Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Poolte menetluskulud jätta OÜ C(pankrotis) kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Asjaolud Hageja BI töötas kostja OÜ C juures turvajuhina alates 02.01.2008 poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 2008/1/C alusel. Kostja 06.05.2009 käskkirjaga nr. 15 karistati hagejat distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et hageja ei täitnud peadirektori korraldust esitada tööpäeva jooksul abinõude plaan tegutsemiseks olukorras, kus üürileandja kasutas seadusjärgset pandiõigust kostja varale. Kostja käskkirjaga nr. 17, 07.05.2009 karistati hagejat distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et ta ei ole senini esitanud abinõude plaani kostja vara säilitamiseks, samuti seoses sellega, et hageja lahkus töölt 06.05.2009 kella 12 paiku ehk 5 tundi enne tööaja lõppu. Kostja 08.05.2009 käskkirjaga nr. 18 karistati hagejat distsiplinaarkorras vallandamisega TLS § 86 p. 6 alusel selle eest, et alates 04.05.2009, s.o. päevast, mil hageja sai teada, et temaga lõpetatakse tööleping TLS § 86 p. 4 alusel, lõpetas hageja kostja seaduslike korralduste täitmise ja tööajast kinnipidamise. 08.05.2009 selgus, et töötaja on jätnud täitmata kostja 07.05.2009 seaduslikud korraldused ja keeldub oma käitumise kohta tööandjale aru andmast. Hageja nõuded 28.05.2009 esitatud hagis palus hageja tühistada tema karistamine noomituste ja vallandamisega, ennistada teda tööle ja välja mõista keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest ning 5 tööpäeva suurune hüvitus 3733 krooni lõpparve väljamaksmisega viivitatud aja eest. Hagi põhjenduste kohaselt hageja leiab, et distsiplinaarkaristused on ebaseaduslikud. Hageja esitas tähtaegselt e-postiga 29.04.2009 kell 16.00 oma ettepanekud seonduvalt üürileandja poolt pandiõiguse teostamisega. 06.05.2009 täitis ta oma töökohustusi, viibides kella 12.15 –st kostja struktuurüksustes Coca-Cola mängusaalis töö kontrollimiseks ja instrueerimiseks, ning kella 16.25-st Kotka saalis, mille kohta hageja esitas kostjale ka 07.05.2009 aruande, kust on näha, et hageja saabus Coca-Cola mängusaali kell 12.51 ja Kotka mängusaali kell 16.25. Samuti märgib hageja, et kostja peakontori töötajad avavad uksi elektroonilise võtme abil, seega on kõik töötajate liikumised fikseeritud. Seletuse andmisest keeldumine ei ole iseseisvakas töölepingu lõpetamise aluseks. Seega määras kostja hagejale distsiplinaarkaristused ebaseaduslikult ja lõpetas töölepingu ebaseaduslikult. 14.08.2009 kuulutati välja kostja pankrot. Maakohus jättis oma 19.08. 2009 määrusega haginõuded läbi vaatamata, tuginedes PankrS §-le 43 lg. 2. Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2009 määrusega tühistati maakohtu määrus osas, millega kohus jättis hageja läbi vaatamata hageja hagi distsiplinaarkaristuste tühistamiseks ja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, ja saatis asja selles osas maakohtule menetluse jätkamiseks. Ülejäänud osas, s.o. varaliste nõuete läbi vaatamata jätmise osas, jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitatud tõenditega hageja väiteid võimalik kinnitada. Hageja meilidest ettepanekuid vara kinnipidamise osas ei nähtu. Samuti ei ole kostjale esitatud vahetusaruandeid, millest nähtub hageja kohalolek mängusaalides. Vahetusaruanded on esitatud

hageja enda e-postile, mitte kostjale. Hageja nõuded ei ole võimalik rahuldada ka seetõttu, et kostja on kuulutatud pankrotis olevaks. 05.05.2010 täpsustas ja muutis hageja oma nõuded, paludes tühistada talle määratud distsiplinaarkaristused, seejuures vallandamine, ja välja mõista kostjalt kuuekuise keskmise palga suurune kahjuhüvitus. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus märgib, et kuna hageja karistati distsiplinaarkorras enne 01.07.2009, kuuluvad kohaldamisele kuni 30.06.2009 kehtinud tööseadusandluse sätted. Maakohus leiab, et hagejale 06.05.2009 ja 07.05.2009 määratud distsiplinaarkaristused tulevad tähistada kuni 30.06.2009 kehtinud Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDS) § 23 lg. 2 alusel. Hageja on tõendanud, et tööandja 29.04.2009 nõudele esitada ettepanekud, millised on turvaosakonna tegevused, et garanteerida üürileandja pandiõiguse kohaldamise järgselt arestitud mänguautomaatide säilimine, on hageja samal päeval meili teel vastanud, et tuleks maksta võlgnevus kas täielikult või graafiku järgi (tlk. 13-15). Vaatamata sellele, et hagejalt nõuti ilmselgelt juriidilist arvamust („kuna need edastatakse OÜ-d Endem esindavale vandeadvokaadile“), mis ei olnud tema tööülesandeks, on see vastus õige, ning asjaolu, et kostja pidas seda ebarahuldavaks, et anna alust järeldada, et hageja oma vastusega pani toime distsiplinaarsüüteo, s.o. jättis oma töökohustused turvajuhina täitmata või täitis neid ebakohaselt. Hageja on ka talle meili teel esitatud vahetusaruandega tõendanud, et ta viibis 06.05.2009 kell 12.51 kostja Coca-cola objektil ja samal päeval kell 16.25 kostja Kotka objektil Seega on ta tõendanud, et ta viibis tööl 06.05.2009 ka pärast kella 12.00-i. Kostja vastuväited, et vahetusaruanded on esitatud hagejale, mitte tööandjale, on asjakohatud, sest hageja oli nende saamisel veel töösuhtes kostjaga. Kostja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid, mis neid hageja tõendeid kummutaks. Kohus märgib ka, et kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks 06.05.2009 ja 07.05.2009 käskkirju hagejale allkirja vastu teatavaks teinud, nagu seda nõuab TDS § 12 lg. 1 ja 2. Kohus leiab, et tuleb rahuldada ka hageja nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks (hageja ebatäpses formuleerinus „tühistada“). Vallandamiskäskkirjas ei ole märgitud, millised olid need tööandja 07.05.2009 seaduslikud korraldused, seega ei vasta distsiplinaarkaristuse käskkiri TDS §-i 11 lg. 2 sätetele, mille kohaselt peab dokumendis, millega määratakse distsiplinaarkaristus, olema märgitud süüteo kirjeldus. Mis puutub distsiplinaarkaristuses viidatud süüteole – seletuse andmisest keeldumine -, siis ei ole kostja tõendanud, et ta hagejalt seletust nõudis ja mille kohta, ning mis veel olulisem, TDS § 7 lg. 1 sätestas, et seletuse andmisest keeldumine ei ole distsiplinaarkaristuse määramise iseseisvaks aluseks. Seega kohus järeldab, et hageja vallandati asjaolude puudumisel, mis annab alust töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p.6 järgi, mistõttu tuleb temaga töölepingu lõpetamine tunnistada ebaseaduslikuks. Seoses eeltooduga, et kohus tunnistab kostja poolt hagejaga töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, tunnustab kohus hageja nõuet välja mõista kostjalt hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest TLS § 117 lg. 2 alusel nelja kuu keskmise palga ulatuses. Kostja esitas 31.05.2010 kohtule hageja palgatõendi perioodi 2008 detsember kuni mai 1009 kohta, seega hageja viimasel 6 kuul saadud palga ja kinnipidamiste kohta (tlk. 101). Kuna

hageja töösuhe kostja juures lõppes 08.05.2009, siis ei kajasta maikuu palk hageja tervet kuu töötasu. Kostja ei ole märkinud hageja palgatõendile, milline oli hageja keskmine kuu töötasu. Kohus lähtus hageja keskmise kuu töötasu arvutamisel hageja viiest viimasest täiskuu töötasust perioodil 2008 detsember kuni aprill 2009 (131883 krooni . 5 kuud = 26376,60 krooni). Seega tuleb tunnustada hageja õigust saada hüvitus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest TLS § 117 lg. 2 alusel nelja kuu keskmise palga ulatuses summas 105 506,40 krooni ( 26376,60 x 4). Poolte menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.