B2 Impact OÜ hagi I.N-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5086,28 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046; lepinguline esindaja Anzhela Ternikova, e-post: esindajad Kostja: I.N (isikukood: XXX, registrijärgne elukoha aadress: XXX-i, 68616, XXX). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi I.N-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ja menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaksmääramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 2-11; 142-144).
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 10.06.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub I.Nilt (kostja) välja mõista põhivõlgnevus 3534,77 eurot, intress 365,07 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 757,31 eurot ja edaspidi viivis VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlgnevuselt alates 12.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 04.01.2021 krediidilepingu nr #7362653473, mille järgi sai kostja kasutusse krediidi summas 2000 eurot intressiga 39,9% ja krediidikulukuse määraga 57,73%. Krediidikonto lepingu järgi võib laenusumma tagastamisel summad uuesti kasutusele võtta. Kostja taotles 26.05.2023
krediidi suurendamist summale 4000 eurot ning sellega muutus lepingu intressimäär 37,8%, krediidikulukuse määr 45,09%. Tegemist on tähtajatu lepinguga, mistõttu krediidikulukuse määr ja kogukulu arvestamise eeldused on arvutatud 12 kuule orienteeruvalt. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab klienti otsusest SMS-i teel. Perioodil 04.01.2021 kuni 16.11.2024 kandis krediidiandja kostjale kokku 12 367 eurot. Taotluse esitamisel teatas kostja, et on Combiwood OÜ töötaja ning tal on regulaarne sissetulek. Krediiditaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 1200 eurot, millest krediidiandja ka lähtus. Hilisemalt esitas kostja pangakonto väljavõtte, mis kinnitas, et kostjal on piisav sissetulek laenu teenindamiseks (keskmiselt 3150 eurot perioodil 01.07.2021-19.11.2021). Krediidiandja lähtus väiksemast sissetulekust. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot kostja finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta: finantskohustused märkis kostja 300 eurot ning kokku kohaldas krediidiandja kohustuseks 300 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Lepingu järgi peab klient maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt. Kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega: 01.08.2024 summas 177,43 eurot; 01.09.2024 summas 256,84 eurot; 01.10.2024 summas 426,12 eurot ja 01.11.2024 summas 608,15 eurot. Krediidiandja saatis 30.10.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 13.11.2024. Krediidiandja hoiatas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb lepingu üles. Kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust. Krediidiandja saatis 15.11.2024 lepingu lõpetamise teate kostja poolt antud e-posti aadressile ning see tuleb lugeda kätte saaduks. Leping loeti ülesöelduks 16.11.2024. 02.12.2024 loovutas krediidiandja nõuded hagejale. Laenulepingu kohaselt sai kostja krediidiandjalt 12 367 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 12168,87 eurot, millest arvestas krediidiandja põhiosa katteks 8832,23 eurot, intresside katteks 3015,87 eurot, kiire väljavõtu tasu katteks 294,20 eurot, lepingu muutmise tasu katteks 15 eurot, kaarditehingute tasu katteks 6,58 eurot, meeldetuletustasu katteks 5 eurot. Seega kokku on kostjal kasutusse antud põhiosa summast tasumata 3534,77 eurot. Perioodil 09.08.2024 (väljamakse viimasele päevale järgnenud päevast) kuni lepingu ülesütlemiseni 16.11.2024 on kogunenud välja laenatud põhiosa kasutamisest intressi 365,07 eurot. Hageja arvestab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast ehk alates 17.11.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.06.2025 lepinguga sätestatud intressi määras põhiosa võlgnevuselt ehk summalt 3534,77 eurot. Kostja võlgneb hagejale viivise 757,31 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 12.06.2025 seadusjärgses viivisemääras. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta kostjaga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile Kostjale on edastatud järgnevad kirjad, millega seoses on kantud kulusid: 03.02.2025 nõudekiri (25 eurot), 14.02.2025 kiri (5 eurot), 05.03.2025 kiri (5 eurot). Kulutused on tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue kostja vastu maksma. Hageja palub kostjalt VÕS § 115 ja § 1132 lg 2 p 1 alusel välja mõista kahjuhüvitis 50 eurot. 2
10.Vastuseks kohtu ettepanekule tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist või esitada nõude ümberarvestus selgitab hageja, et krediidi suurendamine toimus 26.05.2023 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas 2-21-13098 oli tehtud 24.11.2023 ehk ei ole kohaldatav käesolevas menetluses, kuivõrd kohtumäärus oli tehtud limiidi suurendamise järgselt ja ei oma tagasiulatuvat jõudu. Krediidi suurendamisel kontrollis krediidiandja kostja sissetulekut EMTA 4 kuu keskmise sissetuleku alusel ja selleks oli 2687,18 eurot. Krediidiandja arvestas kostja keskmisest sissetulekust maha kostja kohustuse ja majapidamiskulud 534 eurot ja asus seisukohale, et kostja on võimeline teenindama suurendatud limiidiga laenukohustust. Hageja märgib, et üksnes pangakonto analüüs ei pruugi anda tegelikku ülevaadet kostja kohustuste osas, kuivõrd pangakonto omamine ja kasutamine ei ole Eesti Vabariigis kohustuslik. Krediidiandjal puudus alus kahelda kostja esitatud andmetest. Asjaolu, et kostja oli krediidivõimeline kinnitab ka see, et kostja võttis laenu 06.11.2022 ja tasus tagasi kuni 17.12.2024 ehk tegi korrapäraselt tagasimakseid kahe aasta jooksul. Krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Kui tarbija on seda kohustust rikkunud ning krediidiandja on seetõttu hinnanud tarbija krediidivõimelisust ebaõigesti, siis krediidiandja selle eest ei vastuta ja seetõttu intressimäära vähendamine seadusjärgse määrani ei rakendu.
11.Hageja märgib, et ei saa ümberarvestuse esitamise kohtunõuet täita, sest juhul kui kohus siiski leiab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, tuleb lugeda nõue tasutuks.
12.Kostja hagile vastanud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
13.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
14.Asja materjalidest nähtuvalt sõlmis kostja ESTO AS-iga 04.01.2021 arvelduskrediidilepingu #7362653473 (dtl 27-28), mille alusel võimaldati kostjale krediiti limiidiga 2000 eurot. Pooled sõlmisid 26.05.2023 lepingu lisa 1 (dtl 41-42), millest nähtuvalt suurendati krediidilimiiti 4000 euroni. Lepingu järgi pidi kostja maksma igakuiselt 15. kuupäevaks minimaalse tagasimakse, mis on 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Seega on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt.
15.Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
16.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
17.Esialgse lepingu esialgne krediidikulukuse määr oli 57,73% aastas ja lisalepingu esialgne krediidikulukuse määr oli 45,09% aastas ning nende sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 30.11.2019 oli 20,61% aastas ja 30.11.2022 oli 15,31% aastas. Seega ei ületanud lepingutes märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 3 järgi tühised.
3
18.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
19.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kuigi kostjal on kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada.
