2-10-7855
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülo Vijar
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
2. juuli 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number Tsiviilasja hind
2-10-7855 951,60 krooni
Hagi ese
OÜ Aktiva Finants hagi E. K. vastu 951,60 krooni nõudes hageja OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht Jõe 3 Tallinn, esindaja Silver Eensaar, OÜ Julianus Inkasso; kostja E. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, hagiavaldusejärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
Pooled ja nende esindajad
rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi E. K. vastu. Välja mõista E. K. lt OÜ Aktiva Finants kasuks 951 (üheksasada viiskümmend üks) krooni ja 60 senti. Välja mõista E. K. lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis 0,5 % päevas tasumata põhinõudelt, so 951,60 kroonilt alates 17. veebruarist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus OÜ Aktiva Finants menetluskulud jätta E. K. kanda. Välja mõista E. K. lt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu 2 350 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend) krooni. Käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb E. K. l tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Edasikaebamise kord OÜ Aktiva Finants võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
E. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama (tl 33-35), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavalduses märgitud aadressilt xxxxxxxx-xxxxxxx, mis on ka kostja rahvastikuregistrisse kantud aadress, on postiasutus tagastanud hagimaterjalid märkusega, ei ela antud aadressil (tl 31, 39-40). Tolli- ja maksuameti andmebaasis on viimased kanded tehtud 2008. aastal (tl 41). Lõuna Politseiprefektuuri Võru politseijaoskonna vastuse kohaselt E. K. ei ela aadressil xxxxxxxx-xx. Sellel aadressil elavad tema vanemad, kes väidavad, et neil ei ole poja kohta andmeid. Politseil puuduvad andmed E. K. asukoha kohta (tl 43). Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist (tl 48). Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid avalikult kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 23. aprillil 2010 (tl 54). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus, arvestades TsMS §-s 317 lg 5 sätestatut, menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
2 (4)
Hagiavalduse kohaselt sõlmis Elisa Eesti AS kostjaga liitumislepingu, mille alusel kohustuti pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus teenuste eest õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele maksma. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Elisa Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Neil asjaoludel nõuab OÜ Aktiva Finants hagis E. K. vastu põhivõlgnevuse 951,60 krooni tasumist. Lähtudes TsMS §-st 367 taotleb hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks viivised perioodi hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni eest 0,5 % päevas tasumata võlasummalt. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 951, 60 krooni ja, arvestades TsMS § 367 sätestatut, viivis 0,5 % päevas tasumata põhinõudelt, so 951,60 kroonilt alates hagi esitamisest, so 17. veebruarist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisega seoses tasutud riigilõivu 1 250 krooni ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 1 000 krooni. Täiendavalt on hageja tasunud riigilõivu 100 krooni menetlusdokumentide kättetoimetamiseks Ametlike Teadaannete kaudu. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1, lg 3 tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning vastavalt TsMS § 143 p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu
3 (4)
kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast kiirmenetluse lõppu. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõivu kokku 1 350 krooni. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1, 4 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kusjuures Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008 määrusega nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 10 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 5 000 krooni. Eeltoodust lähtudes ning kuna kostja ei ole hageja esindaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud loeb kohus TsMS § 175 alusel 1 000 krooni hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt E. K. lt välja mõista OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu kokku 1 350 krooni. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.