni ja kahju summas 12 288.25 krooni. Kostja vastus Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Maxima Eesti OÜ ja Guild Info OÜ vahel olid sõlmitud ruumide rendilepingud aadressidel Mõisa 8 ja Kreenholmi 52 Narva. Alates 01.01.2008.a. Maxima Eesti OÜ tõstis aadressil Mõisa 8 Narva rendimakse summani, mis kostja firmale ei sobinud. Suulisele taotlusele leida lahendus Maxima Eesti OÜ esindajad ei vastanud. Seetõttu 05.05.2008.a. saadeti hagejale tähitud kirjaga ettepanekud ja pretensioonid üüritud ruumide osas ja teatati, et kui Maxima Eesti OÜ ei anna vastust 01. augustiks 2008.a., siis kostja palub lugeda üürilepingud lõppenuks alates 01.09.2008.a. Rendilepingus on sätestatud, et juhul kui leping lõpetatakse, peab teisele poolele teatama sellest kolm kuud ette. Maxima Eesti OÜ ei reageerinud kostja kirjale. 31.08.2008.a. Guild Info OÜ vabastas täielikult renditud ruumid aadressidel Mõisa 8 ja Kreenholmi 52 Narva oma varast ning valmistas ruumid üelandmiseks Maxima Eesti OÜ-le. Maxima Eesti OÜ esindaja 01.09.2008.a. nimetatud ruumidesse ei ilmunud ja telefonikõnedele ei vastanud. Rendiruumide võtmed aadressidel Mõisa 8 ja Kreenholmi 52 Narva olid üle antud kaupluse Maxima Eesti OÜ direktoritele samadel aadressidel. Märtsis 2009.a. sai kostja pretensiooni Incure Inkasso Agentuuri OÜ-lt maksmata arvete kohta. Kõik arved, mis Maxima Eesti OÜ esitas kuni 01.09.2008.a. on kostja ära maksnud. Arved, mis on esitatud pärast 01.09.2008.a., nende maksmist kostja ei pea põhjendatuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et pooled (hageja, ka endise ärinimega osaühing VP Market, üürileandjana ja kostja üürnikuna) on sõlminud 23.10.2006.a. tähtajatu äriruumide üürilepingu nr T-249/2 Mõisa 8 Narva ruumidele (t.l. 14-25) ja 05.02.2008.a. tähtajatu äriruumide üürilepingu nr T-550/11 ruumidele, mis paiknevad aadressil Kreenholmi 52 Narva (t.l. 34-47). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja palub kostjalt välja mõista üürilepingute alusel maksmata jäänud üüritasu ja kõrvalkulud septembrist 2009.a. kuni veebruarini 2009.a. kokku 62 711.75 krooni (arved t.l. 28-33, 50-68). Hageja väidab, et ütles üürilepingud T-249/2 ja T-550/11 üles alates 03.03.2009.a. (t.l. 27, 49). Kostja vastuväidete kohaselt olid üürilepingud kostja poolt üles öeldud alates 01.09.2009.a. (t.l.

2-09-48393 83-86). Seega pooled vaidlevad, mis ajast tuleb üürilepingud lugeda lõppenuks. Kui kohus tuvastab, et üürilepingud lõppesid 01.09.2009.a., siis ei ole hageja nõue põhjendatud, sest hageja nõuab üüritasu ja kõrvalkulusid alates 01.09.2009.a. VÕS § 311 lg 1 järgi võivad lepingupooled tähtajatu üürilepingu võlaõigusseaduse §-s 312 sätestatud tähtaegades kinni pidades üles öelda. Kui lepingupooled on kokku leppinud pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb järgida seda tähtaega. VÕS § 311 lg 2 kohaselt kui lepingupoole ei järgi ülesütlemisel ülesütlemiseks ettenähtud tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisest. VÕS § 312 kohaselt äriruumi üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Üürilepingu T-249/2 p 6.2. järgi on üürnikul õigus leping üles öelda, teatades üürileandjale sellest kirjalikult vähemalt kolm kuud ette. Ka üürilepingu T-550/11 p 6.3. sätib, et üürnikul on õigus leping ühepoolselt üles öelda, teatades sellest kirjalikult üürileandjale vähemalt kolm kuud ette. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja kui äriruumide üürnik teatanud üürileandjale s.o. hagejale 05.05.2008.a. saadetud kirjaga, et ütleb üürilepingud üles alates 01.09.2008.a. kui pooled ei saavuta kokkulepet üüritasu muutmiseks (t.l. 83, 89, 126), vaidlust ei ole, et nimetatud kiri saadeti hageja registriaadressile tähitud kirjaga (t.l. 92). Pooled ei vaidle, et üürileandja tõstis ühepoolselt üüritasu ja üüritasu muutmises pooled kokkulepet ei saavutanud (t.l. 26, 82-86, 88-94, 126, 128). Seega on üürnik seaduses sätestatud ja üürilepingus kokkulepitud tähtaegu järgides teatanud üürileandjale