2-09-68941/15 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavaldus saabus kohtule 18.12.2009.a. Hagiavalduse kohaselt on kostjad kaasomanikud korterile nr. xxxx majas. Majas on ka korteriühistu Haljala Lootus. Kostjatel on kohustus tasuda korteriühistu poolt esitatavaid kommunaalteenuste arveid, kuid kostjad pole alates 2008.a. augustikuust arveid tasunud. Kostjad on olnud teadlikud võlajäägist, kuid hagejale antud lubadustest hoolimata pole nad võlgnevust tasunud. Kostjate võlgnevus hagejale on 22 815 krooni ja 95 senti, mis on ka hagi hinnaks, kuna hageja loobub kostjate vastu viivise nõudest. Hageja palub võlgnevuse kostjatelt välja mõista ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagi on esitatud KÜS §-de 5 lg. 1, 13 lg. 4, AÕS § 75 lg. 1, VÕS §-de 76 lg. 1, 82 lg. 1, 101 lg. 1 p. 1 alusel. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ning palub hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostjad kohtule kohtu määratud tähtajaks hagile kirjalikku vastust ei saada. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendus. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse esitanud hagiavalduses. Kohus 22.12.2009.a. võttis hagiavalduse menetlusse, saatis kostjatele allkirja vastu hagimaterjali hagiavalduses märgitud ja Eestis olevatel aadressidel ning kohustas kostjaid kohtule kirjalikult hagile vastama 30-ne päeva jooksul hagimaterjali kättesaamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjatele kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjaid nende tagajärgede eest. Hagimaterjal tagastati erinevatelt aadressidelt korduvalt, mistõttu kohus saatis hagimaterjali kostjatele korduvalt ka nende elukoha järgi xxxx. Kostjad kohtule vastanud ei ole, kuigi erinevatel aegadel on nad hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendavad kättetoimetamise teatised toimikus. R.V on 19.04.2010.a. teatanud telefonitsi, et on hagist teadlik. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjatele teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, välisriiki saatmisel 28 päeva. Kostjatele on antud aega 30 päeva, mis viimasena möödus V V osas 04.07.2010.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhetele kohalduvad korteriühistuseaduse sätted. Kostjad korteriomanikena on korteriühistu liikmed. KÜS § 5 lg. 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. KOS § 13 lg. 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Lg. 2 järgi korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Lg. 3 järgi korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Viidatud KOS § 13 tulenevalt kaasomandi kasutamise kohta muusuguseid kokkuleppeid kostjad ei ole esitanud. KÜS § 13 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. TsMS § 230 kohaselt kumbki pool

tõendab oma väiteid või vastuväiteid. Kostjad ei ole kohtule kirjalikku vastust hagile esitanud, seega pole esitatud ka vastuväiteid ning hagi kuulub rahuldamisele tervikuna kõigi kostjate vastu solidaarselt kokku summas 22 815 krooni ja 95 senti. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 165 lg. 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 5 000 krooni, mis tuleb kohtukuluna kostjatelt välja mõista solidaarselt. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega või toimetada väljaspoole vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas KOS § 13, KÜS § 13 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: