Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud 07.04.2010.a. esitas E-G OÜ seoses äriühingu püsiva maksejõuetuse tekkimisega avalduse algatada pankrotimenetlus ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Harju Maakohtu 04.05.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas E-G OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Eha Pi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Eha P esitas 31.05.2010 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgniku majandustegevus olulises osas lõppenud 2010.a. alguseks. Pankrotiavaldus esitati Harju Maakohtule 07.04.2010.a. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatus on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Maksejõuetuse põhjuseks saab lugeda ehitussektoris toimunud olulist tööde-tellimuste vähenemist ja majanduse üldist jahtumist, mille tõttu ei jätkunud võlgnikule enam tellimusi Geodeetiliste tööde teostamiseks ehitusplatsidel. Väikesel äriühingul puudus võimalus konkureerida tellimuste saamisel. Olemasoleva põhivara bilansiline väärtus on väike ja müügiväärtus võib esialgsel hinnangul kujuneda vaid mõne tuhande krooni suuruseks. Võlgnikul puudub sellises väärtuses vara, mida maksejõuetuse ületamiseks realiseerida ning mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid ja jätkata majandustegevust. Seega ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetus põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toimepandud kuriteost ega raskest juhtimisveast, tegemist on püsiva maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseadus § 22 lg. 5 mõttes. Esialgsetel andmetel on võlausaldajate nõudeid kokku 661 036.21 krooni, s.h. Maksu-ja Tolliametile 651 738.47 kr., seega hankijate nõudeid on kokku 9 297.79 kr. Kinnistusraamatu andmeil võlgnikul kinnisvara puudub, vabad vahendid pangakontodel puuduvad. Sissenõutav võib olla vaid 4800 kroonine võlanõue arve nr. 20110/29.01.10 alusel. Menetluses pole esitatud töötajate töölepinguid ega ka konkreetseid andmeid nõuete kohta, kuid bilanss 04.05.2010.a. seisuga näitab võlgnevust töövõtjatele summas 227 415 krooni. Juhatuse liikme sõnul on kolmel (3) töötajal töölepingud lõpetamata ja töötasud ning hüvitised saamata. Halduri hinnangul on võlgnikul pankrotivara umbes 15 000 krooni eest. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on E-G OÜ püsivalt maksejõuetu. Samas ei ole E-G OÜ -l vara pankrotimenetluse kulude katteks. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb E-G OÜ pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 18 200 krooni ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 24 krooni. Kohtumääruse põhjendused 01.06.2010 kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada E-G OÜ pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Eha Pi arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et E-G OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. E-G OÜ -l on kohustusi 661 036.21 krooni ulatuses ning piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ei ole. Aruande kohaselt ei ole pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Ajutise halduri arvamuse kohaselt tagasivõitmisvõimalused puuduvad ning maksejõuetuse põhjused tulenevad ehitussektoris toimunud tellimuste vähenemisest ja majanduse üldisest jahtumisest, mille tõttu ei jätkunud võlgnikule enam tellimusi Geodeetiliste tööde teostamiseks ehitusplatsidel. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et E-G OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 04.06.2010 määrusega tegi kohus E-G OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda E-G OÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 50 000 krooni 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on 04.06.2010 avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. E-G OÜ pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna E-G OÜ kohustused ületavad vara väärtuse märkimisväärses ulatuses ning ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning E-G OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada E-G OÜ pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele EPule. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 18 200 krooni. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 400 krooni. Vajalike kulutuste hüvitiseks palub ajutine haldur määrata 24 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise kogusummas 18 224 krooni välja võlgnikult, E-G OÜ-lt.

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.