üürilepingu ülesütlemisest. VÕS § 325 lg 1 alusel võivad üürileandja ja üürnik äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vaidlust ei ole, et kostja on üürilepingud üles öelnud teatades sellest hagejale kirjalikult. Seega kuna kohus tuvastas, et pooltevahel sõlmitud üürilepingud T-249/2 ja T-550/11 olid üürniku poolt kehtivalt üles öeldud alates 01.09.2009.a., siis on üürilepingud poolte vahel lõppenud ja hagejal ei ole üürilepingutest tulenevalt õigus nõuda üüritasu alates 01.09.2009.a. Kostja on veenvalt põhistanud ja pooled ei vaidle, et kostja alates 01.09.2009.a. ei kasutanud üürilepingute alusel äriruume ja tagastas ruumid. Kohus leiab, et hageja pidi olema teadlik üürilepingute ülesütlemisest, missuguse kirjaliku teatise kostja hageja registrijärgsele aadressile saatis, samuti kostja käitumine tagastades hagejale üüritud ruumid pidi hagejat veenma, et kostja soovis lõpetada üürilepingud. Hageja on esitanud väite, et poolte vahel jätkusid äriruumi üürilepingu T-550/11 alusel üürisuhted ja 16.02.2009.a. sõlmiti poolte vahel lepingu muutmise kokkulepe alates 28.02.2009.a. (t.l. 48, 100) Kostja on esitanud vastuväite, et nimetatud kokkulepe on tühine. Kuna kohus tuvastas, et poolte vahel üürisuhted ja üürileping T-550/11 lõppesid, siis ei ole võimalik muuta lõpetatud lepingut. Kostja on veenvalt kohtule põhistanud, et kuni lepingu muutmise kokkuleppeni tema äriruume aadressil Kreenholmi 52 Narva ei kasutanud ja ka peale kokkuleppe sõlmimist ei ole asunud nimetatud äriruume kasutama. Seega ei ole kohus tuvastanud poolte tahet jätkata üürisuhet ruumide suhtes aadressil Kreenholmi 52 Narva. Vaidlust ei ole, et hageja ei ole andnud peale üürilepingu lõpetamist taas kostja valdusesse äriruume aadressil Kreenholmi 52 Narva ja, et kostja ei ole maksnud selle eest tasu.

2-09-48393 Kuna kohus leidis, et üürilepingud on lõppenud alates 01.09.2009.a., siis ei ole võimalik üürilepingute erakorraline ülesütlemine hageja poolt 05.03.2009.a. teatistega alates 03.03.2009.a. Seega jätab kohus hageja nõude kostjalt üüritasu ja kõrvalkulude 62 711.75 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt ka kahju summas 12 288.25 krooni väljamõistmist, mis on hagejal tekkinud seoses OÜ-le Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasus kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 järgi lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kuna kohus ei tuvastanud, et hagejal oleks nõudeõigus kostja vastu äriruumi üürilepingutest tulenevalt 62 711.75 krooni nõudes, siis ei ole ka võimalik, et sellise summa nõudmisega kostjalt saaks hagejal tekkida kahju 12 288.25 krooni. Seega ei ole hageja nõue põhjendatud ja kahjunõue kostja vastu 12 288.25 krooni nõudes tuleb jätta rahuldamata. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et kuigi hageja on esitanud arve, mille kohaselt on tal kohustus tasuda Incure Inkasso Agentuur OÜ-le 13 565.63 krooni, ei saa selle arvega lugeda tõendatuks hagejal 12 288.25 krooni kahju olemasolu (t.l. 138 pöördel). Hageja ei ole tõendanud, et kostja kui üürnik oleks pidanud üürilepingute sõlmimisel ette nägema hageja pöördumise OÜ Incure Inkasso Agentuuri poole ja teenustasu maksmise. Samuti ei ole kohtule selge, millest täpselt teenustasu koosneb ja mis teenuseid OÜ Incure Inkasso Agentuur hagejale seoses võla väljamõistmisega osutas, mistõttu hagejal tekkis kahju seoses kostja väidetavate arvete mittemaksmisega. Vaidlust ei ole, et OÜ Incure Inkasso Agentuur on hageja eest tasunud hagi esitamisel riigilõivu. Samas hageja on kohtule väitnud, et kahju sisaldab menetluskulusid, välja arvatud riigilõiv (t.l. 138). Ka teenustasu arvest nähtub, et teenustasu koosneb kohtuvälise/kohtuliku sissenõudemenetluse eest Guild Info OÜ-lt. Kohus selgitab, et kui hageja kahjuks on kohtusse pöördumine ja menetluskulud, siis menetluskulude väljamõistmist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik ja kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.