20.Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
21.Hageja on hagi lisana esitanud enda programmis loodud pangakonto väljavõtte (dtl 100112), kuid sellest ei nähtu, et tegemist oleks kostja konto väljavõttega (isiku nimi ja isikukood ei ühti kostja omaga). Samuti on hageja esitanud dokumendi (dtl 97-99), milles on kuvatõmmis kostja isikuandmetest ja krediidiskoor (KYC & Scoring), kuid kuvatõmmisest nähtuvalt on see loodud 14.05.2021. Kuigi hageja väidab, et kostja avaldas oma sissetuleku suuruseks 1200 eurot, finantskohustusteks 300 eurot ei ole kuvatõmmisest aru saada, millised andmed on kostja ise avaldanud ja millised on krediidiandja kogunud. Samuti ei selgu, mis summas sissetulekuga hageja arvestas, kuna hagis on väidetavalt arvestatud väiksema sissetulekuga. Ka ei nähtu kas ja millal tehti päringud creditinfo.ee ja taust.ee süsteemi. Majapidamiskulude ja ülalpeetavate kohta ei ole taotluse andmetest ega tõenditest nähtuvalt infot küsitud. Hageja väitel kontrolliti krediidi suurendamisel kostja sissetulekut EMTA 4 kuu keskmise sissetuleku alusel ja selleks oli 2687,18 eurot, kuid kohtule vastavaid tõendeid esitatud ei ole. Ka hageja selgitused selle kohta, et kostja krediidivõimelisust kinnitab asjaolu, et kostja võttis laenu 06.11.2022 ja tasus tagasi kuni 17.12.2024 ehk tegi korrapäraselt tagasimakseid kahe aasta jooksul, ei vasta hagiavalduses esitatud asjaoludele. Kostja sai krediiti 04.01.2021 lepingu alusel ning hageja väitel jäi viivitusse 01.08.2024 maksega.
22.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt 4
mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
23.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja sissetuleku ja finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik jooksva sissetuleku arvelt kanda ka enda ning juhul kui tarbijal on ka ülalpeetavaid, siis ka nende igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms).
24.Kohus leiab, et hageja esitatud andmetele tuginedes ei ole võimalik järeldada, et kostja tegelik krediidivõime oleks enne 04.01.2021 lepingu sõlmimist ja krediidilimiidi suurendamist kindlaks tehtud.
25.Asjakohatu on hageja väide, et krediidi suurendamine toimus 26.05.2023 ning Riigikohtu määrus tsiviilasjas 2-21-13098, mis oli tehtud 24.11.2023 ehk pärast krediidi suurendamist, ei ole käesolevas menetluses kohaldatav. Kohus juhib tähelepanu, et VÕS § 403 4 lg 9 kohaselt tuleb igakord enne krediidisumma või ülempiiri muutmist hinnata tarbija krediidivõimelisust. Eelviidatud säte on kehtiv alates 21.03.2016 st ammu enne Riigikohtu lahendit. Seega ei ole hageja esitatud andmed piisavad ning kohus on sellele ka tähelepanu juhtinud.
26.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmete põhjal võimalik järeldada, et krediidiandja oleks piisaval määral täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust ning veendunud algselt kostjale krediidi andmisel ja krediidisumma suurendamisel kostja krediidivõimelisuses.
27.Seega leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
28.Hageja ei ole pidanud vajalikuks esitada kohtule VÕS § 4034 lg 7 järgset ümberarvestust viidates sellele, et juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, tuleb lugeda nõue tasutuks.
29.Hageja esitatud maksekorralduse järgi on kostjale tehtud ajavahemikul 14.05.2021 kuni 11.11.2023 väljamakseid kokku summas 12 065,86 eurot (dtl 48-96).
30.Riigikohus on sedastanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses. Kuna tegemist on tähtajatu krediidilepinguga siis ei saa vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu lugeda ka lepingut ülesöelduks. Selleks, et kohus saaks ise kontrollida põhinõude sissenõutavaks muutumist, peaks hageja tooma kohtu ette asjaolud, mille põhjal saaks kohus kontrollida nõude kujunemist. Hageja on küll hagis märkinud, et kostja on teinud tagasimakseid kokku 12 168,87 eurot kuid ei ole hoolimata kohtu selgitustest täpsustanud, millal ja mis summas. Samas tuleb need summad lugeda krediidi tagasimaksmiseks.
31.Kuna kohtul ei ole võimalik hagis väljatoodud asjaolude alusel võlgnetavat põhinõuet välja arvutada ning hageja väitel tuleb nõue lugeda tasutuks, tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
32.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
5
33.Kuna kostja ei ole hagile vastanud ei ole tal ka eelduslikult menetluskulusid tekkinud. Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata kuna hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.